KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2008. a Võru Väärteoasja number 4-07-7266 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Väärteoasi KOIT SOE , isiku
§ § 74 35 lg 1 alusel 35 trahviühiku suuruse s.o. 2100 kroonise rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik Koit Soe kaebuse, sest tegusid, mille eest teda karistati, ei ole ta toime pannud. Kaebuses märgitakse, et väärteootsuses ei ole märgitud, kellel konkreetselt tagaistmel sõitjatest ei olnud turvavöö kinnitatud. Taga istusid laps ja kaebuse esitaja abikaasa ning mõlemal olid turvavööd kinnitatud. Kuivõrd otsuses ei ole käsitletud konkreetselt, kellel ei olnud turvavöö kinnitatud, on otsus selles osas põhjendamatu ning kuulub tühistamisele, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole rikkunud liikluseeskirja § 68 p
- Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja ületanud sõidukiirust ja põhjendab seda sellega, et väärteoprotokolli koostanud politseiametnikud on rikkunud liiklusjärelevalve teostamise korra § 31 lg 1, mille kohaselt liiklusjärelevalve teostaja tegevus peab olema liiklejale arusaadav ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja peatati, kuid talle ei selgitatud miks, küsiti dokumendid ning peale nende saamist läks politseiametnik oma sõidukisse ning tuli tagasi juba täidetud väärteoprotokolliga. Kaebuse esitajale ei tutvustatud tema õigusi ning ta ei ole avaldanud protokolli koostamisel, et ei soovi kaitsjat, millega on rikutud väärteoprotokollile esitatud nõudeid vastavalt VTMS §-le 69 lg 1 p
- Kaebuse esitajale ei näidatud tema sõiduki väidetavat kiiruseületamist fikseerivat mõõteseadme näitu, mistõttu kaebuse esitajale ei olnud liiklusjärelevalve teostaja tegevus arusaadav ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja nägi, kui astus politseitöötajate sõidukisse, et politseitöötaja mõõdab mööduvate sõidukite kiirust. Sellest tulenevalt on ta seisukohal, et tema kiirust ei ole mõõdetud, kuivõrd talle ei ole fikseeritud kiiruse näitu esitatud vahetult peale peatumist. 2
(8)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Lõuna Politseiprefektuuri Võru Politseijaoskonna K. A. konstaablijaoskonna vanemkonstaabli poolt 25.10.2007.a. koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 25.10.2007.a. kella 12.14 ajal juhtis Koit Soe K. A. linnas Veski tänaval , liikudes Vana-K. A. suunas H. K. kuuluvat mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxx xxx asula teel kiirusega 70+-3 km/h , millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h ja sõidutas tagaistmel sõitjat, kes oli nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga ( väärteotoimik lk 1). VTMS § 65 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisplangil või VTMS § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Arutatavas väärteoasjas menetlusaluse isiku Koit Soe ütlused väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel puuduvad. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja märkest väärteoprotokollis keeldus menetlusalune isik Koit Soe kohtuvälise menetleja ametnikule ütluste andmisest ja ütluste andmisest keeldumise kohta allkirja andmisest. Ka on Koit Soe keeldunud allkirja andmisest nii selle kohta, et talle on tutvustatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi VTMS § 19 järgi kui ka väärteoprotokolli ärakirja kättesaamise kohta. Kohtuistungil seletab Koit Soe, et politseile keeldus ütlusi andmast sellepärast, et kuna auto peatanud ja dokumente küsinud politseinik, kes pärast dokumentide saamist käis politseibussis ja seejärel palus K.Soel välja tulla, ei näidanud mitte ühtegi asja ega mõõtu , vaid kästi protokoll läbi lugeda ja alla kirjutada. Mis paber anti, ei tea. Toimis täpselt samamoodi nagu politsei, kes midagi ei näidanud.
§ 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Koit Soe poolt.
Kohus leiab , et kuigi väärteoprotokollis toodud teokirjelduses pole kohtuväline menetleja märkinud, kes konkreetselt Koit Soe juhitud sõiduki tagaistmel istunud sõitjatest ei olnud turvavööga kinnitatud, ei anna see automaatselt alust asuda seisukohale, et kaebuse esitaja Koit Soe liikluseeskirja § 68 p 5 sätteid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud, rikkunud ei ole, nagu väidetakse kaebuses. Väärteoprotokollis on märgitud, et LE § 68 p 5 rikkumist so.
