← Eesti

4-08-7932\8

4-08-7932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. septembril 2008.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-7932 (2602,08,015357) Kohtukoosseis kohtunik

§ 741lg.

2 järgi Sergei Tokanile määratud karistus. Mõista Sergei Tokanile LS § 741 lg. 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni. KarS § 66 lg. 2 ja 3 alusel määrata Sergei Tokanile rahatrahvi, 3000 (kolme tuhande) krooni tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste maksetena 500 (viissada) krooni tasumisega hiljemalt kuu

  1. kuupäevaks. Esimese tasumise tähtaeg on 15.10.2008.a. Viimane tähtaeg on 15.03.2009.a. Rahatrahv ositi tasumisega tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas. Kohustuslik märkida viitenumber
  2. 1 Viimaseks tähtpäevaks trahvi tasumata jätmise korral võidakse KarS § 72 alusel rahatrahv asendada arestiga. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 22.09.2008.a. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Sergei Tokani karistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel E V 24.07.2008.a.

§ 741lg.

2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Sergei Tokani 06.07.2008.a. kella 08.45 ajal Tartu linnas Jaama tänaval mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXX XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Väärteo toimepanek on otsuse kohaselt tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset. 12.08.2008.a. esitas Sergei Tokan Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, millega palus otsuse osalist tühistamist ja karistuse ülevaatamist. Kaebuse esitaja peab trahvi ebaõiglaseks ja taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Määratud 6600 kroonine trahv tekitas raske rahalise olukorra perekonnas. 9000-kroonine trahv tekitab perekonnas väljapääsmatu olukorra. Pere maksab kodulaenu. Mõlemad abikaasaga töötavad, abikaasal on väiksem palk ja nad ei saa juba praegu hakkama. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Väärteoprotokoll nr AB 1039207 on koostatud 06.07.2008.a. Tartus, Jaama tänaval kell 08.45 vanemkonstaabel V T poolt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Sergei Tokan mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud 05.06.2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt otsusega nr 2510,08,002256,

  1. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik seletanud, et ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitas menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. 06.07.2008.a. on koostatud vanemkonstaabel V T poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt tuleb kõrvaldada Sergei Tokan sõiduki juhtimisest alates 06.07.08 kell 08.45 kuni juhtimisõiguse saamiseni LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 2 Kaebuse esitaja Sergei Tokan andis ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud, et tema juhtimisõigus on karistusena varasema väärteoasjas ära võetud. Kaebuse esitajal oli kaks varasemat väärtegu kiiruse ületamise eest. Talle määrati tähtaeg (
  2. mai), millal pidi helistama Lõuna Politseiprefektuuri, et teada saada karistus. Kaebuse esitaja helistas korduvalt politseiprefektuuri
  3. mail,
  4. mail ja
  5. mail, kuid keegi telefonile ei vastanud. Summat ta teada ei saanud ja seetõttu otsustas ära oodata kuni kohtutäitur temaga ühendust võtab. Sergei Tokan oleks läinud politseisse, kuid ta ei teadnud kuhu ja mis kabinetti. Lisakaristust ei teadnud kaebuse esitaja midagi. Juhtimisõiguse puudumisest sai kaebuse esitaja teada alles 05.07.2008.a. kui politseipatrull teda peatas. Alles 25.07.2008.a. toimetati kaebuse esitajale kohtutäituriga otsus, kus oli kirjas, et karistuseks oli määratud 6600 krooni trahvi ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks. Varasemate trahvidega on kaebuse esitaja nõus, sest ta oli süüdi. Kaebuse esitaja hinnangul on määratud karistus liiga karm ja ebaõiglane, kuna ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest. Korrakaitseosakonna andmetel on 28.08.2008.a. seisuga Sergei Tokani suhtes alustatud 7 väärteomenetlust. Toimepandud väärtegude eest on teda karistatud 17.11.2002.a. otsusega AS § 70 järgi rahatrahviga 180 krooni; 03.01.2005.a.

§ 7419

, LS § 741 lg 1, § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 9000 krooni (makstud 07.10.2005.a. täies ulatuses); 15.09.2007.a.

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni (trahvist tasutud 523,49 krooni); 19.05.2008.a.

§ 7422

lg 3 järgi rahatrahviga 6600 krooni ja eriõiguse äravõtmisega 2 kuuks; 19.05.2008.a.

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 1800 krooni ja eriõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Kuues väärteomenetlus on lahendatud 24.07.2008.a. otsusega, mille peale esitatud kaebust kohus lahendab. 02.11.2007.a. LS § 7435 lg 1 järgi alustatud menetluses on tehtud suulise hoiatus. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajal on juhtimisõigus ära võetud seaduslikul alusel, Liikluseeskirjade rikkumise eest. Kiirust on ületanud rohkem kui 21 km kuni 40 km tunnis võrra. Olukorraga, kus isikul on juhtimisõigus ära võetud ja isik ise ei lähe otsusele järele, loodaks isikule kergendavaks asjaoluks oma karistusest mitte teadmine. Politseiprefektuuri helistamise kohta puuduvad andmed. Protokollis on selgelt kirjas, et otsuse saab kätte konkreetsest kuupäevast alates ja keegi otsust koju kätte viima ei lähe. Kui isik oleks käinud politseis kohal ja otsuse kätte saanud, siis ta oleks juhtimisõiguse peatamisest õigeaegselt teada saanud. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et isikul on juhiload käes. Kohtuväline menetleja leiab, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ja otsus on õiglane. Tegemist on inimese enda hooletusega kui ta otsusele järele ei lähe. Mis puudutab Sergei Tokani rasket majanduslikku olukorda, siis sellele oleks pidanud mõtlema enne rikkumise toime panemist. Kohtuväline menetleja leiab, et otsust täielikult ei tohiks tühistada. Liiklusseadus § 741. Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtu järeldused. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud materjalid, eelkõige dokumentaalsed tõendid tõendavad Sergei Tokani poolt mootorsõiduki juhtimist otsuses märgitud 3 ajal ja kohas. Väärteomenetlus alustati LE § 70 p. 1 rikkumise faktis, mis väärteoprotokolli andmetel seisnes juhtimisõiguseta sõitmises, kuna juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Lõuna Politseiprefektuuri 05.06.2008.a. otsusega nr. 2510,08,002256,
  1. Materjalide hulgas ei ole tõendeid, mis kinnitavad Sergei Tokanil karistusena juhtimisõiguse äravõtmist väärteoprotokollis märgitud otsusega. Väärteoprotokoll koostati 06.07.2008.a. kohapeal. Samas kohas on tehtud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega Sergei Tokan kõrvaldati 06.07.2008.a. kell 08.45 juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Eelnimetatud otsuses on isik teinud taotluse, milles palub mitte karistada teda suure trahviga, sest ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Süüdistatava väidet, et ta ei teadnud juhtimisõiguse puudumisest, ei ole tõenditega ümber lükatud. Väärteootsuses on Sergei Tokani tegu kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 alusel, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Korrakaitseosakonna 28.08.2008.a. õiendist nähtub eriõiguse äravõtmine kohtuvälise menetleja erinevate ametnike 19.05.2008.a. kahe otsusega, millega Sergei Tokani karistati LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristustega, juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja LS § 7422 lg 4 alusel 1 kuuks. Kuigi politsei õiendis on kirjas mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, on käesoleva õiendi näol tegemist politseiametisiseseks kasutamiseks mõeldud andmebaasiga, millel ei ole õiguslikku tähendust. Lähtuvalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 31 omavad õiguslikku tähendust karistusregistri karistusandmed kuni nende kustutamiseni karistusregistri karistusandmed. KarRS § 2 lg. 1 järgi karistusregister on riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. KarRS § 2 lg. 2 järgi karistusregistri eesmärk on: 1) usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks; 2) isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest. Eeltoodust juhindudes omavad õiguslikku tähendust karistusregistri andmebaasis kajastatud ja karistusregistri alusel väljastatud karistusandmed. Politsei andmebaasi õiend ei ole käsitletav tõendina, sest eelnimetatud andmebaas ei ole seaduse alusel loodud andmebaas. Politsei andmebaasis kajastatud teavet saab ja tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada tema käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega, otsustega, mille alusel on andmebaasi andmed sisestatud. Eelnevast lähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tõendanud Sergei Tokani mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Ka kaebuse lahendamise käigus ei ole kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, millega juhtimisõigus oli isikult ära võetud ja millega juhtimisõiguse puudumist tõendatakse. Seetõttu puudub alus laiendada Sergei Tokani ettevaatamatust raskendavaks koosseisuliseks asjaoluks. Kohus tõlgendab kahtlusi menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja kasuks ja järeldab, et süü karistamiseks LS § 741 lg 2 järgi pole tõendatud. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et isikul, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust, lausub kohustus aktiivselt väärteomenetlusest osa võtta ja enda initsiatiivil väärteootsusest teada saada. Politsei ei ole kohustatud isikuga enda algatusel kontakti võtma. Väärteoprotokollis on märgitud aeg, mil on võimalik väärteotsusega tutvuda politseiprefektuuris ja selle märkega on menetlusalune isik piisavalt teavitatud menetluses temale olulise toimingu, otsuse tegemise ajast. Süüdistatava väidet, et ta ei olnud teadlik, et varasema rikkumise eest on võimalik juhtimisõiguse äravõtmine, ei kinnita tema varasemad kogemused ega toeta seadus. KarS § 17 lg. 3 järgi seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Süüdistatav oli rikkunud LS § 7422, mille lg 4 ja 5 näevad lisakaristusea ette juhtimisõiguse äravõtmise. Samuti on Sergei Tokan näol tegemist isikuga, kes on varem korduvalt toime pannud liikluseeskirja rikkumisi ja keda on varasemalt karistatud nelja 4 erineva väärteootsusega, s.h. ka LS § 7422 lg. 2 järgi. Varasem kogemus, ühel päeval Liiklusseaduse sama paragrahvi korduv rikkumine ja seaduste kättesaadavus võimaldasid isikul teada saada võimalikust järgnevast vastutusest. Sergei Tokan ei olnud tema suhtes 26.04.2008.a. alustatud väärteomenetlustes, milles mõlemas tehti kohtuvälise menetleja otsus 19.05.2008.a. küllaldaselt hoolas otsusest teada saamisel ega täitnud seega hoolsuskohustust. Tal oli küllaldaselt alust eeldada ka juhtimisõiguse karistusena äravõtmist. KarS § 18 lg. 3 järgi isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sergei Tokani ettenägelikkus LS § 20 lg. 1 rikkumises tulenes tema eelnenud väärteomenetlustest osavõtu hooldusest. Kohus kaalus kaebuse lahendamisel ka asjaolu, kas Sergei Tokani suhtes toimunud väärteomenetluses on järgitud kaitseõigust. Kas on toimunud menetlusnormide olulist rikkumist, mis vältimatult toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. LS § 20 lg. 1 järgi mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sergei Tokanile on ette heidetud LE § 70 p. 1 rikkumist, mille järgi mootorsõidukijuhil peab olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Sergei Tokani isik tuvastati juhiloa alusel ning seetõttu oli tal juhiluba kaasas ja kontrollijale esitada. Andmed, mis tõendasid Sergei Tokan juhtimisõiguse puudumist karistusena, olid kohtuvälise menetleja valduses. Seaduse sätet, mille rikkumist vaidlustatud otsusega lahendatud väärteomenetluses ette heita, tuleb otsida Liiklusseadusest ja selleks on § 20 lg.
  2. Kui menetlusalune isik ei tea seadust, mille rikkumist talle vääteomenetluses ette heidetakse, on alust järeldada kaitseõiguse rikkumist. Kuigi kaebuse esitaja nimetatud rikkumist kaebuses ei nimeta, ei ole kohus seotud kaebuse piiridega. 06.07.2008.a. juhtimisel kõrvaldamise otsuses märgitud menetlusaluse isiku taotlusest järeldub, et ta sai aru, millist rikkumist talle ette heitetakse ja tuginedes enda teadmistele asjaoludest palus vaid kergemat karistust. Menetlusaluselt isikult ei ole alust eeldada asjaolude ja rikkumise juriidilise kvalifitseerimise täpsust, küll aga tuleb seda eeldada väärteomenetluses toiminguid ja otsust tegevatelt kohtuvälise menetleja ametnikelt. Kuna aga menetlusalune isik, kaebuse esitaja sai tema suhtes väärteomenetluse alustamisel etteheidetava süüteo olemusest, ei ole alust järeldada menetlusnormide olulist rikkumist. Seetõttu ei ole menetlusnormide rikkumise tõttu alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Eeltoodust lähtudes on kohus jõudnud järeldusele, et karistamise aluseks olev Sergei Tokani süü on tõendatud. Kohus ei tuvastanud Sergei Tokanil KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Arvestades süüteo asjaolusid ja ettevaatamatuse kergeimat astet, peab kohus võimalikuks süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste tegude eest rahatrahviga LS § 741 lg 1 sätestatud keskmises määras. Karistusliik ja -määr täidab eripreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ning on kooskõlas tõendatud süüteoga. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuses esitatud majanduslikud ja perekondlikud põhjendused ei ole otsuse tühistamise aluseks. Küll aga kinnitavad need asjaolud, et rahatrahvi kohene tasumine käib ilmselt ülejõu. Kohus kohaldab KarS § 66 lg. 2 ja 3 sätteid ning määrab Sergei Tokanile rahatrahvi tasumise ositi kuue kuu jooksul, s.o. seadusega lubatud tähtaja keskmises ulatuses. Ene Muts Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.