← Eesti

1-05-8\17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2008.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-05-08 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi Suido Västra süüdistus KarS §-i 424 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja Suido Västra, isikukood 36512074222, elukoht xxxxx xxxxxxxxx xxxx, õigusbüroo Vindex OÜ, varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu poolt 26.09.2002 KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahviga 7500 krooni, karistatus kustumata süüdistuse esitamise ajal Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Õigeks mõista Suido Västra süüdistuses KarS § 424 järgi. Tühistada tõkend elukohast lahkumise kohta. Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju puudub. Edasikaebamise kord Otsusega mittenõustumisel saab esitada otsuse peale apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates kuulutamise päevast. Tuvastatud asjaolud Suido Västra on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille eest on teda karistatud Pärnu Maakohtu poolt 26.09.2002.a KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahviga 7500 krooni, 12.02.2004.a kella 22.15 ajal, olles alkoholijoobeseisundis, juhtis Pärnus Vee tänaval mootorsõidukit SAAB 95 registrinumbriga 030 AST, rikkudes liiklusseaduse § 20 lg 3 ja liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Kohtuistungitel on küsitletud tunnistajaid ja süüdistatavat. Süüdistatav selgitab, et talle on süüdistus arusaadav aga oma süüd selles ei tunnista. Päeva teisel poolel oli joonud pudeli lahjat õlut. Asudes õhtul autot juhtima tundis ennast kainena. Politsei kontrollimisel sattus paanikasse. Ta ei suutnud korralikult alkomeetrisse puhuda. Puhumist korrati politseiautos. Talle öeldi näiduks 0,24, mida tuli korrutada kahega. Küllap vormistati ka vajalikud dokumendid. Temale antud dokumentide koopiat ei ole tema asjade hulgas. Üles ta neid leidnud ei ole. Ta ei tea mis nendest on saanud, kuna peale kontrolli tarvitas kodus ohtralt alkoholi. Autos oli tal kaasas A. V, kellega oli koos pubis olnud enne politseipoolset kontrolli. Alkoholi tarvitas pubis ainult V. Tunnistajana K. M tõendab, et on kontrollinud politseinikuna süüdistatava juhiluba ja seisundit. Põhjuseks oli see, et süüdistatav hakkas liikuma pubi juurest, mis oli arvamuse aluseks võimaliku alkoholi tarvitamise kohta. Kontrolli viis läbi koos A. Toomega. Joovet kontrollis alkomeetriga, kuid millisega seda ei mäleta. Juhil oli joove, näitu ei mäleta. Vormistati protokollid, sealhulgas joobe tuvastamise protokoll. Kui oli joove, siis koostati ajutise juhtimise luba. Kontrolli ajal oli juht rahulik. Kuna kainet juhti ei olnud, siis paigutas auto linnavalitsuse parklasse. Protokollid ja juhiluba anti hiljem politseiasutuse sekretäri juurde kantseleisse. Tunnistaja A. Toome on tõendanud oma töötamist politseinikuna ja patrullis käimist koos K. Möldrega. Täpsemaid asjaolusid ta ei mäleta, sest vaidlusi ei esinenud asja puhul, mis aitaks meenutada. Reididel oli kaasas fooriga mõõtur kui ka digitaalne. Tunnistaja A.V on tõendanud, et 12.02.2004 sai kokku Suido Västraga, kellel oli vaja dokumendid korda ajada. Västra oli kaine. Et tema kontorisse ei pääsnud, siis läksid kõrtsi. Alkoholi tarvitas ainult tema. Ära mindi paari tunni pärast. Peale sõitma hakkamist neid peatati politseinike poolt. S. Västra juhina pidi puhuma alkomeetrisse. Puhumisel kasutati tuledega aparaati. Puhumine ei laabunud, mistõttu viidi Västra politseiautosse. Sealt väljudes öeldi, et enam ei või ta autot juhtida. Siis lasi enda joovet kontrollida. Ka tema ei võinud autot juhtida. Politseinik viis auto parklasse. Kohtuistungil on veel uuritud kirjalikke tõendeid, milledeks on 12.02.2004.a patrullileht (tl 5), 18.03.2004 koostatud väärteoprotokoll (tl 6) ja 26.09.2002.a kohtuotsus varasema karistatuse kohta (tl 20). Kohtu põhjendused KarS § 424 sätestab kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatavat on 26.09.2002.a karistatud kohtu poolt sarnase teo eest kriminaalkorras. Etteheidetud sama teo toimepanemine aga on leidnud kohtuistungil vaidlustamist, kuna alkoholijoove tuvastamise kohta puuduvad dokumendid, mida tuleb koostada Vabariigi Valitsuse 2.04.2001.a määrusega nr 120 kinnitatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra alusel (edaspidi nimetatuna - kord). Puudu on just joobeseisundi tuvastamise protokoll. Selge ei ole tunnistaja isik. Puudub võimalus kontrollida, kas 12.02.2004, kui politseinikud kontrolli läbi viisid, kasutati tunnistajat korra § 5 lg 1 kohaselt. Tagantjärele 18.03.2004 vormistatud väärteoprotokolli juures on tunnistajateks võetud kontrolli läbi viinud politseiametnikud, kes koostasid väärteoprotokolli ja joobe tuvastamise protokolli. See aga ei vasta kehtivale korrale. Kriminaalasjale eelnenud väärteomaterjalide üle kontrollimise võimalus kohtul puudub. 