§ 74
35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist Koit Soe poolt 25.10.2007.a. K. A. linnas Veski tänaval tõendavad tunnistaja ütlused. Kohtuvälise menetleja, väärteoprotokolli koostaja A. K. poolt on väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel LE § 68 p 5 rikkumise asjaolude kohta tunnistajatena üle kuulatud R. E. ja D. K. Kaebuse esitaja Koit Soe eelpooltoodud ütluste ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud vastavasisulise märkega väärteoprotokollis on tõendatud, et menetlusalune isik Koit Soe ütluste andmisest, sh ka LE § 68 p 5 rikkumise kohta, kohtuvälisel menetlusel keeldus. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja H. K. ütluste kohaselt sai tema Koit Soele koostatud väärteoprotokolli lugedes aru, et tagaistmel istunud sõitjaks, kellel ei olnud turvavöö kinnitatud, peeti teda. Tunnistaja H. K. ütlused juhtunu kohta on vastuolulised. Kõigepealt seletab H. K. , et seisvas autos oli tal küll turvavöö ära, aga muidu olid kõik vööga kinnitatud, isegi laps. Kas võttis 3
(8)turvavöö ära siis kui auto seisis või siis kui anti peatumismärguanne, ei oska öelda. Mõni aeg hiljem seletab H. K. , et sõidu ajal korraks klõpsatas turvavöö lahti, sest tahtis käega näidata, kus autodokumendid on. Seejärel väidab, et ta ei mäleta, kas auto siis veel liikus. Koit Soe kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid tema teada autos kõik turvavööd kinni, kuid üle seda ta ei kontrollinud. Abikaasa istus taga, ei oska täpselt öelda, kus. Ka poeg istus tagaistmel, kas pojal autos olnud turvapadi kasutusel oli, ei tea. Isegi kui kellelgi ei olnud rihma peal, jõudis selle ajaga kui politseiautoni jõuti, rihma peale panna. Tunnistaja R. E. i ütlustest nähtub, et istudes politsei patrullbussi , millel on tagaküljel suur aken ja mis seisis esiotsaga tee ja küljega linna poole, kust K.Soe juhitud sõiduk lähenes, oli ülevalt hästi näha, et turvavöö ei olnud juhi taga istunud naisterahval kinni. Ei olnud nii, et naisterahvas lasknuks turvavöö lahti siis kui K.Soe auto peatas. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt märkas ta enne K.Soe juhitud auto peatumist, et juhi kõrvalistme taga istus naisterahvas, kellel polnud turvavööd peal. VTMS § 150 lg 1 sisaldab loendi menetlusrikkumistest, mida seadusandja on pidanud nii olulisteks, et need toovad lahendi tühistamise kaasa hoolimata sellest, kas nad tegelikult tõid kaasa ebaõige lahendi. Kohus leiab, et Koit Soe väärteoasja
§ 7435 lg 1 järgi menetlemisel ei ole väärteomenetlusõigust rikutud oluliselt.
Kuigi kohtuvälisel menetlemisel ei ole personaalselt selgeks tehtud ja on jäetud üle kuulamata Koit Soe juhitud sõiduki tagaistmel istunud H. K. , ei ole rikkumine kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtuvälise menetleja lahendit. Kohtuistungil on H. K. üle kuulatud ja kohus hindab tema ütlusi võrdsetel alustel ja kogumis teiste kogutud tõenditega. Turvavöö nõuetekohane kinnitus tähendab kinnitatud turvavöö pingulolekut ja seda, et turvavöö ei tohi olla keerdus. Menetlusaluse isiku Koit Soe ütlustest nähtub, et tema seda, kas tagaistmel istunud H. K. l turvavöö oli kinnitatud või mitte, ei tea. Tunnistaja H. K. möönab, et võis sõidu ajal, kui märkas autot peatavat politseiametnikku, turvavöö lahti teha selleks, et käega näidata autodokumentide asukohta. Tunnistajad R. E. ja D. K. on kindlad, et K.Soe juhitud autos tagaistmel istunud naisterahvas turvavööga kinnitatud ei olnud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Koit Soe poolt LE § 68 p 5 sätete rikkumine ja
§ 74
35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud. Kuigi kohus suhtub kriitiliselt tunnistaja H. K. ütlustesse selles, et turvavöö klõpsas ta lahti selleks, et käega näidata, kus asuvad autodokumendid ( sest kohtu arvates saab autodokumentide asukohta teatavaks teha ka verbaalselt ning käega osutamine on üldteadaolevalt võimalik ka kinnitatud turvavööga), puuduvad tõendid , mis annaksid aluse kahelda tunnistaja H. K. ütlustes, et ta turvavöö tegi lahti alles natuke aega enne peatumist. Et tunnistaja R. E. i ütlustest järeldub, et tema nägi K.Soe juhitud sõiduki tagaistmel kinnitamata turvavööga naisterahvast sellest hetkest , mil Koit Soe juhitud sõiduk oli tema nägemisulatuses, tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et ka H. K. avas turvavöö luku hetkel, mil märkas politseiametnikku, on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu - reisija, kellel polnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud ,sõidutamine K.Soe poolt on tõendatud kuid, arvestades kohtu poolt tuvastatud asjaolusid, on tegemist väheolulise rikkumisega, sest politseiametnik oli juba sõidukist väljunud ning nii turvavöö lahti teinud H. K. kui autot juhtinud Koit Soe võisid eeldada, et sõiduk peatatakse. Kohus leiab, et Koit Soe süü
§ 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel on 4
(8)väike ning teo asjaolusid arvestades on alus eeldada, et avalik menetlushuvi puudub, mistõttu lõpetab kohus LE § 68 p 5 rikkumises s.o.
