← Eesti

4-08-5296\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 4-08-5296 07.oktoobril 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kaebuse esitaja Ekke Piirisi

§ 741lg.1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000.-krooni.

12.04.2008.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB1021584 kohaselt seisnes rikkumine selles, et 12.04.2008.a. kell 12.30 Tallinnas Peterburi tee 71 liikudes Tartu mnt suunas Ekke Piirisild juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil, millega rikkus LE § 70 p.1; 70 p.3 ja pani sellega toime

§ 741lg.1 ja LKS § 661 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitas Harju Maakohtule Marje Piirisild kui poja Ekke Piirisild, sünd.17.05.1990.a. seaduslik esindaja. Kaebuses taotleti kas otsuse tühistamist või rahatrahvi suuruse vähendamist, sest KarS § 44 lg.5 kohaselt ei saa rahalist karistust mõista nooremale, kui 18aastasele isikule, kelle ei ole iseseisvat sissetulekut. Kaebuse kohaselt ei olnud Ekke Piirisild toime pannud väärtegu, sest mootorsõiduki juhiks käesoleval juhul oli Marje Piirisild: 12.04.2008.a. tegi Ekke Piirisild õppesõitu Marje Piirisildi juhendamisel juhtimispraktika saamise eesmärgil, Ekke Piirisild oli autokooli lõpetanud.

§ 32lg.3 kohaselt õppesõidu ja sõidupraktika ajal juhiks loetakse juhendajat.

Marje Piirisild kinnitas kaebuses, et omab juhiluba alates 1998.aastast ja teda ei ole karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, ainuke puudus oli see, et ei olnud ette näidata ARK tunnistust selle kohta, et Marje Piirisild vastab eespool toodud tingimustele. Samuti kindlustamata sõiduki juhtimine ei olnud teadlik tegevus, see oli tingitud teadmatusest poliisi tähtaja lõppemisest: kehtiv liikluskindlustuspoliis oli kuni 04.04.2008.a., kindlustusseltsi töötaja oli töölt lahkunud ja teave poliisi lõppemisest kontaktandmete puudumise tõttu ei jõudnud kohale õigel ajal. Uus kindlustus hakkas kehtima 15.04.2008.a. Kohtuistungil jäi Ekke Piirisild kaebuse juurde ning lisaks kaebuses toodule vaidlustas ka karistuse määramist LKS rikkumise eest. Ekke Piirisild seletas, et olles autokooli lõpetanud soovis autosõitu meelde tuletada enne eksamit ARK-s, juhtis autot ema juhendamisel ja ei kontrollinud, kas autol oli tehtud kindlustus ega küsinud ema käest, kas on olemas juhendaja tunnistus. Sõidu ajal autol puudusid õppesõiduauto tunnusmärgid. Marje Piirisild seletas, et ei pöördunud ARK-sse juhendaja tunnistuse saamiseks ei enne 12.04.08 ega pärast seda. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamusel otsus tühistamisele ei kuulu. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära Ekke Piirisildi, Marje Piirisildi ja kohtuvälise menetleja esindaja ning hinnates tõendeid kogumis leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt – rahatrahvi vähendamise osas. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku õigusi Ekke Piirisildile selgitati, ta oli menetlusaluse isikuna üle kuulatud. Vastulauset, millega kohtuväline menetleja oleks võinud arvestada, ei ole Ekke Piirisild või tema seaduslik esindaja esitanud.

§ 32

lg.2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil ka teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel: 1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat; 2) juhendajat ei ole karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest ega viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine; 3) juhendaja on saanud majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutuselt tunnistuse selle kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele. Tunnistuse vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Seega

§ 32

sätestab tingimused, milliste olemasolul võib isik olla õppesõidu juhendajaks ning kui isik vastab nimetatud tingimustele, peab isik saama vastava tunnistuse. Nimetatud mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuseta ei ole isikul õigus õppesõitu juhendada. Juhendataval peab olema kaasas mootorsõidukijuhi koolituskursuse õpingukaart või koolituskursuse tunnistus ja autol peab olema õppesõidu tunnusmärk. Nimetatud tingimused ei olnud täidetud, seega puudus 12.04.2008.a. alus pidada sõiduki juhiks Marje Piirisildi. Sõiduautot juhtis Ekke Piirisild ja temale oli õigesti esitatud süüdistus (koostatud väärteoprotokoll)

§ 741lg.1 järgi juhtimisõiguseta sõiduki juhtimises. Kar

S § 15 lg.3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohustundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ekke Piirisild oli autokooli lõpetanud ning pidi teadma, millised dokumendid peavad olema sõiduki juhil kaasas politseile kontrollimiseks esitamiseks ja et sõiduk peab olema kindlustatud, ja et enne sõidu alustamist tuleb veenduda vajalike dokumentide olemasolus. Poja ja ema vahel usalduslike suhete olemasolu viitab sellele, et nimetatud väärteo pani Ekke Piirisild toime hooletusest: ta ei teadnud juhendaja tunnistuse ja kindlustuse puudumisest, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidi ette nägema, millised tingimused peavad olema täidetud õppesõidu ajal. Ei ole asjakohane kaebuses toodud viide KarS §-le 44, et rahalist karistust ei saa määrata alaealisele, sest antud juhul on tegemist väärteo (mitte kuriteo) eest määratud rahatrahviga, millisele seadusandja piiranguid ei sea (KarS § 47). Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Tegemist on alaealise poolt ettevaatamatusest toimepandud väärteoga ning karistuse eesmärgi saavutamiseks piisab karistusest, mis on lähedane sanktsiooni alammäärale. Arvestades eeltoodut ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2, 155, 156 kohus o t s u s t a s: Osaliselt rahuldada kaebus. Tühistada osaliselt Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 06.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2315,08,004175 – karistuse suuruse osas. Teha asjas karistuse osas uus otsus ja määrata

§ 741lg.1 ja LKS § 661 lg.1 järgi Kar

S § 63 lg.1 alusel Ekke Piirisild’ile rahatrahv 10 trahviühikut, so 600.- (kuussada) krooni. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606 (maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „Ekke Piirisild, 4-085296, rahatrahv“. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.