2 Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuse põhjendatuse kohta ning prokuröri ja kaitsja kõned kohtuvaidluses, tutvunud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav võib olla toime pannud etteheidetud teo KarS §-s 424 märgitud tunnustel. Kuid teda ei saa süüdi tunnistada patrullilehe ja hiljem koostatud väärteoprotokolli alusel. Tunnistajate ütlustest ei tulene üheselt ja kindlalt välja tema joobeaste ja selle kaudu keelatus, mis ei luba sõidukit juhtida. LS § 20 lg 4 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. LS § 20 lg 6 kohaselt joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise korra ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Valitsuse 2.04.2001.a määrus nr 120 kehtestab sellise korra. Määruse reguleerimisala on joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord. Korra § 3 järgi on joobeseisundi tuvastaja seaduses sätestatud ametiisik ja arst. Ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamisel indikaatorvahendi või mõõteriistaga peab juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingute teostamise kohta koostab ametnik protokolli (§ 5 lg 1). Selle protokolli sisu nõuded on sätestatud §-s
  2. Käesoleval juhul kohtule ei ole esitatud sellist protokolli, kus oleks kontrollitav tuvastamise tulemus (kaine; joobes), kontrollimise aeg ja koht, mõõtevahend või –riista nimetus ja number, nende reaktsioon, kontrollitava isiku nõusolek või vaidlustamine või, kas isik soovis joobe meditsiinilist tuvastamist, sealhulgas vere alkoholisisalduse kindlakstegemist. Märgitud protokoll on oluliseks tõendiks. Kohtuistungil küsitletud tunnistajate ütlusi, kui neis on süüstavaid tõendeid, saab käsitleda muude tõenditena, mis täiendavad korra täitmisega saadud tõendeid. Üle kuu aja hiljem koostatud 18.03.2004.a protokoll on tagantjärgi tehtud ja ei ole kohtule arvestatavaks tõendiks. Täiendavalt tuleb selgitada, et Riigikohtu lahendi 3-1-1-6-06 alusel muud tõendid ei saa asuda korra alusel saadud joobeseisundi tuvastamise protokolli asemele, vaid kuuluvad tõendite kogumisse. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-17-07 käsitlenud, et tunnistajatega saab tõendada alkoholijoovet, kui tegemist ei ole liiklusseadusest tuleneva õiguskorra rikkumisega. Sama Riigikohtu lahend selgitab, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord reguleerib joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist üksnes liiklusalaste süütegude puhul. Seega on oluline tõend just joobe tuvastamise protokoll. Toimikusse on lisatud prokuröri taotlusel teise kriminaalasja süüdistusakt, mis näitab puutumust arutatava süüteoga, on tema arvates vajalik asja selguse tõttu. Saadud 2004.a kriminaalasi ei ole täies ulatuses jõudnud lahendini kohtumenetluses. Selle süüdistusakti järgi on Suido Västrale esitatud süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi, mis käsitleb altkäemaksu andmist. Menetluse käigus on toimunud kahe juhul eraldamisi osa süüdistuse eraldi arutamiseks. Osade süüdistatavate osas on olemas määrus süüdistuse, mis ei puuduta Suido Västrat, osalise lõpetamise kohta KrMS § 202 lg 1 alusel ning osa süüdistusest on veel menetluses eraldatuna teise kriminaalasja numbri alla. Menetluses on veel altkäemaksu võtmine, altkäemaksu vahendus ja altkäemaksu andmine. Suido Västral on seal süüdistus altkäemaksu andmises. Kuna üks süüdistatav on haigestunud ja tema paranemist ei ole olnud ega saabu veel lähemal ajal (sellekohane arstiteade on toimikus), siis ei saabu veel niipea lahendit. Nii jääb veel menetlusse Suido Västraga seonduv süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi. Väärteomaterjalide puudumise tõttu selle asja lahendamine koos lahendamata asjaga ei ole enam otstarbekas. Kokkuvõtvalt võib nõustuda prokuröriga, et vastavat korda on järgitud ja korrakohased dokumendid ka koostati 12.02.2004.a ning ka seda, kui ei oleks olnud alkoholijoovet, siis 3 poleks dokumente koostatud, samuti sellega, et puudub põhjus kahelda kohtus küsitletud tunnistajate ütlustes. Kuid kohtul puudub võimalus kontrollida joobe tuvastamise protokolli, millist mõõtevahendit või mõõteriista on kasutatud, nende töökõlbulikkust, samuti kontrollida joobeastet, samuti, kas tuvastamisjärgselt on loobutud meditsiinilisest tuvastamisest ja originaalväärteomaterjalides näidatud tunnistaja ütlusi. Samuti tuleb kohtul lähtuda veel Riigikohtu selgitustest märgitud lahendites. Sellel põhjusel ei saa nõustuda riikliku süüdistaja taotlusega süüdi mõista kohtu alla antud isik. Olulise tõendi puudumine toob kaasa kahtluse, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus teeb õigeks mõistva otsuse. Vastavalt KrMS §-le 181 lg 1 õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskulud on posti ja kutsete kättetoimetamise kulu, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 203 krooni, ja veel kaitsjale makstav tasu õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 3490 krooni ja käibemaks 628.20 krooni ning tunnistaja kulude hüvitamine KrMS § 178 lg 1 alusel. Selle kohta teeb kohus eraldi määruse. Kohus juhindus otsuse tegemisel KarS §-st 424 ning KrMS §-dest 181 lg 1; 306 ja
  3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.