4-07-1718\5

4-07-1718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.august

1. a Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-07-1718 Kohtunik Vambola Olli Kohtuistungi sekretär Taimi Plado Tõlk - Kaebus väärteoasjas OAO „AIT“ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.03.2007 otsusele väärteoasjas nr 6-6/EE470/437 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OAO „AIT“, asukoht: Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse juriidilise osakonna vanemjurist Piret Valner RESOLUTSIOON tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.03.2007 otsus väärteoasjas nr 6-6/EE470/437 osaliselt. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel jätta konfiskeerimata asitõend, buss Volvo reg nr KA. Tagastada buss Volvo B10 M reg nr KA -le „AIT“ Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 09.augustist
2. Tartu Maakohtu otsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates 10.augustist
3. Asjaolud ja menetluse käik Maksu– ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (edaspidi kohtuväline menetleja) 28.03.2007 otsusega väärteoasjas nr 6-6/EE470/473 karistati TS § 73 lg 1 järgi Ukraina kodanikku S. M. yari rahatrahviga 190 trahviühikut, so 11 400 krooni ning temalt konfiskeeriti kokku 100 000 sigaretti ning 228 l diiselkütust. Sama otsusega konfiskeeriti TS § 94 lg 4 järgi asitõend buss Volvo B10 M55 reg nr 047-07 KA, milline kuulus Ukraina reisijateveo firmale OAO „AIT“. Reisijateveo firma OAO „AIT“ esitas bussi konfiskeerimise peale kaebuse Tartu Halduskohtule. Tartu Maakohtu määrusega 16.04.2007 edastati OAO „AIT“ kaebus lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Kohtuväline menetleja edastas kohtule seisukoha kaebuse suhtes ja palus jätta tuginedes VtMS §-dele 114 lg 1 p 2 ja 118 lg 2 p 2 kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 114 lg 1 järgi ei ole õigus kaebust esitada. Samuti palus kohtuväline menetleja juhul, kui kohus vaatab kaebuse läbi, jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas muutmata. Kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus seisukohavõtus esitatud taotluste juurde. OAO „AIT“ esindaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ja palus KarS § 83 lg 3 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsuse reisijateveofirmalt OAO „AIT“ kui menetlusväliselt isikult, bussi Volvo B10 M55 reg nr 047-07KA konfiskeerimise osas. Kaebuse esitaja esindaja selgitas, et OAO „AIT“ ei ole mingil moel kaasa aidanud bussi Volvo B10 M55 kasutamisele süüteo toimepanemisel ega ettevalmistamisel. Kohtuistungil ei soovinud nii kohtuvälise menetleja esindaja ega kaebuse esitaja esindaja kohtu toimikust ega väärteo toimikust tõendite või menetlusdokumentide avaldamist. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et antud kaebuses puudub vaidlus väärteoasja tõendusliku külje osas. Kohtuväline menetleja ja tema esindaja ning kaebuse esitaja esindaja tõlgendavad erinevalt Väärteomenetluse seadustikku, Karistusseadustikku ja Tolliseaduse vastavaid sätteid. Kohus on seisukohal, et formaalselt, tuginedes VtMS §-dele 114 lg 1 p 2 ja 118 lg 2 p 2 puudub OAO-l „AIT“ kui menetlusvälisel isikul tõepoolest õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust. VtMS § 193 lg 2 sätestab aga, et menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuväline menetleja, konfiskeerides TS § 94 lg 4 alusel OAO „AIT“ kui menetlusväliselt isikult väärteo toimepanemise vahendina bussi Volvo otsusega väärteo asjas, millega karistati menetlusalust isikut, tekitas olukorra, kus Ukraina reisijateveo firmalt OAO „AIT“ võeti ära võimalus nimetatud otsuse vaidlustamiseks, kuna seadus seda ei näe ette. Selline olukord on vastuolus Eesti Vabariigi PS §-ga 15, mille kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning samas muutub formaalseks VtMS §-s 193 lg 2 sätestatu. Kohus on seisukohal, et arvestades vastavaid väärteomenetluse sätteid, oleks kohtuväline menetleja menetlusvälise isiku vara konfiskeerimise pidanud lahendama eraldiseisva määrusega, mis oleks siis olnud vaidlustatav menetlusvälise isiku poolt VtMS § 93 lg 2 sätestatud korras. Seega on kohtuväline menetleja teinud konfiskeerimise osas lahendi vääras vormis. Kohtuväline menetleja oli õigustatud vastavalt KarS §-le 83 lg 6 vastu võtma otsustust konfiskeerimise kohaldamiseks. VtMS § 67 sätestab konfiskeerimise otsustamise väärteomenetluse käigus ning sama paragrahvi lg 3 sätestab omakorda, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke huve konfiskeerimise määrusega piiratakse, on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 16.peatükis sätestatud korras. Sellest tuleneb, et konfiskeerimise otsustuse menetlusvälise isiku vara suhtes oleks kohtuväline menetleja pidanud vormistama määrusega ning sel juhul oleks olnud tagatud menetlusvälisele isikule oma õiguste kaitseks võimalus vaidlustada tema suhtes tehtud ning tema õigusi piirav kohtuvälise menetleja lahend. Kohus on seisukohal, et kohtväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud TS §-s 94 lg 4 sätestatut. Nimetatud säte annab kohtuvälisele menetlejale või kohtule õiguse konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirja rikkumine. Antud säte on vastuolus KarS §-ga 83 lg 3 p 1, mis sätestab, et erandina võib kohus konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see kolmas isik on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Firma OAO „AIT“ reisibuss oli antud juhul väärteo toimepanemise vahend. Tuleb asuda seisukohale, et reisibussi konfiskeerimine Ukraina firmalt OAO „AIT“ on karistusliku iseloomuga, so sanktsioon. KarS § 32 lg 1 annab selles osas üldise juhise, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle teo toimepanemises süüdi. Eeltoodust lähtudes ongi seadusandja sätestanud, et kolmanda isiku ehk menetlusvälise isiku vara konfiskeerimine on võimalik, kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole käsitletud mingeid tõendeid selle kohta, et on tuvastatud reisijateveofirma OAO „AIT“ süü vähemalt kergemeelsuse vormis. OAO „AIT“ ei ole mingil viisil kaasa aidanud menetlusalusel isikul S. M. yaril väärtegu toimepanna. Kohus peab vajalikuks märkida, et TS § 94 lg 4 annab võimaluse konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümber ehitatud transpordivahendit, kuid konfiskeerimine ei ole kohustuslik. Isegi kui asuda seisukohale, et TS § 94 lg 4 rakendamine oleks antud juhul seaduslik, siis lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest, on selline sanktsioon firma OAO „AIT“ suhtes põhjendamatu ning ülemääraselt range, sest kohtuvälise menetleja ega kohtu käsutuses ei ole andmeid, et nimetatud firma bussidega oleks varasemalt olnud probleeme piiri ületamisel. Kohus teeb otsuse juhindudes VtMS §-dest 67 ja 193 ning KarS §-dest 18 lg 1, 32 ja 83 lg 3 p 1 ning TS §-st 94 lg
4. Kohtunik