Obsah (6)

§ 23§ 20§ 6§ 11§ 5§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-6755 Otsuse kuupäev 06. oktoober 2008 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Aldres Lokna kaebus Keskkonnainspektsiooni 18. juuni 2008.a. otsu

§ 231 lg.

1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja mõista karistusena rahatrahv 100 trahviühikut e. 6000 (kuus tuhat) krooni. Rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011, viitenumber

1. Menetlusaluselt isikult ära võetud neli nakkevõrku tagastada. Jätta kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulu summas 9000 (üheksa tuhat) krooni riigi kanda. Aldres Lokna a/a nr. 221018622628 Hansapangas. Kohtuotsus kuulutatakse
2. oktoobril
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav
4. oktoobrist 2008 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Pooltel on õigus esitada otsusele kassatsioonkaebust 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsuse on pooltele tutvumuseks kättesaadav. Selleks peab kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, sellest kirjalikult teatama otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioonkaebuse saab esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja või kohtuväline menetleja Asjaolud Keskkonnainspektsiooni
5. juuni 2008.a. otsusega mõisteti Aldres Lokna süüdi Kalapüügiseaduse § 23 1 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni ja temalt nõuti välja keskkonnale tekitatud kahju 4500 krooni. Vastavalt otsusele seisnes Aldres Lokna süü selles, et tema
6. aprillil 2008.a. teostas koos H S ’ga Kaarma vallas Suurlahel keeluajal kutselist kalapüüki, ilma kalapüügiõiguseta, s.t. ilma loata. Samal päeval käitles Aldres Lokna N külas, vvv hoovis kala, mille päritolu ei olnud tõendatud, sest A. Loknal ei olnud esitada kala päritolu tõendavat dokumenti. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Aldres Lokna vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse esitaja leiab, et teda on karistatud teo eest, mida ta toime ei pannud ja mida väärteoprotokollis ei ole märgitud. Nimelt keelab Kalapüügiseaduse § 20 lg. 6 p. 3 müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav. Kaebuse esitaja ei ostnud, müünud ega käidelnud
7. aprilli 2008.a. hommikul N külas, vvvv värsket kala, mille päritolu ei olnud tõendatav. Asjas koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt tabasid inspektorid Aldres Lokna ja H S nimetatud kohas kell
8. 48 kahe märgunud kotiga, milles oli neli nakkevõrku kaladega . Samal päeval koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis seletas A. Lokna, et püüdis kalad koos H. S
9. aprillil 2008.a. Suurlahest nelja võrguga. Ka
10. mail 2008 koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et A. Lokna püüdis
11. aprillil 2008.a. Suurlahes nakkevõrkudega kala. Seega on eelnimetatud menetlusdokumentidega tõendatud, et kalad, millega A. Lokna ja H. S viibisid
12. aprilli hommikul N külas, vvvv hoovis, olid nende endi poolt samal päeval Suurlahest püütud. Seetõttu puudub alus väita, et selle kala päritolu ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud, kas A. Lokna väidetavalt müüs, ostis või käitles otsuses nimetatud kohas kala. Seega ei selgu otsusest, milles konkreetselt seisnes kohtuvälise menetleja arvates A. Loknale omistatud

§ 20lõike 6 punkti 3 rikkumine.

Väärteoprotokollis on A. Lokna tegevus kirjeldatud järgmiselt: „

2. 2008 Aldres Lokna püüdis Suurlahel nakkevõrkudega kala. Omamata kalapüügiõigust. Teostades kalapüüki keeluajal.“ Väärteoprotokollis ei ole märgitud , et A. Lokna oleks kala müünud, ostnud või käidelnud, samuti ei ole selles märgitud, et A. Lokna oleks mingi keelatud tegevuse pannud toime mujal kui Suurlahel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteomenetluses saab VTMS § 87 tulenevalt isikut karistada üksnes sellise teo eest, mille kirjeldus on esitatud väärteoprotokollis (31-1-103-05, 3-1-1-75-03, 3-1-1-9-08). Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei pannud
3. aprillil 2008 toime

§ 20lg.

6 p-s 3 sätestatud rikkumist. Käsitledes kaebuse esitaja poolt 30. aprillil 2008.a. toime pandud kalapüüki, on kohtuväline menetleja oma otsuses märkinud, et A. Lokna teostas Suurlahel keeluajal kutselist kalapüüki. Selline seisukoht on kaebuse esitaja arvates osaliselt väär.

§ 6lg.

2 järgi eristatakse õnge- harrastus- ja kutselist kalapüüki sõltuvalt kalapüügivahenditest. A. Lokna püüdis kala nakkevõrkudega ja

§ 11lg.

3 p. 4 kohaselt on nakkevõrk harrastuspüügi vahend. Seega teostas A. Lokna

2. 2008 keeluajal ilma kalapüügiõiguseta harrastuspüüki mitte kutselist kalapüüki. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitaja arvates küll õigesti osundanud

§ 6lõigetele 1 ja 3 ning Kalapüügieeskirja § 40 lg.

1 punktile 6, kuid seejuures on otsuses omistatud menetlusalusele isikule oluliselt raskem kalapüügiseaduse rikkumine, kui ta tegelikult toime pani. Eeltoodu on tinginud menetlusalusele isikule põhjendamatult range karistuse mõistmise. Kohtuvälise menetleja otsuses on nõutud A. Loknalt keskkonnale tekitatud kahjuna riigi kasuks välja 4500 krooni. Sellina otsus ei tugine seadusele ega ole ka faktiliselt põhjendatud. VTMS § 7 kohaselt otsustatakse väärteoga tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Seega puudub väärteoasja menetlejal pädevus teha otsust väärteoga tekitatud kahju hüvitamise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole oma tegevusega keskkonnale kahju tekitanud. Väärteoprotokollis on õigesti märgitud, et ta püüdis nakkevõrkudega kala, kuid see tegevus ei põhjustanud kalavarudele kahju. A. Lokna ja H. S tabati umbes pool tundi peale kalapüügi lõpetamist ning kõik püütud kalad olid eluvõimelised. Vaatamata A. Lokna ja H. S ettepanekule lasta kalad vette tagasi, keeldusid inspektorid M. Lasn ja A. Aavik sellest ja nagu selgub

2. 2008 koostatud loodussaaduse , eseme või aine müümise protokollist nr. 2, hoopis realiseerisid kalad. Samal päeval inspektor A. Aaviku poolt koostatud kahju suuruse kindlaksmääramise aktis ei ole märgitud. Millisel viisil kalade eluvõimetuks muutumine, seega siis kalavarude kahjustamine toimus. Hetkel, kui menetlusosaline isik tabati, olid kalad eluvõimelised ja kui need oleks tagasi vette lastud, ei oleks kalavarudele kahju tekkinud. Menetlusaluse isiku väitel olid kalad eluvõimelised veel KKI Saaremaa büroo hoovil, kus jätkati kuni kella 8-ni hommikul väärteomenetluse toiminguid. Seega ei ole menetlusalune isik oma tegevusega kahju tekitanud ja puudub alus väidetava kahjuhüvitise riigi kasuks välja mõistmiseks. Kohtuväline menetleja on rikkunud väärteomenetluse seadustiku nõudeid otsuse ja väärteoprotokolli koostamisel ja menetlustoimingute tegemisel. VTMS § 74 lg.-t 2 rikkudes puudub Menetlusalusele isikule antud otsusel kohtuvälise menetleja ametniku allkiri. Aldres Lokna ja H. S püüdsid
4. 2008 kala ühiselt. VTMS § 68 lg. 4 kohaselt, kui mitu inimest on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks väärteoprotokoll. Käesoleval juhul koostati mõlemale eraldi protokoll ning väärtegusid menetleti eraldi. Kaebuse esitaja leidis, et väärteoasjad tuleks ühendada. A. Lokna väitel võeti temalt
6. 2008.a. menetlustoimingute tegemise ajaks ära mobiiltelefon. Väärteomenetluse seadustik sellist võetust ette ei näe. Ka ei ole selle kohta koostatud menetlustoimingu protokolli. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus. Arvestades seda, et A. Lokna ei pannud toime

§ 20lg.

