4-08-4438\3

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 4438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Sergei Jumankolov kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Andrus Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2008 a. Sergei Jumankolovi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 005077 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et mootorsõiduki joobes juhtimise eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 12000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Politseinike poolt mõõdeti tal alkoholijoove 0, 36 mg/l. Eelmisel õhtul ta tarvitas 1, 5 l. õlut. Järgmisel hommikul tundis end ekslikult värskena ja reipana ning hakkas autot juhtima. Vastulauses kahetses juhtunut ja seda, et 35 a. autojuhi staazi puhul pole varem rikkumisi olnud. Vaatamata sellele karistuse mõistmisel ei arvestatud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Palub kohtul karistust kergendava asjaoluna käsitleda puhtsüdamlikku kahetsust ja veatut juhistaazi ning tühistada tema suhtes rakendatud lisakaristus. Rahatrahv on õigesti mõistetud ja seda ta ei vaidlusta. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et see juhtum oli esimest korda 36 a. jooksul, mingeid rikkumisi pole varem olnud. Lisakaristuse olemasolul ta võib kaotada töö. Tal paluti puhuda ja tuvastati alkoholijoove 0, 3 mg/l. Politseinike taotluse kohaselt tal paluti kaks tundi seista ja seejärel võis sõita. Kaks tundi hiljem ta läks politseinike juurde ja pärast puhumist lubati tal sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et otsus on õige, sest toime on pandud ohtlik rikkumine. Juhul kui kohus vähendab lisakaristust, siis selle vastu ei vaidle. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt Jumankolov juhtis sõidukit alkoholijoobes. Seletuses kaebaja märkis, et eelmisel õhtul jõi 1,5 l. õlut ja hommikul tundis end kainena ning asus sõidukit juhtima ja tunnistab oma süüd. Tal tuvastati alkoholijoove 0, 39 mg/l ja selle näiduga Jumankolov nõustus ning loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja ei arvesta otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuivõrd joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud tegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja seetõttu isikul puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Korrakaitse osakonna andmete kohaselt Jumankolovi käitumises ei ole tuvastatud väärtegude toimepanemist ja seega ka väärtegude toimepanemiste eest karistamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kaebaja on olnud seaduskuulelik liikleja, puuduvad andmed tema poolt väärtegude toimepanemise kohta ja samuti puuduvad andmed tema karis- tatuse kohta. Kuigi Jumankolov pani teo toime tahtlusega, sõitma asudes jättis arvestamata tervislikku seisukorda ja tema kinnipidamisel tal tuvastati alkoholijoove 0, 36 mg/l, tuleb tema karistamisel arvestada karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikku kahetsust. Kahetsust on ta toonitanud nii sündmuskohal, vastulause esitamisel kui ka kohtuistungil. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütluste ja kaebuses kirjeldatust, kohus tuleb järeldusele, et Jumankolov on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole kuni sanktsiooni miinimumini. Tema teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Jumankolovi poolt toimepandud tegu ja sellega seonduvaid tehiolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, tema seaduskuulekust ja seetõttu kohus leiab, et isikule mõistetud karistust vajalik vähendada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Sergei Jumankolovi kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 005077 Sergei Jumankolovi suhtes LS § 74 – 19 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 200 trahviühikut s.o. 12000 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel liitkaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Süüdi tunnistada Sergei Jumankolov LS § 74 – 19 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovi. Kohtunik