4-07-6929\7

4-07-6929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-6929 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Heiki Kolk Tõlk Eevi Pant Kohtuistungi toimumise aeg 29.04.2008.a Väärteoasi Aleksandr Erfurt’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 07.11.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2318,07,008065 Kaebuse esitaja Aleksandr Erfurt (isikukood 37111210288; elukoht: XXX; töötab maalrina OÜ-s Sigma) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Aleksandr Erfurt kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse kohtuesindusteeninduse konstaabel Jaak Paju RESOLUTSIOON
2. Kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 07.11.2007.a otsus väärteoasjas nr 2318,07,008065 liiklusseaduse § 7420 lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord 2 Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse ja on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast kassatsiooniteate saamisest . Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
4. 07.11.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2318,07,008065 määras Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel A. Erfurtile karistuseks liiklusseaduse § 7420 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 12 000 krooni ja liiklusseaduse § 7420 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Samuti mõisteti VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel A. Erfurtilt välja menetluskulud kogusummas 120 krooni (joobe tuvastamise eest). Otsuse kohaselt juhtis A. Erfurt 10.10.2007.a kell 03:37 Tallinnas Erika tn 9 juures mootorsõidukit ilmsete joobe tunnustega ja keeldus joobeekspertiisist. Sellise tegevusega rikkus A. Erfurt liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`20 lg 1 järgi.
5. Nimetatud otsuse peale esitas A. Erfurt kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja menetluse lõpetada. Kaebuse esitaja märgib, et 09.10.2007.a tulles kella 20 paiku töölt, jõi ta koos abikaasaga viskit. Seejärel tekkis nende vahel skandaal, mille tõttu ta helistas politseisse ja palus teda ära viia. Politseinikud naersid tema ettepaneku üle, siis ta ütles, et võtab noa ja tapab oma naise ära. Mõne aja pärast pani tähele, et abikaasa oli kodunt lahkunud, ta läks välja jalutama ja märkas, et nende maja juurde on sõitnud politseiauto. Kuna tal said suitsud otsa, läks ta neid autost võtma. Suitsude võtmisel läks ta vastu esitulede lülitit ja need lülitusid sisse. Politseinikud märkasid tulede valgust ja nende auto hakkas liikuma. Tema sai aru, et nad sõidavad tema juurde ja ta väljus autost. Politseinikud tulid tema juurde ja palusid esitada dokumendid, mida ta tegi. Ta seletas, et ei ole autoga kuskil sõitmas käinud. Talle tehti ettepanek torusse puhuda, kuid ta keeldus, kuna ta ei varjanud politseinike eest seda, et ta oli alkoholi pruukinud. Teda viidi nii politseiosakonda kui ka Wismari Haiglasse, kus ta samuti keeldus torusse puhumast. Ei oska seletada, miks ta nii käitus. Pärast koju jõudmist sai teada, et tema abikaasa oli politseitöötajatele öelnud, et on võimalik, et ta läks autoga sõitma. Pärast alkoholi tarbimist ja tüli oma abikaasaga ta aga ei läinud autoga sõitma, vaid lihtsalt jalutas ümber maja.
6. Kohtuistungil jäi A. Erfurt kaebuses toodu juurde. Kaebuses esitatud tunnistajatest G K ja I N kaebuse esitaja menetluse käigus loobus.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta esitatud kaebus rahuldamata ja otsus jõusse. Esitatud süüdistuse kohaselt on A.Erfurt juhtinud sõidukit joobeseisundis ja hoidunud kõrvale joobe tuvastamisest. Need asjaolud on tõendatud toimiku materjalidega ja tunnistaja ütlustega, milles ei ole põhjust kahelda. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et ta hoidus kõrvale joobe tuvastamisest. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta nägi sõidukit liikumas. Kaebuse esitaja oli alkoholijoobes ja seega ei pruugi ta kõike toimunut täpselt mäletada. 3 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja seisukoht.
8. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 5.1 Aleksandr Erfurti suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta 10.10.2007.a. kella 03.37 ajal sõiduautot Audi 100, registreerimismärgiga 282 TEJ, Tallinnas, Erika tn 9 juurest liikudes Angerja 5 suunas. Väärtegu on kirjeldatud järgnevalt : „juhtis mootorsõidukit ilmsete joobetunnustega, hoidus kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest. Protokoll koostatud tunnistaja ütluste alusel. Oma tegevusega on ta rikkunud Liikluseeskirja § 76 p 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7420 lg 1 järgi. 5.2 Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt Liiklusseaduse (LS) § 20 lg-le 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7420 lg 1 sätestab vastutuse isiku suhtes, kes hoidub kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest.