§ 74
35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo menetluse Koit Soe suhtes otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 alusel.
§ 74
22 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Koit Soe poolt Väärteoprotokollist nähtub, et 25.10.2007.a. kella 12.14 ajal juhtis Koit Soe K. A. linnas Veski tänaval, liikudes Vana-K. A. suunas H. K. kuuluvat mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga xxx xxx asula teel kiirusega 70+-3 km/h , millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h , rikkus LE § 124 p 1 nõudeid ja pani toime
§ 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks, mis tõendavad Koit Soe poolt väärteo toimepanemist, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll ( väärteotoimik lk 1). Nähtuvalt Koit Soe ütlustest kohtuistungil ja vastavast märkest väärteoprotokollis keeldus Koit Soe väärteoasjas kohtuvälisele menetlejale ütlusi , sh ka tema juhitud sõiduki kiiruse kohta, andmast. Menetlusaluse isiku Koit Soe kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis ta väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Volvo. Kiirust ei ületanud. Teadis, et politsei ootab linna piiril, sest eelnevalt helistas isik, kelle nime ei soovi avaldada ja ütles, et politsei mõõdab kiirust. Nii kui linnast välja sai, oli kolme-neljasaja meetri kaugusel plats, kust politseiauto oli silmaga kaugele näha. Konkreetselt spidomeetri peale ei vaadanud, aga on veendunud, et kiirust ei ületanud. Politseilt peatumismärguande saamisel peatas oma auto ja andis auto peatanud politseinikule, kes küsis dokumente, autopaberid ja load. Politseinik käis politseiauto juures, siis ütles, et ületasite kiirust , kutsus politseibussi ja hakkas pabereid vormistama. Mõlemad politseibussis esiistmetel istunud politseinikud kirjutasid pabereid - üks tegi ühe ja teine teise paberi. Küsis, milles probleem on, nemad ütlesid, et kiirus oli 70+-3 km/h. Näidati dokumenti ja öeldi, et lugege läbi. Mida pidi läbi lugema, ei tea, vist mingeid õigusi ja nii jutt jäi. Ei lugenud dokumente läbi. Õigusi ei tutvustatud ja keegi ei küsinud, kas soovib kaitsja osavõttu menetlusest. Radari näitu ei näidatud. Tunnistaja H. K. ütlustest nähtub, et 25.oktoobril 2007.a., sõites Koit Soe juhitud autos Tartusse, oli K. A. juures politseibuss, mida oli pikalt ette näha. Olid eelnevalt tulnud suure tee pealt ja Veski tänaval jäi politseiautoni 300 m. Koit Soe sõidukiirus oli väike, ei olnud tunda, et kiirus suur olnuks. Politseid märgates ei toimunud kiiruse vähendamist. Erilisi pidurdamistunnuseid autol ei täheldanud. Spidomeetrit ei vaadanud, aga arvab, et K.Soe ei ületanud kiirust, muidu seda asja ei vaidlustaks. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ( väärteotoimik lk 2) nähtub, et Lõuna Poltseiprefektuuri Võru politseijaoskonna K. A. konstaablijaoskonna erialaselt pädeva mõõtja konstaabel D. K. poolt, kellele on väljastatud EAK tunnistus nr 954, mõõdeti 25.10.2007.a. kella 12:14 ajal Võru maakonnas K. A. linnas Veski tn 51 juures Koit Soe poolt juhitud mootorsõiduki Volvo V70 registreerimismärgiga xxx xxx kiiruseks kiirusmõõteseadmega Stalker ATR nr 2P 007235, taatlustunnistuse numbriga TTRSS-07/00003 kiiruseks asulasisesel teel 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-3 km/h. Seega ületas Koit Soe mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. LE § 124 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. 5
(8)Nähtuvalt eeltoodud protokollist ei ole Koit Soe kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, kus on olemas koht isiku avalduse ja allkirjast keeldumise motiivide tarbeks, teinud omapoolset märkust ei kiiruse mõõtmise käigu ega mõõtetulemuse vaidlustamise kohta ega avaldanud allkirjast keeldumise motiive. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostanud konstaabli poolt on tehtud protokollile märge, et isik keeldub allkirja andmast põhjusel, et on kirjaoskamatu. Tunnistaja R. E. i ütlustest nähtub, et K. A. Politseijaoskonna juhtivkonstaablina teostas 25.10.2007.a. koos D. K. ja A.K. A. linnas liiklusjärelevalvet. Olid kolmekesi politseibussis, D. K. mõõtis Stalkeriga kiirust, tema kõrval esiistmel istus A. K. , ise istus tagaistmel. Mingil hetkel D. K. , kes jälgis Stalkerit, hoiatas, et tuleb kiiruseületaja. Kiirust näitab kohas, kus patrullauto seisis , Stalker juba siis kui autot veel näha ei ole. Kui auto nähtavale ilmus, fikseeris D. K. kiiruseks 70 km/h, väljus politseibussist, peatas punast värvi Volvo, läks Stalker käes juhi juurde ja näitas näitu. D. K. kutsel politseibussi tulnud väljakutsuvalt käitunud K.Soele selgitasid D. K. ja A. K. ka autos, et ta ületas kiirust. A. K. luges K.Soele ette menetlusaluse isiku õigused. Koit Soe ütles, et ta teab, A. K. luges õigused lõpuni ja siis pani isikuandmed kirja ja palus Koit Soelt ütlusi. Koit Soe väitis, et ei saa aru, mis valesti on, et politsei paberitele ta alla ei kirjuta, lugeda ja kirjutada ei oska. Kaebuses on Koit Soe märkinud, et kui tema juhitud auto peatati, ei selgitatud talle, miks auto peatati. Nii kaebuses kui kohtuistungil väidab K.Soe, et temale kiirusemõõteseadme näitu kohe peale peatamist ei näidatud ja kuna politseiautosse sisenedes nägi ta, et politseitöötaja, R. E. , mõõdab mööduvate sõidukite kiirust, on ta seisukohal, et tema kiirust ei olegi mõõdetud. Tunnistaja H. K. kinnitab, et tema ei näinud K.Soe juhitud sõiduki peatanud ja K.Soelt dokumente küsinud politseiametniku midagi käes. Autos istudes ja vaadates õrnalt paremale, nägi, et politseiauto tagaistmelt toimus kiirusemõõtmine. Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt teostas ta mõõteseadmega Stalker K.Soe juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmise paigalseisvast patrullautost, juhiistmelt. Juba enne sõiduki nähtavale ilmumist ja jõudmist sirgele teelõigule oli põõsaste vahelt näha autotulesid. Sõiduki liikumiskiiruse mõõtmist alustas siis kui sõiduk tuli sirge peale. Stalker oli kõik aeg selles suunas, kust K.Soe tuli. Tablool nägi kiirust 76 km/h, fikseeritud kiiruseks jäi 70 km/h. Väljus politseiautost, peatas sõiduauto, näitas juhile mõõteseadme näitu , ütles, et kiirus oli lubatud 50 km/h asemel 70 km/h, küsis sõidudokumente ja kutsus juhi patrullautosse, kus koostas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Selgitas Koit Soele, mis protokoll see on ja palus allkirja anda. K.Soe luges protokolli läbi ja ütles, et alla ta ei kirjuta, tuues põhjuseks, et on kirjaoskamatu.. Tunnistajana ülekuulatud kohtuvälisel menetlusel väärteoasja menetlenud A. K. ütluste kohaselt teostas ta 25.10.2007.a. koos D. K. ja R. E. iga K. A. s liiklusjärelevalvet. D. K. mõõtis Stalkeriga , mis oli aknast välja suunatud, kiirust ja tema kontrollis arvutist sõidukite andmeid. K. A. linna poolt sõiduauto lähenedes juhtis D. K. tähelepanu sellele, et ületatakse kiirust. Sõidukile peatumismärguannet andma minnes oli D. K. l Stalker käes. Kui D. K. oli koostanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, alustas tema politseiautosse tulnud Koit Soe suhtes, kes kiirmenetlusest keeldus, üldmenetlust ja andis talle lugeda menetlusaluse isiku õigusi, paludes allkirja nendega tutvumise kohta. K.Soe teatas, et on kirjaoskamatu, mille järel luges Koit Soele õigused ette ja palus uuesti allkirja, kuid Koit Soe ütles, et tema politseipaberitele alla ei kirjuta. Tegi selle kohta protokollile vastava märke. Ütluste andmisest Koit Soe keeldus, ka allkirja selle kohta ei olnud nõus andma. Pärast väärteoprotokolli koostamist luges Koit Soele ka selle ette. Kohus leiab, et tunnistaja H. K. ütlused selles, et Koit Soe kiirust ei ületanud, ei ole tõsiselt võetavad. Kaebuse arutamisel kohtus on tuvastatud, et H. K. istus autos tagaistmel, enda . ütluste 6
(8)kohaselt ta spidomeetrit ei vaadanud. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja arvates oli sõiduki liikumiskiirus väike, tema ei tundnud, et kiirus olnuks suur ja ka ei täheldanud kiiruse vähendamist ja pidurdamistunnuseid politsei märkamise järgselt, ei tõenda seda, et Koit Soe juhitud sõiduki liikumiskiirus jäi lubatud piiridesse. Koit Soe ütluste kohaselt ei vaadanud ta spidomeetrit, samas on kindel, et kiirust ei ületanud. Oma väite kinnituseks toob ta asjaolu, et temale kiirusemõõteseadme näitu ei näidatud, politseiauto oli kaugelt näha ja tema juba teadis, et kiirust mõõdetakse. Kohus leiab, et eeltoodud väited Koit Soe poolt lubatud sõidukiiruse mitte ületamise kohta ei ole tõsiselt võetavad ja asjaolu, et politseiauto oli ca 300 m kauguselt näha, ei tõenda seda, et K.Soe sõidukiirus oli selle fikseerimise hetkel olnud samaväärne asulasiseselt lubatud suurima sõidukiirusega s.o. 50 km/h. Ka asjaolu, et Koit Soe enda ütluste kohaselt oli seoses tuttava telefonikõnega teadlik sellest, et „K. A. peal on politsei väljas“ ei kinnita kohtu arvates seda, et K. A. s Veski tänaval hetkel, mil K.Soe juhitud sõiduk ilmus politsei vaatevälja ja politseiametnik fikseeris K.Soe juhitud sõiduki liikumiskiiruse, oli see mitte suurem kui 50 km/h. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate D. K. , R. E. i ja A. K. poolt antud ütluste õigsuses. Tunnistajate D. K. ja A. K. ütluste kohaselt nemad varem Koit Soega kokku puutunud ei olnud, ka Koit Soe ütluste kohaselt tundis ta politseinikest ainult R. E. it. Tunnistaja R. E. seletab, et on Koit Soega küll seoses tööülesannetega varem kokku puutunud, kuid mingit isiklikku vihavaenu tal Koit Soe suhtes ei ole. Tunnistaja R. E. ei kinnita Koit Soe ja tunnistaja H. K. ütlusi selles, et Koit Soel lasti pärast temalt dokumentide küsimist pikka aega autos istuda enne kui politseibussi kutsuti. Tunnistaja R. E. i ütluste kohaselt vahepeal, kui tegeldakse korraga mitme õiguserikkujaga, lastakse sõiduki juhil oma autos oodata, aga sel korral teisi õiguserikkujaid eelnevalt kinni ei olnud peetud. Samas ei ole kohtu arvates midagi taunimisväärset selles kui politseiametnik dokumente politseiautos, kus on võimalik kasutada ka politsei andmebaasi, kontrollib. Tunnistaja R. E. ei mäleta, kas ta siis kui Koit Soe politseibussis istus, kiirust mõõtis, kuid möönab, et ta võis seda teha. Kohus leiab, et asjaolu kas R. E. Koit Soe politseibussis istumise ajal mõõtis tagaistmel istudes sel ajal kui D. K. ja A. K. Koit Soega tegelesid kiirust või mitte, ei oma Koit Soe väärteoasja lahendamisel tähtsust. Tunnistajate D. K. , R. E. i ja A. K. ütluste ja kiirusemõõteseadme protokolliga on tõendatud, et kiirust mõõtis D. K. , kes pärast Koit Soe juhitud sõiduki peatamist Koit Soed ka kiiruseületamisest ja mõõteseadme näidust teavitas. Kohus on seisukohal, et tõsiseltvõetav ei ole Koit Soe poolt avaldatu selles, et tema väärteoasja menetlemisel rikuti kohtuvälise menetleja ametniku poolt oluliselt väärteomenetlusõigust. Tunnistajate D. K. , R. E. i ja A. K. ütlustega on ümber lükatud Koit Soe kaebuses olev väide, mis seisnes selles, et ta peatati politsei poolt, kuid talle ei