Dmitri Gladõševile määrati karistuseks
lg 1 alusel rahatrahv 12600 krooni ja
Dmitri Gladõšev vaidlustas 30.05.2008 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,019254 paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab ta sellega, et tema ei ole oma maja juures autot juhtinud vaid üksnes istus sõiduautos. Samuti vajab juhilubasid tööülesannete täitmiseks ja puuduvad kaalukad põhjused, mis tingiksid Gladõševilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Dmitri Gladõšev andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 27.06.2007 läks naisega riidu ja läks kodust ära. Oli alkoholijoobes, istus autosse, sest polnud kuhugi mujale minna. Oli autos, tuli politsei ja koostas protokolli. Kontrolliti dokumente ja mingisuguseid seletusi kohapeal ei andnud, öeldi et pärastpoole. Istus autos Valgel tänaval kohe maja vastas üle tee. Sellest kohast majani on 40-50 meetrit. Pargib alati seal. Ei mäleta kui palju sel päeval joonud oli. Ei tea miks möödasõitev patrull talle tähelepanu pööras. Ei tea miks politseinikud teisiti räägivad. On kindel et ei aja midagi segamini. Tunnistaja Jaak Paju andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2007 aasta kevade poole, töötas patrullis Rein Keskkülaga. Kuupäeva ei mäleta, aga oli öine vahetus. Said väljakutse Valge tänavale. Kohale jõudes kaklust ei leidnud, aga oli inimeste grupp. Küsisid neilt mis toimus. Isikud viitasid autole, mis eemaldus laulväljaku poole, et see oli üks kakluses osaleja. Järgnesid autole vilkurid peal, tagatuled olid näha ja auto peatus lauluväljaku vastas, kus on üks uuem maja. Seal on tühermaa. Andsid talle peatumismärguande ja siis ta jäi seisma sinna tühermaale. Peale auto peatumist, juhtivkonstaabel Rein Keskküla kontrollis juhi dokumente. Juhiks osutus kaebaja. Autost tuli ka alkoholi lõhna ja kontrolliti seepeale ka isiku joovet. Aparaat näitas 0,72 milligrammi ühe liitri kohta. Isik alguses väheke vaidles, küsis kas teistmoodi ei saaks. Väitis, et tal pidi tulema sellest korduv joove, kuid selgitasid, et teist võimalust ei ole. Isik kirjutas, et on nõus joobe tuvastusega ja vereproovi ei taotle. Kohapeal isik tunnistusi andma ei hakanud ja ütles, et lisab need enda vastulausesse. Isik küsis, kas ta võib autos magada. Käisid teda paar korda öö jooksul kontrollimas. Ei oska täpselt öelda kui pikk oli distants, mis auto sõitis Valgel tänaval uute majade juurde. Sellest hetkest, kui sõidukit näidati oli sõiduk kogu aeg nähtav liikus Lauluväljaku poole, mööda Valget tänavat. Inimesed osutasid autopoole ja auto liikus. Mitte väga kiiresti. Nägi tagatulesid ja paarimees läks kohe autole järele. Mäletab joobe suurust nii täpselt, sest isik palus luba autosse magama jääda. Töötas patrullpolitseinikuna üle 2 kuu ja selliseid situatsioone ei ole rohkem ette tulnud. Tunnistaja Rein Keskküla andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mäletab juhtunut, sest said Valge tänavale väljakutse kaklusele. Oli paaris Jaak Pajuga. Kui kohale hakkasid jõudma, siis tuli vastu sõiduauto. Tänava nurgapeal olid inimesed, kes kätega vehkisid ja näitasid selle sama auto peale, mis vastu tuli. Pööras ringi, sõitsid autole järgi. Lükkas vilkurid tööle peatas sõitvat auto, mis jäi seisma. Tuvastas joobe ning vormistas materjalid. Auto tuli algul vastu tänava nurgapeal, kuhu pidi pöörama. Isik pööras sealt välja, kuna tegi parempööret, siis üks hetk olid kõrvuti. Öösel nägid seda autot sama kohapeal seismas, kuhu ta ennem jäi. Lõik, kuhu kaebaja seisma jäi, oli varem otseühendus Narva maanteega, aga nüüd teeb tänav seal väikse S- kurvi ja ühildub Turba tänavaga. See auto jäi seisma selle lõigu peal, mis otse viiks Narva maanteele, aga praegu on see lõik kinni. Auto ei väljunud tema vaateväljast kordagi ja sõitis 350 või 400 meetrit, kuni selle maani kus, S-kurv ära pöörab. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kaebaja on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistajate ütluste ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga. Tunnistajate ütlused võivad küll olla ositi erinevad selles osas, kuidas auto nende huviorbiiti tekkis. Selles osas, kas auto liikus ja kuidas tuvastati joove, klapivad tunnistajate ütlused ja sellest tulenevalt, kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus antud asjas muutmata. Kaebuse esitaja esindaja asus seisukohale, et asjas on 4 varianti tõendeid. Üks tõend on see, mida Jaak Paju pani kirja, teiseks tõendiks on Jaak Paju tunnistused kohtus, kus ta seletas, et nad läksid kutse peale sündmuskohale ja see, et nad inimestega juttu rääkisid ja peatasid auto, kontrollisid isikut ja selgus, et isik oli joobes. Kolmanda tõendina tunnistaja Rein Keskküla, kes tunnistas, et nad ei rääkinud inimestega, vaid et inimesed viipasid auto suunas. Neljandaks tõendiks on see, et isik ise tunnistab, et ta magas oma autos, oma maja kõrval. Tõendeid ei saa arvestada, kuna need tõendid, ei tõesta midagi konkreetset ja materjalid on segased. Arvestades, et see asi on nii pikalt veninud, palub menetlus lõpetada. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2314,07,019254 (lk 4); Väärteoprotokoll AB 915274 (lk 14-15); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 16-17); Protokoll alkoholjoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 1819); Tunnistaja Jaak Paju kohtuvälises menetluses antud ütlused (lk 20-21); Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 22-23); Õiend (lk 29-30); EOÜ tõend (lk 54) Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitaja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: 2 Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse sisuliselt. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et ta oli sel päeval tarvitanud alkoholi, kuid ta eitab autojuhtimist joobes. Ta lihtsalt magas maja kõrval pargitud autos. Kaebuse esitanud isiku ütlused on ümber lükatud tunnistajate J.Paju ja R.Keskküla ütlustega. Mõlemad politseiametnikud kinnitavad, et nad järgnesid politseiautoga kaebuse esitanud isikule, kes sõitis oma autoga nende ees. Kaebuse esitanud isik ei väljunud sõitmise ajal hetkekski nende vaateväljast ja peatus politseinike poolt antud märguande peale. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate kokkulangevates ütlustes, mis käsitlevad kaebuse esitanud isiku poolt sõiduki juhtimist. Konstaabel Jaak Paju võis sündmusi täpsemalt mäletada seetõttu, et tema oli patrullis vaid veidi üle 2 kuu, kuid juhtivkonstaabel R.Keskkülal on staaž pikem. Tunnistajate ütlused erinevad pisidetailide osas, sest sündmusest on möödas rohkem kui aasta, kuid fakti kohta, kas kaebuse esitanud isik sõitis autoga, andsid nad kokkulangevaid ütlusi. Kohus ei tuvastanud ühtegi põhjust, miks peaksid kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad D.Gladõševi suhtes valeütlusi andma. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja Jaak Paju ja R.Keskküla ütlustega leidnud tõendamist, et D.Gladõšev juhtis 27.06.2007 Valge tänaval mootorsõidukit. Kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 76 p1 rikkumine, s.t juht ei tohi olla joobeseisundis, on tõendamist leidnud lisaks D.Gladõševi omaksvõtule ka protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (lk 18-19), millest nähtub, et D.Gladõševil tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,72 mg/l. D.Gladõšev nõustus sellega ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest.
lg 4 teise lause kohaselt on juhil õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega tuleb peale indikaatorvahendiga alkoholisisalduse õhus kontrollimist määrata alkoholisisaldus veres üksnes juhul, kui juht seda taotleb.
lg 6 kohaselt kehtestab joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 4 p 2 kohaselt on ametiisik kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel tervishoiuasutusse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks. Käesoleval juhul D.Gladõšev seda ei nõudnud. Korra § 5 lg 1 kohaselt peab ametiisiku poolt isiku alkoholjoobe indikaatorvahendiga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingu teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Vaidlusalusel juhul on juhtivkonstaabel R.Keskküla koostanud D.Gladõševile protokolli alkoholjoobe tuvastamise kohta ja juures on viibinud tunnistaja Jaak Paju. Korra § 7 p 8 kohaselt tuleb joobeseisundi tuvastamise protokolli, mis koostatakse indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse kontrollimise korral, märkida isiku loobumine joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest sealhulgas vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Dmitri Gladõšev on omakäeliselt märkinud protokolli et nõustub tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres ei nõua. Seega on D.Gladõšev allkirja andmisega nõustunud joobeseisundi tuvastamisega. Korra § 8 kohaselt võib isik ametisiku poolt joobeseisundi tuvastamise vaidlustada viivitamata pärast protokolli tutvustamist, nõudes joobeseisundi tuvastamist arsti poolt. D.Gladõšev ei vaidlustanud joobeseisundi tuvastamist politseiametniku poolt. Kuna isik ise tunnistab, et oli tarbinud alkoholi, siis oli ta teadlik et ta on alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata asus juhtima mootorsõidukit, on väärtegu toime pandud otsese tahtlusega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Dmitri Gladõševile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
lg 1 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada 3 sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Väärteotoimikus olevast karistuse õiendist nähtub, et enne vaidlusaluse otsuse tegemist on 15.05.2008 Dmitri Gladõševi karistatud
Käesolevas asjas arutatav õiguserikkumise episood on toime pandud enne 15.05.2008 aasta otsust. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 ("Põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest") tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Seega võib isikut
lg 1 järgi karistada faktilise korduvuse korral üksnes kuni 300 trahviühiku (18 000 krooni) suuruse rahatrahviga või kuni kolmekümnepäevase arestiga . Enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 15.05.2008 otsusega väärteoasjas nr 2302,08,009098 määrati Dmitri Gladõševile karistuseks
lg 1 ja
lg 1 järgi
lg 1 alusel rahatrahv 15000 krooni ja
Seega ei tohi vaidlusaluse episoodi eest määratav karistus ületada 3000 krooni ( 18000-15000), kuid kohtuväline menetleja on määranud kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi summas 12600 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid tuleb vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurem. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud, et D.Gladõšev on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi joobes ja kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest. D.Gladõševi ütlustest ja tema tööandja õiendist nähtub, et ta töötab E OÜ direktorina juba 5 aastat, seega on D.Gladõševile juba aastaid teada millised on tema tööülesanded ja juhul kui ta nende täitmiseks vajab juhilube, siis peab ta eriti hoolikalt vältima liikluseeskirja rikkumisi, mis võiks kaasa tuua karistusotsusi, millega kaasneb juhtimisõiguse ära võtmine. Töökoha olemasolu ei saa iseenesest olla aluseks juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaolu, et kaebuse esitanud isik on varem toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ja karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Dmitri Gladõševil oli enne vaidlusalust väärtegu 4 kehtivat karistust. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusalaseid õigusrikkumisi, millega seatakse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervis. Kohus nõustub, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades tuleb KarS § 50 lg 1p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Eeltoodust tulenevalt tuleb Dmitri Gladõševi kaebus jätta rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest, 132 p 1,2 133, 134, Otsustas 1. Jätta Dmitri Gladõšev kaebus rahuldamata. 2. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 30.05.2008 otsus väärteoasjas nr 2314,07,019254 tühistada osaliselt rahatrahvi suuruse osas, muus osas jätta otsus muutmata. Määrata Dmitri Gladõševile
lg 1 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o 3000 krooni. 4 Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas viitenumber 10220085087782 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 15.09 2008 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.