9. Kohus leiab, et vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, kas A. Erfurt hoidus kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest või mitte. Kohus ei võta seisukohta selles, kas A.Erfurt juhtis sõidukit alkoholijoobes, sest kuigi väärteoprotokollis on sellist tegevust kirjeldatud, ei ole teda sellise tegevuse eest karistatud ja kohtupoolse hinnagu andmisega halvendaks kohus kaebuse esitaja olukorda. Sõiduki juhtimisele joobeseisundis ei saa kohus hinnnagut anda ka seetõttu, et selline hinnang rikub kaebuse esitaja A. Erfurti kaitseõigust ja võib tulla kaebuse esitajale üllatusena.
10. Kohus on kohtumenetluses uurinud järgmisi väärteotoimikus olevaid tõendeid: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et A. Erfurt juhtis 10.10.2007.a. sõidukit Audi 80, reg. märgiga 282 TFJ, ning tema kontrollimisel liilusjärelevalve käigus selgus, et juhil on alkoholilõhn suust ja otsustati A. Erfurt kõrvaldada alates 10.10.2007.a. kella 03.37 kuni kainenemiseni sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles A.Erfurt tunnistab, et istus öösel autos, millel oli mootor sisse lüitatud, mingit liikumist autoga ei toimunud; - joobes sõidukijuhi küsitlusleht: millest nähtuvalt on kinnipdamise ajaks märgitud 10.10.2007.a. kell 03.45, isik on alkoholijoobes, liikus maršuudil Erika 9 – Angerja 5, eelnevalt roolis olnud 10 minutit, joonud wiskit, isikut kinni peetud ei ole, paigutatud kainenemisele; - saatekirjast joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks nähtub, et 10.10.2007.a. kell 04.00 on A. Erfurt saadetud joobe tuvastamiseks Wismari haiglasse liiklusprofülaktika põhjusel; maksumuseks on 120 krooni; - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5526/112 nähtuvalt on arst otsustavas osas märkinud, et keeldub joobe tuvastamisest; - tunnistaja I.Tori ütlustest nähtub, et 10.10.2007.a. olles patrullis nägi kella 03.37 ajal sõiduauto Audi 80, kes liikus Erika 9 poolt suunaga Angerja 5 maja kõrvale, kontrollimisel selgus, et mootrosõidukit juhtis A. Erfurt, kes oli alkoholi joobes, isik toimetati ekspertiisi ja edasi Põhja PO, keeldus ekspertiisist; A.Erfurti kirjalikust protestist nähtuvalt kutsus ta ise politsei kohale, temal polnud mingit kavatsust ja eesmärki 4 sõita kuhugi kell kolm öösel, peale tüli naisega väljus majast, et värsket õhku hingata ja suitsetada, suitsu võtmiseks pöördus auto juurde ja juhipoolsest uksest võttis sigaretid, ajal, mil pani masina signalisatsiooni alla, sõitis juurde patrull, ma ei teadnud, et joobes juhi istmele istuda ei tohi, keeldus arstlikust läbivaatusest, sest ei leidnud endal mingit süüd, mis oleks olnud seotud liiklusega. 7.1 Kohtuistungil on kaebuse esitaja A.Erfurt andnud ütlusi, et oli tarvitanud alkoholi, ütles seda ka politseinikele, istus politseiautosse, kuid keeldus puhumast, patrull oleks võinud katsuda auto mootorit, et kindlaks teha, kas sõitis või mitte. Autoga ei sõitnud, autost võttis ainult sigaretid, käivitas mootori ainult korraks, et võtta sigaretisüütajst tuld. Analüüside andmisest keeldumist ei oska seletada, ei näinud sellel mõtet, kuna ei eitanud, et oli joobes. Ajaliselt oli autos 10-15 minutit, automootor oli sisse lülitatud vähem kui minuti jooksul, autos suitsetas mitu sigaretti. Ei mäleta, et oleks torusse puhunud, ei autos, jaoskonnas ega ka Wismari haiglas mitte. Tunnistajana üle kuulatud Ilmar Tori (abipolitseiniku) ütluset kohaselt tuli 10.10.2007.a. öösel väljakutse Angerja tänavale seoses kodutüliga. Kohale jõudes oli mees korterist lahkunud. Naine kinnitas, et mees võttis auto võtmed ja on kuhugi ära sõitnud. Selle auto andmed teatati juhtimiskeskusele. Nad läksid autosse, vormistasid väljakutse ja sel ajal sõitis ette auto, mis vastas neile antud auto kirjeldusega. A.Erfurtil lasti puhuda alkomeetrisse ja selgus, et juht on alkoholijoobes, ta kutsuti politseiautosse ja viidi Põhja Politseiosakonda alkoholijoobe tuvastamise protokolli ja väärteoprotkolli koostamiseks. Joobe tuvastamise protokolli koostas paarimees. Autojuhi Wismari haiglasse viimisest ei tea ta midagi. A. Erfurt nõustus joobe tuvastamisega kohapeal.
