← Eesti

4-08-5921\7

Obsah (6)§ 120§ 135§ 155§ 156§ 29§ 132

Väärteoasi 4-08-5921 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 29.august 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses 4-08-5921 Väärteoasja

§ 120

lg 1 mõttes kirjalikus menetluses Viktor Kaboneni kaebus Tartu Linnavalitsuse 02.06.2008.a kiirmenetluse otsuse peale – otsuse tühistamise taotlusega Vaidlustatav otsus Tartu Linnavalitsuse 02.06.2008.a kiirmenetluse otsus, millega Viktor Kaboneni karistati ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi rahatrahviga 1500.- krooni (trahviühikute arv on otsuses nimetamata) Vaidlustatava otsuse sisu 02.06.2008.a kell 18.57 Viktor Kabonen Tartus, Vabaduse pst taksopeatuses taksojuhina suitsetas taksotunnustega sõidukis reg.märgiga XXX XXX sigaretti WallStreet. Viktor Kaboneni karistati ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi rahatrahviga 1500.- krooni (trahviühikute arv on otsuses nimetamata) Menetlusalune isik VIKTOR KABONEN isikukood 35602072759 elukoht X X, X RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku 120 lg 1, § 134 lg 3 ja § 132 p 3 ning § 29 lg 1 p 1 alusel Viktor Kaboneni kaebus rahuldada ja Tartu Linnavalitsuse 02.06.2008.a kiirmenetluse otsus tühistada ning lõpetada väärteoasjas menetlus. Käesolev kohtuotsus edastada Viktor Kabonenile ja Tartu Linnavalitsusele allkirja vastu. Allkirjalehed otsuse kättesaamise kohta liita väärteoasja toimikusse. 2 EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.septembril 2008.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.

§ 135

lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 02.06.2008.a Tartu Linnavalitsuse kiirmenetluse otsusega karistati Viktor Kaboneni ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi rahatrahviga 1500.- krooni (lk 4,22). Kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt Viktor Kabonen taksojuhina 02.06.2008.a kella 18.57 ajal Tartus, Vabaduse pst taksopeatuses suitsetas taksotunnustega sõidukis reg.märgiga XXX XXX sigaretti WallStreet suitsu. Nimetatud kiirmenetluse otsuse peale esitas tähtaegselt kaebuse Viktor Kabonen (lk 23). Kaebuses märgib Viktor Kabonen, et vaidlustab täies ulatuses otsuse seaduslikkuse. Kaebuses märgitu kohaselt kuulub sõiduauto Ford Mondeo reg nr XXX XXX Viktor Kabonenile kui eraisikule, isikliku sõiduautona; nimetatud auto on nii isiklikuks otstarbeks kui ka taksoteenuse füüsilisest isikust ettevõtjana osutamiseks. Kaebuses märgitu kohaselt kasutab Viktor Kabonen taksoteenust mitteosutades sõiduautot enda isiklikeks vajadusteks. Kaebuses märgitu kohaselt kasutas V.Kabonen sõiduautot Ford Mondeo reg nr XXX XXX enda isiklikeks vajadusteks – peatas kella 18.50 ajal enda isikliku sõiduauto Tartus, Olympik Casino külastajatele ettenähtud parkimisalal, kus võivad peatuda ka linnas liikuvad sõiduautod 15 min tähistatult parkimisaja alguse tähistamisega. Kaebuses märgitu kohaselt olid isiklikul sõiduautol küll takso tunnusmärgid, kuid auto ei seisnud taksopeatuses, vaid selle läheduses – plafoon ja taksomeeter ei töötanud, klienti ei teenindanud ja taksoteenust ei pakkunud, mistõttu puudus ka kohustus klientide teenindamiseks. V.Kaboneni kaebuses märgitu kohaselt peatas ta enda sõiduki, et vaadata juuksuri lahtioleku kellaaegu. Taksopeatus oli taksoteenust osutavate taksode poolt hõivatud. V.Kaboneni kaebuses märgitu kohaselt ei olnud tal seetõttu kuidagi võimalik taksopeatuses seista. Nimetatud taksopeatuses on kohti kliente 3 teenindavatele taksodele kokku 5 ning rohkem taksosid seal korraga seista ei tohi. V.Kabonen märgib enda kaebuses, et umbes 1 minut peale auto seisma jäämist, kui ei olnud jõudnud veel suitsu lõpuni tõmmata, et minna vaatama juuksuri lahtioleku aegu, tuli tema auto juurde meesterahvas, kes esitles ennast Marek Rannena ja kutsus kaasa Tartu, Raekoja plats 9, kus vormistati kiirmenetluse otsus. V.Kabonen märgib enda kaebuses, et tema taksoteenust ei osutanud ja kasutas sõidukit enda isiklike asjade ajamiseks. Veel märgib V.Kabonen kaebuses, et kiirmenetluse otsusest ei loe välja, millise seaduse alusel talle 1500.- krooni trahvi määrati ning kuna ta ei ole seaduserikkumist toime pannud, siis tuleb otsus tühistada. V.Kaboneni hinnangul rikub kiirmenetluse otsus tema õigust oma isiklikus sõiduautos suitsetada. Kaebuses taotleb V.Kabonen kiirmenetluse otsuse tühistamist (lk 2-3). Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas kaebuse kohta V.Kaboneni kaebusega ei nõustu ja taotleb kiirmenetluse otsuses väärteo kvalifikatsiooni muutmist ja rikkumise kvalifitseerimist ühistranspordiseaduse §-lt 54-1 ümber ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 järgi (lk 10-12). Kohtuväline menetleja märgib enda kirjalikus seisukohas muuhulgas: „ÜTS § 54² rikkumise kirjeldusega on tegemist blanketse dispositsiooniga ja ise ei sisusta konkreetset väärteokirjeldust, vaid viitab muule õigusaktile, mis reguleerib mingit konkreetset tegevust või tegevusetust. Kohtuväline menetleja möönab, et selguse huvides oleks võinud rikkumise kirjelduses ka ära märkida normi, mida menetlusalune isik oma tegevusega rikkus…“. Kohus, hinnanud kõiki väärteoasjas olevaid tõendeid nende kogumis, peab kõige otstarbekamaks alustada õigusliku hinnangu andmist menetlusõiguslikest aspektidest, kuna just menetlusõiguslikest aspektidest lähtudes on põhjendatud ja vältimatu väärteoasjas menetluse lõpetamine

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult jätnud kiirmenetluse otsuses märkimata, millise konkreetse õigusnormi Viktor Kabonen täitmata jättis. Kiirmenetluse otsuses on märgitud väärteo kvalifikatsiooniks ühistranspordiseaduse § 54-

  1. Ühistranspordiseaduse § 54-1 sõnastus on järgmine (seaduse tekst tumedas trükis): §
  2. Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumine ühissõidukis Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Ühistranspordiseaduse §-st 54-1 nähtuvalt on see õigusnorm blanketne ning konkreetse rikkumise kellelegi etteheitmise korral eeldab obligatoorselt viitamist Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja (Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  3. a määrusega nr 141 (RTL 2004, 71, 1176), jõustunud 7.06.2004) konkreetsele õigusnormile. Kohtuväline menetleja ei ole 02.06.2008.a kiirmenetluse otsuses teinud ühtki viidet Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja (Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
  4. a määrusega nr 141 (RTL 2004, 71, 1176), jõustunud 7.06.2004) konkreetsele õigusnormile seonduvalt V.Kabonenile etteheidetava 4 teoga. Normiks, millele kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses viidatud, on ainult ühistranspordiseaduse § 54-
  5. Alles oma kirjalikus seisukohas V.Kaboneni kaebuse kohta toob kohtuväline menetleja täiesti uudse asjaoluna välja selle, et tegelikult on põhjendatud kvalifitseerida V.Kaboneni käitumine hoopiski ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 järgi. Ühistranspordiseaduse § 54-2 sõnastus on järgmine (seaduse tekst tumedas trükis): §
  6. Bussi-, trammi-, trollibussi-, takso- ja pagasiveo nõuete rikkumine

(1)Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussivõi taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2)Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest vedude eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(3)Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest vedude vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. eest
(4)Bussi-, trammi- või trollibussiveo korraldamisel bussi-, trammi- või trollibussiveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(5)Taksoveo korraldamisel taksoveo nõuete rikkumise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Kohtu hinnangul olnuks korrektne ja õiguslikult põhjendatud, et kohtuväline menetleja enda kiirmenetluse otsuses oleks ise viidanud tema arvates õigele ja asjakohasele õigusnormile ühistranspordiseaduse § 54-2 järgi, konkreetse lõike äranäitamisega. Ja kuna ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 puhul on tegemist blanketse õigusnormiga, tulnuks kohtuvälisel menetlejal endal viidata Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja (Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a määrusega nr 141 (RTL 2004, 71, 1176), jõustunud 7.06.2004) konkreetsele õigusnormile seonduvalt V.Kabonenile etteheidetava teoga. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatu kohaselt peaks kohus käesoleval juhul ise kvalifitseerima õigusrikkumise ümber ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 järgi. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kuna ühistranspordiseaduse § 54-1 ja § 54-2 lg 1 näol on tegemist blanketsete õigusnormidega ja kohtuväline menetleja ise on jätnud kiirmenetluse otsuses viitamata Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja õigusnormile või õigusnormidele seonduvalt V.Kabonenile etteheidetava teoga, siis puudub ka kohtul võimalus väärteokvalifikatsiooni muutmiseks. Kui kohus hakkaks alles selles väärteoasja menetluse staadiumis ise sisustama V.Kabonenile etteheidetavat tegu blanketse normiga või blanketsete normidega, siis oleks V.Kaboneni suhtes tegemist ebaausa ja sellest tulenevalt ka ebaõiglase menetlusega ning kohus hakkaks ise väga suurel ja räigel määral rikkuma V.Kaboneni kaitseõigust. Ei ole aus ja õiglane olukord, kus menetlusalune isik alles kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast menetlusaluse isiku kaebuse kohta või siis alles kohtuotsusest saaks teada, et tegelikult on tegemist hoopiski teise väärteoga ja tema käitumine kvalifitseerub 5 blanketsetest normidest lähtudes hoopiski teiste normide alla. Sellises olukorras puudub V.Kabonenil võimalus ennast kaitsta ning tema kaitseõigus saaks oluliselt rikutud. Kuna käesoleval juhtumil ei ole kohtuvälise menetleja poolt tehtud menetlusõiguslikke minetusi mingilgi moel võimalik enam heastada (ilma et kohus ise hakkaks menetlusaluse isiku kaitseõigust olulisel määral rikkuma), siis on ainukeseks võimaluseks väärteoasjas menetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel V.Kaboneni käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu (V.Kabonen ei olnud kiirmenetluse otsuses märgitud ajal sõitja ning seega on tema vastustus ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi välistatud). Ka kohtuistungil kaebuse menetlemine ei oleks sellest aspektist lähtudes võimaldanud heastada juba tehtud menetlusõiguslikke minetusi. Neil asjaoludel pidas kohus kõige otstarbekamaks kaebuse lahendamist

§ 120

lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna mõlemad kohtumenetluse pooled olid sellega nõus ning kohtuistungist osavõtu soovi ei avaldanud (lk 3,27) ning kohus saatis V.Kaboneni kaebuse koos lisadega kohtuvälisele menetlejale (lk 8-9,25,26) ning kohtuväline menetleja esitas kohtule enda kirjaliku seisukoha kaebuse kohta (lk 10-12). Veel peab kohus vajalikuks märkida, et ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 järgi tegevuse ümberkvalifitseerimine on lisaks eeltoodule välistatud ka

§ 132

p 2 alusel.

§ 132

p 2 alusel võib kohus kohtuotsusega kohtuvälise menetleja otsuse tühistada osaliselt või täielikult ning teha uue otsuse vaid siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Käesoleval juhtumil menetlusaluse isiku olukord raskeneks, kuna ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu (sanktsioonis karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut) oleks oma raskuselt oluliselt raskem väärtegu kui ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi kvalifitseeritav tegu (sanktsioonis karistuseks rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Nimetatud väärtegude sanktsioonide ulatusest nähtuvalt on sanktsioonide maksimummäärade vahe 150 trahviühikut. See tähendab, et ühistranspordiseaduse § 54-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo raskusaste on 150 trahviühiku võrra suurem. Mõistes menetlusaluse isiku süüdi raskema raskusastmega väärteo toimepanemises, raskendaks kohus menetlusaluse isiku olukorda – karistatuse teatisel kajastuks raskema väärteo toimepanek. Kuna menetlusõiguslikel asjaoludel on põhjendatud kõik väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja tehtud menetlusalased minetused tõlgendada menetluslause isiku kasuks ning neil asjaoludel on põhjendatud ja ka vältimatu

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteoasjas menetluse lõpetamine, siis ei pidanud kohus vajalikuks alustada käesolevas väärteoasjas otsuse tegemist n.ö faktiliste asjaolude hindamisest. Samas peab kohus vajalikuks lisaks eeltoodule märkida, et nii V.Kaboneni enda kui ka tunnistaja Marek Ranne ütlustest ning kohtuvälise menetleja avaldatust nähtuvalt ei olnud V.Kabonen kiirmenetluse otsuses märgitud ajal sõitja ning seega on tema vastutus ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi välistatud. Ehk teisisõnu, väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, mis annaksid kohtule alust arvata, et V.Kabonen oleks kiirmenetluse otsuses märgitud ajal olnud sõitja. Neil asjaoludel on põhjendamatu V.Kabonenile ette heita ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja – sõitja poolt pagasiveo üldeeskirja rikkumist. 6 V.Kaboneni kinnitusel oli ta kiirmenetluse otsuses märgitud ajal taksotunnustega sõiduautos Ford Mondeo reg nr XXX XXX, mis kuulub talle kui eraisikule. Kaebusele lisatud sõiduki registreerimistunnistuselt nähtuvalt on sõiduauto Ford Mondeo Turnier reg nr XXX XXX omanikuks üksinda Viktor Kabonen ja peale Viktor Kaboneni teisi omanikke ei ole ning nimetatud sõidukil on vaid üks kasutaja – Liidia Rosenthal. Viktor Kaboneni enda avaldatust ning tunnistaja Marek Ranne ütlustest kogumis nähtub, et V.Kabonen oli kiirmenetluse otsuses märgitud ajal sõiduautos Ford Mondeo Turnier reg nr XXX XXX ja suitsetas. Menetlusaluse isiku V.Kaboneni ja tunnistaja Marek Ranne ütlustest nähtub kogumis, et V.Kabonen juhtis sõiduki reg nr XXX XXX vahetult enne 02.06.2008.a kella 18.57 Tartu, Vabaduse pst taksopeatuse juurde ja tegeles ka nimetatud sõiduki parkimisega. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud käsitelda V.Kaboneni kiirmenetluse otsuses märgitud ajal - 02.06.2008.a kella 18.57 ajal sõitjana ja V.Kaboneni vastutus ühistranspordiseaduse § 54-1 järgi sõitjana Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest on välistatud. Heli Sillaots kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.