lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle,
lg 1, 2 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni,
lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks
ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ja
lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Sellise tegevusega pani Nikolai Duštšenko toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Nikolai Duštšenko`t selles, et tema omandas leidmise teel ajavahemikus 01.12.2007-02.12.
lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle,
lg 4 p 5 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun. Sellise tegevusega pani Nikolai Duštšenko toime tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 418-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Nikolai Duštšenko`t selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja kellel puudus laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas 09.03.
lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle,
lg 1, 2 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni,
lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks
ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ja
lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. 3 Ärakiri 1-08-12367 Sellise tegevusega pani Nikolai Duštšenko teistkordselt toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Nikolai Duštšenko'le nõutud karistus: KarS § 418 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks on 1 aasta vangistust, mille kandmisest vabastatakse tingimisi 18-kuulise katseajaga KarS § 74 sätetel. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Nikolai Duštšenko süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid – käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud ja fotografeeritud: poolautomaatpüstol Sauer M1913 koos seitsme padruniga, 20 ääretulepadrunit, 8 erineva kaliibriga padrunit /tl 24-28, 35-40/. 28 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus, püstol koos 7 padruniga on hoiul Haapsalu politseijaoskonna relvaruumis /tl 57/, mis tuleb KarS §83 lg 4 alusel konfiskeerida, sest N.Duštšenkol puudub relvaluba. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb N. Duštšenko'lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6 525 krooni (1,5 x 4 350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see järgmine - kaitsjale T. Bekker N. Duštšenko kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 1 621,32 krooni /tl 82-83/ ja 1 144,60 krooni /tl 95-96/ ning kohtmenetluses makstud tasu 796 krooni 50 senti, kokku 3562 krooni 42 senti. Kaitsjale kriminaalasja toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see 69 krooni 80 senti /tl 80/. Ekspertiisikulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on selleks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tulirelvaekspertiisi teostamise tasu summas 1 715 krooni /tl 50/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.