← Eesti

1-08-2499\28

Obsah (4)§ 238§ 37§ 310§ 337

1-08-2499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus 23. september 2008.a Tallinn 1-08-2499 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Paavo Randma Maaria Rei Kohtuistungi sekretär S

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Apelleeritud kohtuotsusega on süüdi mõistetud veel V. Tsabi ja S. Makarov, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti A. Orlovilt solidaarselt V. Tsabiga välja tsiviilhagi 8 500 krooni A. K.i kasuks.

  1. A. Orlov mõisteti süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna koos V. Tsabiga
  2. juuni 2007.a öösel tungisid läbi aiavõrgu Tallinnas XXXXXXX XX ja XX asuvale autoremonditöökoja H G OÜ territooriumile ja varastasid sinna pargitud sõiduautost BMW M. M.ile kuuluvat vara 2 210 krooni väärtuses ning sõiduautost Nissan Maxima 8 500 kroonise autoraadio ja 2 000 kroonised kõlarid kokku 10 500 krooni väärtuses.
  3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb A. Orlovi kaitsja kohtuotsuse tühistamist A. Orlovi süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning tema süüdimõistmist KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 7,8 järgi. Lisaks sellele taotleb ta kohtuotsuse tühistamist A. K.i kasuks välja mõistetud 8 500 kroonise tsiviilhagi osas ja selle läbi vaatamata jätmist. Kaitsja on seiskohal, et vargus jäi katse staadiumi, sest kõlarid leiti auto juurest aia lähedalt. Samuti leiti aia juurest teisest autost võetud asjad. A. Orlov ja V. Tsabi ei ole end autoraadio varguses kunagi süüdi tunnistanud. Auto uksed olid suletud, kuid lukustamata. Seega on võimalik, et autoraadio oli varastatud juba varem kellegi teise poolt. Kohtuotsusest ei nähtu millise õigusnormi alusel on kohus kannatanu A. K.i tsiviilhagi põhjendatust hinnanud. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et A. K. oleks auto omanik või vastutav kasutaja. Seega ei ole põhjendatud tema kannatanuks tunnistamine ja tema suhtes tsiviilhagi rahuldamine. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Lisaks sellele nähtub kriminaaltoimiku II köites leheküljel 216 olevast töökorraldusest, et kliendiks on OÜ I ja autoraadio maksab 8500 krooni. Samas järgneb, et tehtud on allahindlust 7,5% ning hinnaks jääb 7 862.50 krooni. Seega jääb arusaamatuks kuidas on kujunenud tsiviilhagi väärtuseks 8 500 krooni. Töökorraldusest ei nähtu, kas autoraadio on reaalselt ka paigaldatud, kas ning kes on selle eest tasunud. Töökorraldusel puuduvad selle kohta märked ja allkirjad. Välja on selgitamata, kas kindlustusse on esitatud kahjunõue ja kuidas see on lahendatud.
  4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni. Prokurör taotles kohtuotsuse tühistamist A. K.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas ja selle läbi vaatamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni sisuga ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et A. K.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas väärivad apellatsiooni väited tähelepanu. 5.1.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

§ 310

lg 1 ja 3 sätestavad, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-126-03 – RT III 2003, 32, 331, 27. juuni 2005.a otsus nr 3-1-12

(3)34-05 – RT III, 24,
  1. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  2. juuni 2007.a otsuses nr 3-1-1-11-07 (RT III 2007, 24, 194) ja
  3. juuni 2007.a otsuses nr 3-1-22-07 (RT III 2007, 29, 240) väljendanud sõnaselgelt seisukohta, et ka kriminaalasja lahendav kohus peab tsiviilhagi lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Tsiviilhagi rahuldamist tuleb kriminaalasja lahendaval kohtul nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendada. Kohtukolleegium nõustub kaitsja apellatsiooni väitega, et apelleeritud kohtuotsuses puudub õiguslik põhjendus A. K.i kasuks välja mõistetud 8 500 krooni kohta. Kriminaaltoimiku II köite 214-l leheküljel on koopia sõiduauto Nissan Maxima tehnilisest passist, millest nähtub, et sõiduauto omanik on AS H L ja vastutav kasutaja OÜ I. Leheküljel 216 on koopia töökorraldusest, millega OÜ I on soovinud
  4. juunil 2007.a, so neli päeva pärast vargust sellele sõidukile paigaldada autoraadio. Seetõttu nõustub kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et A. K. oleks olnud autoraadio omanik või vastutav kasutaja, mistõttu ei ole põhjendatud tema kannatanuks tunnistamine ja tsiviilhagi rahuldamine. TsMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Seetõttu tühistab kohtukolleegium A. Orlovilt solidaarselt V. Tsabiga A. K.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi ja jätab selle läbi vaatamata. 5.
  5. Samas ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et A. Orlovi poolt toime pandud kuritegu jäi katse staadiumi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Orlov ja V. Tsabi tegutsesid grupis, mistõttu ei oma tähtsust kes konkreetselt mida varastas ja kui kaugele keegi suutis varastatud asjadega minna. Asja materjalidest nähtub, et suurema osa varastatud esemetest jõudis V. Tsabi juba autoremonditöökoja territooriumilt välja toimetada, et nad hiljem oma auto peale tõsta. Kuna autoraadiot ei ole leitud ega süüdlaste poolt välja antud, siis ei ole juba ainuüksi seetõttu põhjust rääkida kuriteo katsest. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 15.

mai 2008.a otsuse A. Orlovi ja V. Tsabi suhtes osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse. Meelika Aava Ene Randmäe Paavo Randma 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.