6 p-s 3 ettenähtud rikkumisttundmatu päritoluga kala käitlemine- ning seda, et A. Lokna poolt toime pandud kalapüügiseaduse rikkumine- loata ja keeluajal kalapüük- pandi toime mitte kutselise, vaid harrastuspüügina, ei ole põhjendatud tema karistamine rahatrahviga enam kui 50 päevamäära ulatuses s.o. 3000 krooni. Väidetavalt tekitatud kahju väljamõistmine tuleb otsusest välja jätta. Kaebuse täpsustuses /t.l. 35/ leidis kaebuse esitaja, et lahendamata on jäänud temalt ära võetud nelja nakkevõrgu ja kahe plastikkoti konfiskeerimise küsimus. Kuna kohus enam konfiskeerimist otsustada ei saa, sest see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda, tuleks äravõetud nakkevõrgud menetlusalusele isikule tagastada. Ka ei ole kohtuvälise menetleja poolt otsusesse märgitu kalade konfiskeerimise kohta tegelikkusele vastav, sest

§ 5lg.

1 järgi ei kuulu kala püüdjale, kui see on vastuolus seadusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja karistas A. Loknat väärteoprotokollis märgitud teo eest. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt käitles A. Lokna värsket kala, mille päritolu ei olnud tõendatud. Kala päritolu tõendavad dokumendid on ära märgitud

§ 191 lg.

1. Väärteo menetlusdokumendid ei ole Kalapüügiseaduse mõistes kala päritolu tõendavateks dokumentideks. Kala püüdmise koht e. päritolu selgus menetluse käigus. A. Lokna ja H. S teostasid ilma kalapüügiõiguseta kutselist kalapüüki keeluajal nelja nakkevõrguga. Kalapüügiõigusega harrastuspüügil väljaspool keeluaega oleks lubatud kummalegi üks nakkevõrk. Teave väärteoga põhjustatud kahju kohta märgitakse vastavalt väärteomenetluse seadustikule väärteoprotokollis. Teave kahju sissenõudmise kohta on otsuses. Sisse nõutakse keskkonnale tekitatud kahju tsiviilseaduses sätestatud korras. Oma normaalsest keskkonnast välja võetud kalad on vigastatud ja neid ei tohi enam vette tagasi lasta. Otsuse originaalil on menetleja allkiri. A. Lokna telefoni ei võetud ära, vaid paluti panna lauale.

§ 202 lg.

2 järgi on kalapüügiõiguseta kalapüük ja kalapüük keeluajal kalavaru oluliselt häiriv tegevus. Arvestades ülaltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seaduse § 123 p. 1 leiab kohtuväline menetleja, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja Aldres Lokna püüdis

1. aprillil 2008 kala Suurlahes. Kuna Kalapüügi eeskirja § 40 lg. 1 p.6 kohaselt on kalapüük Suurlahes keelatud
2. aprillist kuni
3. maini, toimus kalapüük keeluajal. Aldres Loknal ei olnud kalapüügiõigust. Sellega rikuti Kalapüügiseaduse § 202 p. 2 ja
4. Vaidlus poolte vahel on selle üle, kas Aldres Lokna teostas nimetatud päeval harrastus- või kutselist kalapüüki. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et teostati kutselist kalapüüki, kuna kalapüügi vahendiks oli nakkevõrk, mis on kutselise kalapüügi vahend. Harrastuspüügi puhul oleks kumbki püüdja saanud kasutada vaid üht nakkevõrku. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu ja leiab, et teostas harrastuspüüki. Kalapüügiseaduse § 11 lg. 3 p. 4 kohaselt on harrastuspüügi vahendiks ka nakkevõrk. Kalapüügiseaduse § 13 lg. 1 järgi kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahendiks ka nakkepüünis. See tähendab, et kutselisest kalapüügist saaks nakkevõrguga püügi korral rääkida juhul, kui isik oleks äriregistris registreeritud ettevõtjana, kelle tegevusalaks on kalapüük. Aldres Lokna ei ole äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes tegeleb kalapüügiga. Asjaolu, et kumbki kala püüdnud isik kasutas kahte nakkevõrku ühe asemel, ei anna alust kvalifitseerida kalapüüki kutseliseks.

§ 191 lg.

1 järgi on kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks rannapüügipäevik koos kaluri püügiloaga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna teostati harrastuspüüki ja oli teada, et kalad on püütud tema ja H. S poolt Suurlahest, siis ei saa rääkida tundmatu päritoluga kalast. Kuna kohus asus seisukohale, et tegemist oli harrastuspüügiga, oleks kala päritolu tõendavaks dokumendiks kalastuskaart, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument, Harrastuspüügiõiguse eest mobiiliga tasumisel harrastuspüüdja isikut tõendav dokument. Eeltoodust tulenevalt ei saa antud juhul rääkida kalast, mille päritolu ei ole tõendatav. Menetlusalusel isikul puudus püügiluba, seega on küsimus pigem kala päritolu tõendava dokumendi puudumises. Lisaks eeltoodule on poolte vahel vaidlus ka selle üle, kas kaebuse esitaja, transportides enda püütud kala koju, teostas sellega

§ 20lg.

6 p. 3 nimetatud kala käitlemise. Seadus käsitleb eraldi mõistetena kala käitlemist ettevõttes ja kala transporti, seega ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et transportimine ongi käitlemine. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kogutud tõenditega on tõendatud , et Aldres Lokna oma tegevusega

2. 2008 on toime pannud Kalapüügiseaduse § 20 2 p. 2 ja 6 rikkumise, s.o. kalapüügiloata püügi keeluajal. Muus osas on kaebuse esitaja poolt väidetavalt toime pandud rikkumised jäänud tõendamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tema tegevusega ei ole kalavarudele kahju tekitatud. Kogutud tõenditega (kala loendamise akt, kahju suuruse kindlaksmääramise akt) on tõendatud, et kalapüügiga keelatud ajal, on kaebuse esitaja tekitanud keskkonnale kahju 4500 krooni. Summat ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks arvestuse kordamist. Küll aga tuleb nõustuda kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja ei saa väärteoga tekitatud kahju välja mõista, nii nagu antud juhul otsusega tehti, märkides ära ka arve, kuhu kahju tuleb maksta. Väärtomenetluse seadustiku § 7 kohaselt väärteoga tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele. Kohus ei ole tuvastanud menetlusõiguse rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Samuti on otsus tehtud selleks pädeva ametniku poolt. Samas on kohtuväline menetleja eksinud väärtegude määratlemisega. Kuigi kohtuvälise menetleja hinnangul oli tegemist ühe väärteoga, on otsuse kohaselt pandud menetlusaluse isiku poolt toime kaks väärtegu, kuna eri aegadel ja erinevates kohtades toime pandud , erinevaid õiguserikkumisi (loata kalapüük Suurlahel ja kala käitlemine N külas) ei saa käsitleda ühe väärteona. KarS § 63 lg. 3 järgi, kui isik on toime pannud mitu väärtegu, mõistetakse karistus iga teo eest eraldi. Antud juhul määras kohtuväline menetleja ühe karistuse, arvesse võttes kõiki rikkumisi. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku tegevuse hindamisel olnud erapooletu, kuna on talle püüdnud omistada rikkumist, mida ta tegelikult toime ei pannud, tõlgendades võimalikke kahtlusi menetlusaluse isiku kahjuks. Selle tagajärjel on otsuste teinud ametiisik jõudnud ebaõige lõppjärelduseni karistuse määramisel. Selle asemel, et määrata karistus mõlema väärteo eest eraldi, on kohtuväline menetleja määranud ühe karistuse. Seetõttu peab kohus vajalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja teha uue otsuse. Kohus teeb uue otsuse. Karistusena määrab kohus kaebuse esitajale rahatrahvi. Karistuse määramisel võtab kohus arvesse süüteo raskust ja iseloomu ja süüteo toime pannud isikut Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja poolt on ära võetud neli nakkevõrku, mille kohta otsust tehtud ei ole. Kuigi

§ 23

1 järgi võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83, ei saa kohus raskendada menetlusaluse isiku olukorda ära võetud kalapüügivahendite konfiskeerimisega, mistõttu ära võetud nakkevõrgud ja plastikkotid kuuluvad tagastamisele. Väärteomenetluse seadustiku kriminaalmenetluse sätteid. § 38 järgi menetluskulude arvestamisel järgitakse Kriminaalmenetluse seadustik ei käsitle küll kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamist, kuid süüdimõistva otsuse muutmisel jäävad menetluskulud reeglina riigi kanda. Seoses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega jätab kohus kaebuse esitaja menetluskulu- tasu õigusabi eest summas 9000 krooni, riigi kanda. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS § 56- 59 ja VTMS § 109-111, 132 p.2, 133-135, 155. Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/