4-08-4835\2

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 4835 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Toomas Sokk kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommussar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2008 a. Toomas Sokk kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2373, 08, 002956 tema suhtes mõistetud karistuse vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 29.04 ta sõitis mööda Tallinn – Paldiski mnt-d ja möödus tema ees tunduvalt alla 90 km/h sõitvast sõidukist. Vahetult pärast möödasõitu märkas enda taga sõitvat politseiautot, mis andis talle vilkuritega märku peatumiseks. Naispolitseinik palus tal edastada juhiload ja autodokumendid. Pärast nendega tutvumist teatas, et ta oli ületanud lubatud kiirust ning kutsuti politseiautosse. Talle ei selgitatud, millega oli fikseeritud lubatud kiiruse ületamine. Samas küsiti ka alkoholi tarbimise fakti ja ta ütles, et tund aega tagasi söögi juurde jõi pudeli õlut. Puhus alkomeetrisse, kuid selle näitu talle ei näidatud ning see näit ei ole fikseeritud ka kohapeal koostatud väärteoprotokollis ega ka väärteoasja otsuses. Väärteoprotokollis on märgitud tema kahetsus, kuid ei ole märgitud, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul. Ta töötab raskeveokil juhina ja 10 aasta jooksul pole olnud ühtegi liikluseeskirja rikkumist. Käesoleval ajal sõidab ka raskeveokiga ja selle juhtimine on ainuke sissetuleku allikas. Samuti on sõlmitud pikaajalised lepingud ja nende mittetäitmine toob kaasa küllaltki suured lepingutrahvid. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ta kaotab töö. Ta on väikeettevõtja ühe autoga. Palub lisakaristuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaidle vastu kui kohus vähendab lisakaristust miinimummäärani. Kuigi kaebaja kirjeldas kaebuses, et väärteoprotokollis ja otsuses ei ole märgitud temal tuvastatud alkoholijoobe näit, kuid ta oli kohapeal juba teadlik temal tuvastatud alkoholijoobe näidust, sest talle tutvustati protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta ja selle sisuga ta nõustus ega soovinud vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Samuti ta tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja sellele dokumendile ta kirjutas ka allkirja. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt menetlusalune isik on oma ütlustes märkinud toimepandu kahetsust. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteoasjas karistust kergendavat asjaolu s.o. puhtsüdamlikku kahetsust ei esine. Menetlusalune isik taotleb oma vastulauses mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusaluse isiku poolt on varasemalt toime pandud mitu liiklusalast väärtegu ( sh kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest ), millede eest määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Kohus on seisukohal, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütlustega, samuti vastulauses kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Sokk on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu tema kahetsust tuleb arvestada kui kergendavat asjaolu. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 60 lg. 2 alusel kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusmäära piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole. Tema teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Sokk poolt toimepandud teo raskust ja sellega seonduvaid tehiolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, varem toimepandud väärtegusid, samuti kohtuvälise menetleja nõusolekut mõistetud lisakaristuse vähendamiseks, kohus leiab, et on võimalik vähendada mõistetud lisakaristuse aega ja arvestades tema puhtsüdamlikku kahetsust, vajalik vähendada ka mõistetud rahatrahvi. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Toomas Sokk poolt esitatud kaebus osaliselt Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2373, 08, 002956 Toomas Sokk suhtes LS § 74 – 19 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 200 trahviühikut s.o. 12000 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Süüdi tunnistada Toomas Sokk LS § 74 – 19 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 135 trahviühikut s.o. 8100 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 ( kolmeks ) kuuks. Mõistetud rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik