4-08-5336\4

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 5336 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Toivo Siidirätsep kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Andrus Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2008 a. Toivo Siidirätsepa kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2373, 08, 003469 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et mootorsõiduki joobes juhtimise eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 12600 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Tunnistab oma ränka eksimust ning on loomulikult teeninud ka karistuse. Soovib vaidlustada eelkõige lisakaristuse osas. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab oma praeguse töökoha, sest töötab linna hoolduses teede puhastamisega. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tema puhtsüdamlik kahetsus on välistanud puhtsüdamlik kahetsus ja seetõttu väärib lisakaristust. Samas kirjeldatakse otsuses, et isik kahetseb juhtunut. Arvab, et tema puhul mõistetud suur rahatrahv on piisav karistus ning motivatsioon tulevikus mitte kunagi enam alkoholijoobes rooli istuma. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb tehtud otsuse sisu juurde. Tegemist on isikuga, kes töötab autojuhina ja peab olema teadlik sellest, et joobnud olekus juhtimise eest võib kaotada juhtimisõiguse. Tegemist siiski tugeva keskmise joobega ja ei ole tegemist väiksema joobega. Mõistetud karistus on põhjendatult keskmises määras. Esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohus tuvastas kohtule esitatud materjalide alusel, et väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt kaebaja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja tal tuvastati alkoholijoove 0, 93 mg/l. Siidirätsep oli selle näiduga nõus ning loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Esitatud kaebuses mõistab hukka oma käitumist ja kahetseb juhtunut Vastulauses Siidirätsep kahetseb juhtunut ja kirjeldab, et viibis tuttavate juures ja tarvitas alkoholi ning plaanis lahkuda ei olnud. Õhtu jooksul tekkis pere liikmete vahel tüli ja tal kadus võimalus jääda ööbima ning otsustas lahkuda ja hakkas sõidukit juhtima. Seletuses antud kirjelduse kohaselt ta tarvitas ühe tunni jooksul kuskil 0, 5 l viina. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut, kuid kohtuväline menetleja ei arvesta otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuivõrd joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud ja seetõttu isikul puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku enese tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsü- damliku kahetsuse olemasolu joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütlustega, samuti vastulauses kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Siidirätsep on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu tema kahetsust tuleb arvestada kui kergendavat asjaolu. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 60 lg. 2 alusel kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole. Tema teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Siidirätsepa poolt toimepandud teo raskust ja sellega seonduvaid tehiolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab, et kohtule esitatud materjalide alusel ei ole kohtul alust muuta kohtuvälise menetleja otsust lisakaristuse osas, kuid arvestades tema puhtsüdamlikku kahetsust, vajalik vähendada mõistetud rahatrahvi. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Toivo Siidirätsepa kaebust osaliselt Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteosasjas nr. 2373, 08, 003469 Toivo Siidirätsepa suhtes LS § 74 – 19 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 210 trahviühikut s.o. 12600 krooni. Süüdi tunnistada Toivo Siidirätsep LS § 74 – 19 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 135 trahviühikut s.o. 8100 krooni. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik