1-08-8915\12

(3)Tõnu Kelu mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 28.02.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja KarS § 65 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.11.2007 ja karistuse kandmise lõpp 31.01.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus tekib alates 22.06.
2. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama elukaaslase juurde Türi linna. Kinnipeetaval on algharidus, eriala omandanud ei ole. Peale vabanemist soovib jätkata õpinguid
3. klassis. Vanglast vabanemisel töökoht puudub. Majanduslikult toimetuleku oskus ja seda mõjutavad asjaolud ebaselged. Suhted lähedastega head, olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Kergesti mõjutatav teiste isikute poolt. Kinnipeetava perekonnas esinesid alkoholiprobleemid ja seetõttu olid suhted pingelised. Kinnipeetava sõnul käesoleval ajal alkoholiprobleemi tal ei ole. Narkootikume tarvitanud ei ole. Mõtlemiselt ja käitumiselt on kinnipeetav avameelne ja mõnevõrra naiivne, esineb raskusi oma tegude tagajärgede arvestamisega. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on ta teadvustanud õiguskuuleka käitumise vajadust. Endiste tuttavate mõju alla sattudes on võimalik, et paneb toime uue kuriteo. Ohustatuse osas on vangla märkinud, et isik on vangistuses neljandat korda, käitumiskontrolli all on rikkunud tingimusi. Isiku kuriteod on toime pandud grupis ning seetõttu võib oluliseks riskiks pidada isikuomadustest lähtuvaid riske ja ka alkoholi tarvitamise harjumust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu Tõnu Kelu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise oht on kõrge. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on tema mõtlemine ja käitumine; tegevuseta olek; kriminaalsed tuttavad ja mõjutatavus; kriminaalne minevik; puudulik tööharjumus ja –kogemus ning riskiv ja hoolimatu elustiil. Tõnu Kelu taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul ei ole Tõnu Kelu ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Tõnu Kelu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas ning palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Tõnu Kelu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tõnu Kelu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistrist selgub, et kinnipeetavat on enne viimast kohtuotsust karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Karistused on mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel, so varguse eest. Järva Maakohtu 11.08.2004 kohtuotsusega on karistus mõistetud katseajaga, katseajal pani kinnipeetav toime uue kuriteo, mille eest karistati teda reaalse vangistusega. Reaalne vangistus on mõistetud ka Pärnu Maakohtu 04.04.2006 kohtuotsusega. Kinnipeetav vabanes selle kandmisest tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 23.03.2007 kohtumäärusega alates 03.04.2007, kusjuures katseajaks 2

(3)määrati 1 aasta. Viimase, Pärnu Maakohtu 28.02.2008 kohtuotsusega mõisteti kinnipeetav süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel. Kuritegu oli taas toime pandud katseajal. Väärteokaristused on kinnipeetavale määratud kolmel korral, millest kahel korral KarS § 218 lg 1 alusel. Kinnipeetava varasemast elukäigust ja karistustest järeldub, et karistused ei ole kinnipeetava suhtes oma eesmärki täitnud. Kinnipeetavale on mõistetud karistusi katseajaga, et anda talle võimalus enda parandamiseks. Kinnipeetav seda kasutanud ei ole ning on pannud katseajal toime uued kuriteod. Varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat seaduskuulekalt käituma. Tulemust ei ole andnud isegi reaalne vangistus või kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhoolduse alla. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses võimalik töökoht. Samuti on ohuteguriteks asjaolud, et kinnipeetaval on algharidus ja ta ei ole omandanud konkreetset eriala ning puudub töötamise kogemus ja –harjumus. Eksisteerib alkoholi liigtarvitamise oht. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Tõnu Kelu isikuomadustega ja tema poolt toimepandud kuritegude iseloomu, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uue kuriteo toimepanemise risk on endiselt kõrge. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 3