← Eesti

1-06-4820\3

1-06-4820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2007. a Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-06- 4820

(05286000566)Kohtunik Vambola Olli Kohtuistungi sekretär Taimi Plado Kriminaalasi Heiki Kõomägi süüdistus KarS § 356 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Heiki Kõomägi elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood: 36211026015, töökoht: OÜ Alumerk Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Heiki Kõomägi KarS § 356 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, (päevamäär 60 krooni), so 6000 (kuus tuhat) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB EÜP, viitenumber 4100065035) Välja mõista Heiki Kõomäelt sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 5400 (viis tuhat nelisada) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju 70259 (seitsekümmend tuhat kakssada viiskümmend üheksa) krooni nõudmises jätta läbi vaatamata ja selgitada, et kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Heiki Kõomägi süüdistatakse selles, et tema 2005.a maikuu alguses Võru maakonnas Meremäe vallas Tiglasõ külas Mereääre kinnistul pani toime puude ebaseadusliku raie, rikkudes MS § 18 lg 1 nõudeid (sanitaarraie tegemisel võib raiuda puid, mis vastavad keskkonnaministri kinnitatud metsakaitse eeskirjas lubatule), kuna raius puid, mis ei vastanud keskkonnaministri poolt kinnitatud Metsakaitse eeskirja p-s 8 lubatule (st mis ei olnud surnud puud, koorevigastuse tõttu, pehme mädanikuga puud, kasvujõuetuseni kahjustatud puud, tüvekahjurite kahjustuskolletes püünispuud kuni 10 tm/ha, oma ülesande täitnud seemnepuud) – eraldisel 3 9,3 tm tooreid puid, keskkonnakahju 5369 krooni, eraldisel 4 6,5 tm tooreid puid, keskkonnakahju 3886 krooni, eraldisel 5 2,8 tm tooreid puid, keskkonnakahju 1680 krooni, eraldisel 6 79,4 tm tooreid puid, keskkonnakahju 46 421 krooni, eraldisel 9 7,2 tm tooreid puid, keskkonnakahju 4324 krooni ja eraldisel 10 15 tm tooreid puid, keskkonnakahju 8579 krooni, millega tekitas keskkonnale kokku olulise kahju 70 259 krooni vastavalt MS § 56 lg 3 p 1, kuna ei pidanud metsaraiel kinni lubatud raieviisist, millise käitumisega pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Heiki Kõomägi süüditunnistamist KarS § 356 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 60 krooni), so 6000 krooni. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju 70259 krooni nõudmises jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras vastavalt VÕS § 1054 lg 1, kuna OÜ Alumerk ei ole tsiviilkostjana kaasatud. Kohtu seisukoht Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.