selgitatud, miks, küsiti dokumendid ning peale nende saamist läks politseiametnik oma sõidukisse ja tuli tagasi juba täidetud väärteoprotokolliga ning selles, et tema õigusi talle ei tutvustatud. Seda, et Koit Soele auto juurde varem valmiskirjutatud väärteoprotokolli ei toodud, nagu Koit Soe oma kaebuses väidab, kinnitas ka tunnistaja H. K. . K.Soe ütlustest, mille kohaselt tema mingeid pabereid, mis tal läbi lugeda paluti, läbi ei lugenud, on tõendatud, et K.Soe ise keeldus menetlusdokumentide, sh väärteoprotokolli tagaküljele trükitud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumast. Tunnistajate D. K. , R. E. i ja A. K. ütlustega on tõendatud, et VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused loeti Koit Soele põhjusel, et ta ise keeldus neid lugemast, väärteoasja menetleja A. K. poolt ette. Koit Soe kinnitas ka ise kohtuistungil, et ta ei soovinud temale läbilugemiseks antud dokumentidega tutvuda. Koit Soe on märkinud kaebuses ja seletas ka kohtuistungil, et ei ole avaldanud protokolli koostamisel, seda, et kaitsjat ei soovi.. 7
(8)Tunnistajad D. K. ja R. E. ei mäleta, kas Koit Soe avaldas, et ei soovi kaitsja osalemist. Väärteoprotokolli koostanud tunnistaja A. K. ütluste kohaselt K.Soe kaitsjat ei soovinud. Koit Soe ei avaldanud soovi kaitsjaga ühendust võtta ja tal ei keelatud seda teha. Koit Soe ei palunud kasutada politseisidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus Koit Soe keeldus väärteoprotokolli tagaküljele kantud VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi läbi lugemast, talle loeti õigused, sh lg-s 2 sätestatud õigus, mille kohaselt menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest, ette, kuid Koit Soe keeldus ka õigustega tutvustamise kohta allkirja andmast, ei saa lugeda ka juhul, kui kohtuväline menetleja jättis otsesõnu küsimuse, kas menetlusalune isik soovib kaitsjat, esitamata, käsitleda seda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena mis tooks automaatselt kaasa kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise.. VTMS § 19 lg 2 kohaselt peab menetlusalusele isikule võimaldama kaitsjaga ühendust võtta kohe menetluse alustamisel, s.o. esimese menetlustoimingu tegemisel, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Koit Soe kaebuse arutamisel kohtus ei ole tuvastatud, et K.Soel oleks keelatud kaitsjaga ühenduse võtmine või kasutada politseisidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Ka K.Soe ise ei ole seda väitnud. Kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja puudumist ei loeta VTMS § 150 lg-s 1 väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kohus on seisukohal, et K.Soe väärteoasjas ei ole, arvestades eeltoodud asjaolusid ja seda, et kaitsja puudumine ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut lahendit, põhjust tunnistada kaitsja puudumist kohtuvälises menetluses väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel. Kohus leiab, et Koit Soe poolt Liiklusseaduse § 74 22 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas on väärteoasjas uuritud tõenditega tõendatud. Vastavalt KarS § -le 56 arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Koit Soe vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 74 22 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Koit Soe ületas lubatud suurimat sõidukiirust 17?-3 kilomeetrit tunnis, s.o. maksimumi lähedaselt. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et K.Soe poolt toimepandud tegu on avaliku arvamuse poolt eriliselt taunitav, karistab kohus K.Soed sanktsiooni maksimummääras, s.o. 10 trahviühiku suuruse rahatrahviga. . Kersti Vosman Kohtunik 8
(8)