4-08-4475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-4475 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi Paavo Laarmann`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe` poolt 22.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,004312 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana kohtuvälise menetleja ametnikuna Paavo Laarmann (ik 36803014212) Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Paavo Laarmann`i kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Halar Hallimäe` poolt 22.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,004312 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Hansapank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 09.09.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 10.09.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele 4-08-4475 kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 23.09.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 26.03.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel H. Hallimäe` poolt väärteoprotokoll nr AB958340 selle kohta, et 26.03.2008.a kella 10:06 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km juhtis P. Laarmann mootorsõidukit (Lexus RX 300, r/n xxxxx) kiirusega 85±3km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 22.04.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,08,004312 on P. Laarmann`ile määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud P. Laarmann`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kaebuse sisu 09.05.2008.a esitas P. Laarmann Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebaja leiab, et kõnealune kiiruse ületamine oli tingitud kaebajast mitteolenevatel põhjustel, so liiklusmärgid olid kaetud lumega, millest P. Laarmann informeeris ka teda peatanud politseinikku. Kaebaja nõustub et on eelnevalt toime pannud nö pisirikkumisi, kuid ei nõustu väitega, et eelnevad karistused ei ole oma mõju avaldanud. Lähtudes eelnevast taotleb kaebuse esitaja asjas tehtud otsuse tühistamist juhtimisõiguse äravõtmise osas kaheks kuuks. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe oma 23.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja P. Laarmann`i kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Pärnu linna kohalikus linnalehes „Pärnu Postimees“ on avaldatud juba 25.
- ja 26.01.2008.a artiklid pealkirjaga „Saugas piirati liiklemiskiirust". Antud väärtegu on aga toime pandud 26.03.2008.a, seega kaks kuud hiljem, kui märk oli paigaldatud. Menetlusaluse isiku elukoht on Pärnu maakonnas Sauga vallas ja ka rikkumine pandi toime samas vallas. Seega on kohtuväline menetleja veendunud, et menetlusalune isik oli teadlik kiirusepiirangust ning püüab kaebusega vabaneda vastutusest. Kohtuvälise menetleja ametnikud, kes sõidukiirust mõõtsid, kontrollisid enne töö alustamist märgi olemasolu ja selle korrasolekut. Samuti on enne menetlusalust isikut ja peale teda koostatud kokku seitse väärteomaterjali sõidukiiruse ületamist kohta ja iga rikkuja on tunnistanud oma rikkumist ning on olnud teadlik kiirusepiirangust. Samuti tuleb märkida, et 2
(6)4-08-4475 enne 50km/h sõidukiiruse piirangut on antud teelõigul kiiruse piiranguks 70 km/h. Menetlusaluse isiku sõidukiiruseks on mõõdetud 85±3 km/h. Seega ka seda lubatud suurimat sõidukiirust oli ületatud ning ei saa rääkida menetlusaluse isiku teos keelueksimusest ja saab rääkida menetlusaluse isiku tahtlikust käitumisest. Kohtuväline menetleja tunnistab, et väärteoasja otsuses sõidukiiruse arvutamisel 85km/h±3 on tekkinud inimlik eksimus. Nimelt karistamisele kuulub 82km/h, mitte 85km/h, mis aga ei ole viinud vale kvalifikatsioonini. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta P. Laarmann`i kaebus rahuldamata ning 22.04.2008.a otsus väärteoasjas nr 2670,08,004312 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et P. Laarmann`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. P. Laarmann`i suhtes koostati 26.03.2008.a väärteoprotokoll, milles esitatud teokirjelduse kohaselt juhtis ta 10:06 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km mootorsõidukit (Lexus RX 300, r/n xxxxxx) kiirusega 85±3km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Protokollis fikseeritu kohaselt on nimetatud asjaolud tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, ettekandega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Vanemkonstaabel H. Hallimäe poolt 26.03.2008.a koostatud ettekande kohaselt teostas ta samal päeval koos S. Soovik`uga alates kella 09:00 liiklusjärelevalvet Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- kilomeetril. Enne veenduti, et kõik liikluskorraldusvahendid, sh kiirusepiirangut tähistavad liiklusmärgid olid korras ja puhtad. Tunnistaja S. Soovik, kes oli P. Laarmann`i teo fikseerinud, on politseipatrulli koosseisu kuuluv politseiametnik. Tema ülekuulamise protokolli kohaselt ületas P. Laarmann 26.03.2008.a kella 10:06 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km lubatud sõidukiirust 32 km/h. Lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 50 km/h, sõidukiirust piirav liiklusmärk selgelt nähtav. Viimast asjaolu kontrollisid politseiametnikud enne liiklusjärelevalve teostamise alustamist eraldi üle. Menetlustoimingu ajal ei olnud ka tihedat ega tugevat tuisku. Samasisulise ütluse andis S. Soovik ka kohtuistungil. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on fikseeritud, et 26.03.2008.a kella 10:06 ajal mõõdeti Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km P. Laarmann`i poolt juhitud 3
(6)4-08-4475 mootorsõiduki (Lexus RX 300, r/n xxxxxx), kiiruseks 85±3km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. P. Laarmann`i menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli kohaselt keeras ta väärteoprotokollis märgitud ajal Sauga alevis Jänesselja teelt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele ega märganud piirkiiruse märki kuna märgid olid lund täis tuisanud. Seda, et nimetatud teelõigul kehtiks kiirusepiirang 50 km/h ta ei teadnud. Samuti ei jälginud ta sellel ajal enda sõiduki kiirust ega teadnud, kui kiiresti tegelikult sõitis. Kohtuistungil jäi ta avaldatu juurde ning lisas, et sõidab aastas ca 100 000 kilomeetrit mööda Euroopat ega vaata kogu aeg märke. Kohtu hinnangul on vanemkonstaabel H. Hallimäe 26.03.2008.a ettekande, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja S. Soovik`u ütlustega tõendatud, et H. Hallimäe ja S. Soovik teostasid 26.03.2008.a alates kella 09:00 liiklusjärelevalvet Tallinn-PärnuIkla mnt
- kilomeetril. Enne veenduti, et kõik liikluskorraldusvahendid, sh kiirusepiirangu märgid olid nähtavad. Menetlustoimingu ajal ei olnud ka tihedat ega tugevat tuisku. Viimast asjaolu tõendab ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 09.05.2008.a teatis, mille kohaselt oli Pärnu piirkonnas 26.03.2008.a ööpäevase lumesademe summa 1,37 cm, mida ei saa pidada tugevaks lumesajuks, mis kataks täielikult liiklusmärkide nähtavuse. Kohtu hinnangul on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja S. Soovik`u ütlustega tõendatud, et 26.03.2008.a kella 10:06 ajal mõõdeti Pärnumaal Sauga vallas TallinnPärnu-Ikla mnt
- km P. Laarmann`i poolt juhitud mootorsõiduki (Lexus RX 300, r/n xxxxxx), kiiruseks 85±3km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas P. Laarman lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h võrra, millega rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Tulenevalt LE § 123 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sellest tulenevalt oleks P. Laarmann pidanud lumetuisus liiklemise korral näitama üles kõrgendatud hoolust ja tähelepanelikkust kiiruse valimisel ja liiklusmärkide järgimisel. P. Laarmann teadis, et liikleb asulas, milles LE § 124 lg 1 kohaselt kehtib eelduslikult suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Seda enam, et P. Laarmann elab kohtule ja kohtuvälisele menetlejale esitatud andmete kohaselt ise ka Sauga alevikus ja peaks seetõttu olema teadlik aleviku piires kehtivatest liikluskorralduslikest nõuetest. P. Laarmann ei ole kiiruse ületamise fakti eitanud väärteoprotokollis, ülekuulamise protokollis, kaebuses ega kohtuistungil. Tema ütluse kohaselt sõidab ta aastas ca 100 000 kilomeetrit mööda Euroopat ega vaata kogu aeg märke. Ta ei märganud piirkiiruse märki, kuna märgid olid lund täis tuisanud. Kohtu hinnangul on esitatud vastuväide paljasõnaline