11. Joobeseisundi tuvastamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 02.aprilli 2001 määrusega nr 120 „ Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi „kord“). Viidatud korra § 3 kohaselt võib joobeseisundit tuvastada nii seaduses sätestatud ametisik, kui ka arst. Korra § 4 lg 1 kohaselt on ametiisikul õigus toimetada isik joobeseisndi tuvastamiseks tervishoiu- või ametiasutusse seaduses sätestatud juhtudel, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik. Korra § 4 lg 2 kohaselt on ametiisik kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks.
12. Kohus leiab, et tulenevalt Korras sätestatule, tuvastatakse joove üldjuhul ametisiku poolt . Üksnes juhul, kui joobe tuvastamine sündmuskohal ei ole võimalik või kui isik ise nõuab, tuleb ta toimetada joobe tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Kaebuse esitaja A.Erfurt on oma ütlustes järjekindlalt väitnud, et oli 10.10.2007.a. kella 03.37 ajal alkoholijoobes, seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja I.Tori. Samuti kinnitab tunnistaja I.Tori, et autojuhil lasti puhuda ja tuvastati alkoholi joove. Kohus järeldab ülaltoodust, et kuigi A.Erfurti suhtes sündmuskohal s.o. Angerja 5 tänaval tuvastati alkoholijoove, jäesti see politseiametnike poolt vormistamata. Asjaolu, et A. Erfurt vaidlustab enda poolt igasugust puhumist mistahes ajal ja kohas, ei loe kohus usaldusväärseks ja nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, et A. Erfurt oma joobeseisundi tõttu ei pruugi toimuvat täpselt mäletada.
13. Väärteoasja materjalidest, tunnistaja I.Tori ütlustest, ega ka A.Erfurti ütlustest ei nähtu, et sündmuskohal s.o. Tallinnas, Angerja 5 ei olnud võimalik A.Erfurtil joobeseisundit tuvastada või et ta oleks ise nõudnud enda toimetamist tervishoiuasutusse. Saatekirjast joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks on ekspertiisi põhjuseks märgitud liiklusprofülaktika. Kohus märgib, et nii LS kui ka LE ei tunne sellist mõistet, kuid ka käsitletud saatekirjast ei nähtu, et liiklusprofülaktikat ei oleks saadud teha sündmuskohal s.o. Tallinnas, Angerja tänaval. Kuna 5 tunnistaja I. Tori ütluste kohaselt A. Erfurt ei keeldunud kohapeal joobeseisundi tuvastamisest ja puhus alkomeetrisse ning tema Wismari haiglasse toimetamine ei põhine Korra § 4 sätestatul, ei pea kohus asjakohaseks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 5526/
14. Väärteoprotokoll joobeseisundi tuvastamise läbivaatusest kõrvalehoidumise kohta on koostatud 10.10.2007.a. kell 03.37, akti kohaselt on A. Erfurt saabunud läbivaatusele alles kell 03.
15. Kohus leiab, et kohtuistungil kontrollitud tõenditega ei ole tuvastatud A. Erfurdi süü väärteo toimepanemises LS § 74-20 lg 1 tunnustel.
16. Ülaltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 132 p 3 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel so. põhjusel, et A. Erfurdi teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtunik