4-08-4255\4

Väärteoasi nr.4-08-4255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 18.06.2008.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Maksim Ratškovi 27.04.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. 10220082336724 väärteoasjas nr. 2302,08,010329 Dmitri Jegorovi karistamises LS § 7415 järgi Kaebuse esitanud isik DMITRI JEGOROV, isikukood 37805070289, elukoht xxx töökoht MT Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Dmitri Jegorov Kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri – esindaja Maksim Ratškov (tunnistus nr. 205) LÕPPOSA Jätta Dmitri Jegorovi kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Maksim Ratškovi 27.04.2008.a. kiirmenetluse otsus nr. nr. 10220082336724 väärteoasjas nr. 2302,08,010329 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Dmitri Jegorovit karistati LS § 7415 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o. 180.- krooni selle eest, et 27.04.2008.a. kella 13.58 ajal Tallinnas Estonia pst. – Pärnu mnt. ristmikul, liikudes Harju tänava suunas, ületas ristmiku foori keelava (kollase ) tulega. KAEBUSE SISU Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei oleks tohtinud kohaldada kiirmenetlust, sest väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged. See tulenes sõidukit peatanud politseiniku taganemisest oma esialgsest seisukohast kaebaja sõiduki sõitmise kohta ristmikule punase fooritulega. Peale kaebaja vastuväiteid nõustus politseiametnik, et tuli võis ristmikule sõidu ajal olla ka kollane. Selline ebakindlus tõestab, et sõiduautot peatanud ametnikule ega hiljem asja menetlenud ametnikule ei olnud asjaolud selged, mis on aga kiirmenetluse läbiviimise kohustuslik eeldus. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohtuväline menetleja ei ole kindlaks teinud, kas keelava tulega ristmikule sõitmiseks esines asjaolusid, mis välistasid võimalust jätkata liikumist eesmärgiga mitte tekitada liiklust ohustavat olukorda. Seega on kiirmenetluse otsus tehtud tuginedes sõidukit peatanud oma seisukohas kahelnud politseiametniku ütlustele ning kaebaja mööndusele, et ei ole välistatud, et ta ei jõudnud sõita ristmikule rohelise vilkuva tulega. Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid puuduvad. Otsuse tegemisel on arvesse võetud sõiduki peatanud politseiniku suulised ütlused, millised olid aga vastuolulised ja ei ole menetluse raames kontrollitavad. Lisatõendite kogumata jätmine ja tõendite märkimata jätmine kiirmenetluse otsuses on vastuolus väärteomenetluse üldpõhimõtete ja VTMS § 57 lg 1 p. 8-ga. Sõidukit peatanud ametnik ja kiirmenetluse otsust vormistanud ametnik ei esitanud kaebajale pädevust tõendavaid tunnistusi. Tegemist jällegi menetlusnõude rikkumisega. Kokkuvõttes taotletakse kaebuses kiirmenetluse otsuse tühistamist väärteotunnuste puudumise tõttu ning väärteomenetluse nõuete rikkumise tõttu. Kui kohtumenetluse käigus leitakse ja tõendatakse, et asjas esinevad väärteo tunnused, taotleb kaebaja väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. KOHTU SEISUKOHT Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kohtuväline menetleja ei oleks tohtinud tema suhtes kiirmenetlust kohaldada. Kiirmenetluse kohaldamiseks Dmitri Jegorovile olid alused olemas. Kohtuvälise menetleja esindaja Maksim Ratškovi ütlustest tulenevalt olid tema jaoks väärteo toimepanemise asjaolud selged. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki peatanud politseitöötaja Valur Pajumäe väitis temale, et kaebuse esitaja sõitis ristmikule kollase tulega. Valur Pajumäe sellesisulise väite alusel koostaski ta kiirmenetluse otsuse. Kiirmenetluse kohaldamisel tuleb vastavalt VTMS §-le 55 lg 1 menetlusalusele isikule teatada VTMS §-s 19 ettenähtud õigused, selgitada, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldada anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning menetlusalune isik peab kiirmenetlusega nõustuma. Dmitri Jegorovile õiguste teatavaks tegemist tõendab tema allkiri kiirmenetluse otsuse pöördel õiguste loetelu all. Kaebuse esitaja tunnistas kohtus, et talle öeldi ka seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Kaebuse esitajale anti võimalus väärteo toimepanemise kohta ütlusi anda ja allkiri kiirmenetluse otsusel tõendab, et ta oli kiirmenetlusega nõus. Seega olid olemas kõik tingimused Dmitri Jegorovi väärteoasjas kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohtuvälise menetleja ametniku poolt oma pädevust tõendava tunnistuse esitamisega seonduvalt märgib kohus, et tunnistuse esitamise eesmärgiks on võimaldada kodanikul aru saada, kellega on tegemist ja eelkõige puudutab see isikuid, kes ei ole nn. vormikandjad. Politseiametnikud kannavad patrullis olles vormi ja sellest tulenevalt saab tavakodanik aru, et tegemist on politseiametnikuga, kellel on õigus ka liikluseeskirjade rikkumise puhul väärteoprotokolli koostada või kiirmenetluse otsust teha. Kuigi VTMS § 10 lg 4 kohustab kohtuvälise menetleja ametnikku pädevust tõendava tunnistuse esitama, siis vormi kandva politseiametniku poolt selle nõude täitmata jätmine ei kujuta endast kohtu arvates väärteomenetluse normide olulist rikkumist. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et Dmitri Jegorovile tehtud kiirmenetluse otsuses puudub viide tõenditele, mis vastavalt VTMS § 57 lg 1 p. 8 tuleb otsuses märkida. Kuid ka seda ei loe kohus selliseks oluliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Väärteotoimikust nähtuvalt oli kohtuvälises menetluses kogutud vaid üks tõend ja see oli menetlusaluse isiku ütlused, milles ta ei vaidlustanud väärteo toimepanemist, s.t. ei vaidlustanud, et võis ristmikule sõita mitte rohelise tulega. Kaebuse kohtulikul arutamisel peab kohus väärteoasja arutama täies ulatuses ja kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud asjaolusid. Menetlusosalistel on õigus taotleda kohtus täiendavate tõendite uurimist ja seda kaebuse esitaja taotlusel kohus ka tegi, kuulates üle politseiametniku Valur Pajumäe, kes tuvastas Dmitri Jegorovi poolt liikluseeskirja rikkumise ja peatas tema sõiduki. Valur Pajumäe ütlused selle kohta, et menetlusaluse isiku auto sõitis ristmikule keelava kollase tulega, olid kohtuvälises menetluses kiirmenetluse otsuse tegemise aluseks, kuigi seda tõendit kirjalikult ülekuulamisprotokollina ei vormistatud. Kohtuistungil tunnistas Valur Pajumäe, et kaebuse esitaja sõiduk sõitis ristmikule tema arvates punase tulega, kuid peale vaidlust juhiga möönis, et ristmikule sõitmise ajal võis põleda ka kollane tuli. Igal juhul ei olnud tegemist rohelise vilkuva tulega. Oma väite kinnituseks selgitas tunnistaja, et kui auto oli valgusfoori juures, põles fooris juba punane tuli. Seega on tunnistaja Valur Pajumäe ütlustega tõendatud, et Dmitri Jegorov alustas ristmiku ületamist keelava fooritulega. Liiklusseaduse § 7415 seisukohalt ei ole oluline, kas fooris põles punane või kollane tuli, sest mõlemad on edasisõitmist keelava tähendusega. Kui auto foori juures olles põles selles punane tuli, siis üle stoppjoone sõitmine pidi igal juhul toimuma vähemalt kollase tulega, sest stoppjoone ja foori vaheline teeosa on väga lühike ja Valur Pajumäe sõnul põles Estonia pst. – Pärnu mnt. ristmikul valgusfooris kollane tuli piisavalt kaua – 4 sekundit. Kaebuses esitatud väitega, et äkkpidurdus enne ristmikku võinuks põhjustada avariiohtliku olukorra, ei saa kohus nõustuda, sest Liikluseeskirja § 129 kohustab juhti hoidma eessõitva autoga sellist pikivahet, et ta suudab oma sõiduki ohutult peatada ja vältida otsasõitu eessõitva sõiduki ootamatul pidurdamisel või peatumisel. Kaebuse esitaja ei ole ka esitanud tõendeid, et tema taga vahetus läheduses oleks mingi auto sõitnud. Seega on tunnistaja Valur Pajumäe ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega ülekuulamisprotokollis tõendamist leidnud Dmitri Jegorovi poolt ristmikule sõitmine keelava fooritulega ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Karistus on määratud minimaalmääras. Kaebuse esitaja taotles alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja esindaja sellega ei nõustunud, paludes karistusotsus muutmata jätta. Kohus leidis, et keelava tulega ristmikule väljasõidu alustamine on liikluses väga ohtlik, võib põhjustada vasakult või paremalt rohelise tulega ristmikule sõitvate sõidukitega kokkupõrkeid või otsasõitu sõidutee ületamist alustavatele jalakäijatele. Seda eriti Tallinna kesklinnas tiheda liiklusega ristmikul. Sellepärast ei ole põhjendatud Liikluseeskirja § 168 rikkumise puhul Dmitri Jegorovi suhtes menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1. Kohtunik