ega haaku teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 09.05.2008.a teatise, S. Soovik`u ütluste ja H. Hallimäe` ettekandega. Kuivõrd nimetatud omavahel haakuvad, omistab kohus neile antud asjaoludel suurema tõendamisväärtuse kui P. Laarmaan`i väitele. Kohtu hinnangul kahandab P. Laarmann`i väite usaldusväärsust ka see, et P. Laarmann sõidab enda ütluste kohaselt aastas ca 100 000 kilomeetrit mööda Euroopat ega vaata kogu aeg märke. Sellest järeldub, et P. Laarmann ei pea vajalikuks pöörata piisavat tähelepanu liikluskorraldusmärkide jälgimisele ega omista erilist tähendust kohustusele kujundada enda liiklusalane käitumine liiklusmärkidega ettekirjutatule vastavalt. Ka tema teine väide, mille kohaselt ta ei märganud piirkiiruse märki, kuna märgid olid lund täis tuisanud, on väheusaldusväärne, sest selleks, et väita märgi kattumist lumega, 4
(6)4-08-4475 peab enne vähemalt märgi olemasolu nägema. Märgi olemasolu mittenägemisel ei saa ka anda hinnangut selles osas, kas see oli lumega kaetud või mitte. Isegi kui liikleja näeb asulas lumega kaetud märki, ei anna see talle õigust märgi tähelepanuta jätmiseks vaid asetab suurema kohustuse märgi sisu väljaselgitamiseks või vähemalt ettevaatlikumaks liiklemiseks ja eelkõige kiiruse vähendamiseks. Väärteo toimepanemiseks piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt piisab seega teo karistatavuseks sellest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Antud juhul oleks kohtu hinnangul pidanud P. Laarman tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et asulas, milles ta elab, kehtib piirkiirusena 50 km/h ning kujundama enda poolt juhitud sõidukiiruse sellest ja ilmastikuoludest lähtuvalt. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus menetluses ei tuvastatud. Samuti ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P. Laarmann on kohtuvälise menetleja poolt esitatud õiendi kohaselt pannud ajavahemikul 07.02.2001.a kuni 25.04.2008.a toime 21 liiklusalast süütegu. Neist võtab kohus käesoleva otsuse tegemisel arvesse üksnes need, mis 26.03.2008.a seisuga ei olnud kooskõlas Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 kehtivust kaotanud. Kohus ei arvesta käesolevas väärteoasjas etteheidetava teo raames karistuse eripreventiivse mõju kaalumisel seisuga 26.03.2008.a kehtivuse kaotanud ega ka pärast nimetatud kuupäeva toimepandud liiklusalaseid rikkumisi. Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et P. Laarmann pani käesolevas väärteoasjas etteheidetava süüteo toime enne varasema karistatuse kustumist Karistusregistri seaduse mõttes. Karistuse eesmärk on lisaks toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Arvestades asjaolu, et P. Laarmann on vaadeldava ajavahemiku jooksul varem korduvalt liiklusalaste süütegude toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud, peaks antud asjaoludel olema talle piisava selgusega selgitatud selliste tegude etteheidetavus õiguskorras ning avaldatud piisava selgusega ühiskondlikku hukkamõistu. Arvestades asjaolu, et P. Laarmann on sellele vaatamata jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist enne eelmiste karistuste kustumist, asub kohus seisukohale, et P. Laarmann ei ole endiselt üles näidanud tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning kujutab sellisel kujul ühiskonnale jätkuvat ohtu. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada eelmise kehtiva liiklusalase süüteoga võrreldes raskemat sanktsiooni ning kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks karistada P. Laarmann`i rahatrahviga 35 trahviühikut, so 2100 krooni ning lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsus seaduspärane ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud 5
(6)4-08-4475 väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, teo on pannud toime menetlusalune isik, tegu on väärtegu, mis on õigesti kvalifitseeritud, karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Arvestades eelnevat ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe` poolt 22.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,004312 ei kuulu tühistamisele ning P. Laarmann`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 6
(6)