Obsah (4)

§ 7435§ 7419§ 20§ 7420

Väärteoasi nr. 4-08-5611 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 21.augustil 2008 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Kohtuvälise menetleja P

§ 7435lg 1 ja § 7419 lg 1 järgi.

Dmitri Gladõševile määrati karistuseks

§ 7419

lg 1 ja

§ 7435

lg 1 järgi

§ 7419

lg 1 alusel rahatrahv 15000 krooni ja

§ 7419lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Dmitri Gladõšev vaidlustas 15.05.2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,009098 osaliselt lisakaristuse määramise osas. Kaebust põhjendab ta sellega, et vajab juhilubasid tööülesannete täitmiseks ja puuduvad kaalukad põhjused, mis tingiksid Gladõševilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Dmitri Gladõšev andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt

2. 2008 aastal juhtunust ei vaidlusta midagi. Vaidlustab karistuse. Kell 10.30 hommikul oli politseipatrull ja alkoholi reid. Anti puhuda, see näitas 0.35 promilli. Teadis, et selle ööpäeva jooksul, ei olnud alkoholi tarvitanud, seepärast palus ekspertiisi viia. Ekspertiisis seade näitas jääknähtusid. Palus vereanalüüsi võtmist ja peale vereanalüüsi andsid arstid oma arvamuse. Viimati tarvitas alkoholi kell 8 eelmisel õhtul. Jõi umbes pudeli veini. OÜ E töötab direktorina umbes 5 aastat Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Kohtuväline menetleja ei arva, et lisakaristuse kohaldamisel on ebaproportsionaalselt piiratud kaebuse esitaja õigusi. Karistuse proportsionaalsusele on mõelnud juba seadusandja ja antud juhul ei ole rakendatud lisakaristust üle maksimum määra vaid vastupidiselt keskmist. Kaebuse esitaja kaitsja on märkinud ka, et isik töötab OÜs E ja tema töö on otseselt seotud sõiduki kasutamisega. Samasugust tõendit nagu on esitatud kohtule, ei ole esitatud kohtuvälisele menetlejale ja samuti ei esitanud kaebuse esitaja vastulauset ja ei kahetsenud tegu, vastupidi isik ei näidanud mingit huvi tema suhtes läbiviidava menetluse kohta. Isik väitis, et töötab 5 aastat ja seetõttu pidi olema teadlik lubade vajalikkusest. Väitega, et isik ei ole varem karistatud joobesjuhtimise eest, ei saa nõustuda. Tema karistusregistrist on näha, et ta on joobes sõitnud ja ka lisakaristust on tema suhtes varem kohaldatud ja lisaks on tal veel liiklusõnnetuse põhjustamine, liiklusõnnetuse kohapealt lahkumine ja sellest tulenevalt, leiab kohtuväline menetleja, et isik on ohtlik liikluses ja seab ohtu enda kui ka teiste liiklejate elud ja vara. Kohtuväline menetleja peab otstarbekas, isik kõrvalda liiklusest, kuna eelnevad rahatrahvid ei ole isikut muutnud. Seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kaebuse esitaja kaitsja palus otsus tühistada lisakaristuse määramise osas. Kui teda karistati, siis võeti arvesse, et isik oli enne sõitnud alkoholijoobes, aga seda ei olnud, sest see asi oli menetluses ja seetõttu selle arvestamine ei ole põhjendatud. Seaduse järgi karistati teda joobes juhtimise eest esimest korda, seetõttu võiks olla karistus 15 000 krooni ja palub tühistada lisakaristus. Rahatrahvi ositi tasumist ei taotle. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2302,08,009098 (lk 2); Väärteoprotokoll AB 1023145 (lk 9-10); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 10-11); Teatis (lk 13) ; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 14-15); Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1590/351 (lk 16-18) Õiend (lk 21-24); E OÜ tõend (lk 4) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitaja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Kaebuse esitanud isik tunnistab, et oli eelmisel päeval kell 20.00 paiku joonud pudeli veini. Kohapeal politseiametniku poolt tuvastatud joobega ei nõustunud. Arstil palus võtta vereproovi ja arstid tuvastasid jääknähud. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et esitas politseiametnikule aegunud juhiloa. Samuti ei vaidlusta ta asjaolu, et ta juhtis autot olles joobes, kuid vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks. Kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 70 p1 rikkumine, s.t mootorsõiduki juhil juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumine on tõendamist leidnud Dmitri Gladõševi enda kohtus ja kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta ei märganud, et juhiloa kehtivus tähtaeg möödus nädal tagasi. (lk 11). Kuna isik ise tunnistab, et rikkus hooletusest liikluseeskirja (ei jälginud ise oma juhilubade kehtivuse tähtaega), on väärtegu toime pandud hooletuse vormis. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et D.Gladõševile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 70 p1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 7435

lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 741 – 7427 või § 7430 -7432 sätestatud väärteo koosseis. Kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 76 p1 rikkumine, s.t juht ei tohi olla joobeseisundis, on tõendamist leidnud lisaks D.Gladõsevi omaksvõtule ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1590/351 (lk 16-18), millest nähtub, et D.Gladõševil tuvastati etanooli sisaldus veres 0,70%o. D.Gladõšev ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi ja tal võisid olla jääknähud. 2

§ 20

lg 4 teise lause kohaselt on juhil õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega tuleb peale indikaatorvahendiga alkoholisisalduse kontrollimist määrata alkoholisisaldus veres üksnes juhul, kui juht seda taotleb.

§ 20

lg 6 kohaselt kehtestab joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 p 2 kohaselt on ametiisik kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Politseiametnikud on seda nõuet järginud. Kuna isik ise tunnistab, et oli tarbinud alkoholi, siis oli ta teadlik et ta võib olla alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata asus juhtima mootorsõidukit, on väärtegu toime pandud kaudse tahtlusega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Dmitri Gladõševile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 7419

lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

§ 7419

lg 1 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7419

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. D.Gladõševi poolt on ühe teoga pandud toime kaks süütegu, mis vastavad

§ 7419lg 1 § 7435 lg 1 süüteokoosseisudele, siis tuleb talle määrata Kar

S § 63 lg 1 alusel karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse s.o § 7419 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurem. Kohtuväline menetleja on ekslikult otsuses kirjutanud, et D.Gladõšev on ka varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi joobes. Tegelikult oli D.Gladõšev otsuse tegemise ajal karistatud

§ 7420

alusel, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ja tema suhtes oli alles menetluses üks väärteoasi

§ 7419lg 1 järgi.

D.Gladõševi ütlustest ja tema tööandja õiendist nähtub, et ta töötab EOÜ direktorina juba 5 aastat, seega on D.Gladõševile juba aastaid teada millised on tema tööülesanded ja juhul kui ta nende täitmiseks vajab juhilube, siis peab ta eriti hoolikalt vältima liikluseeskirja rikkumisi, mis võiks kaasa tuua karistusotsusi, millega kaasneb juhtimisõiguse ära võtmine. Töökoha olemasolu ei saa iseenesest olla aluseks juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaolu, et kaebuse esitanud isik on varem toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ja karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Dmitri Gladõševil oli enne vaidlusalust väärtegu 5 kehtivat karistust ja menetluses veel üks joobes juhtimise episood. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusalaseid õigusrikkumisi, millega seatakse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervis. Kohus nõustub, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb KarS § 50 lg 1p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Eeltoodust tulenevalt tuleb Dmitri Gladõševi kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest, 132 p 1, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Dmitri Gladõšev kaebus rahuldamata. 3 2. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 15.05.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,009098 jätta muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 15.09 2008 4