4-08-7896\2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasja nr 4-08-7896 Väärteoasi OÜ Rõngu Roil kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 25.07.
3. a määruse peale seoses väärteomenetluse alustamata jätmisega Kaebuse esitaja OÜ Rõngu Roil (RK: 10172877; asukoht:X X, X, X, XXXXX X); seaduslik esindaja E M Kohtuväline menetleja Lõuna Politseprefektuur Menetlustoiming Kaebuse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p-st 1 , kohus määras: Jätta OÜ Rõngu Roil kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri 25.07.
4. a määrus muutmata. Saata käesoleva määruse koopia Lõuna Politseiprefektuurile ja OÜ-le Rõngu Roil. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (VTMS § 191 p 10). Menetluse käik ja asjaolud 19.05.2008 tegi OÜ Rõngu Roil seaduslik esindaja E. Mihkra Lõuna Politseiprefektuurile avalduse H. Laksi (nimetav Laks) suhtes väärtemenetluse algatamiseks. 08.07.2008 teatas kohtuväline menetleja, et väärteomenetlust ei alustata, sest puuduvad väärteotunnused. 21.07.2008 esitas E. Mihkra kaebuse asja menetleva politseasutuse juhile seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamata jätmisega. Lõuna Politseiprefektuuri 25.07.
5. a määrusega jäeti E. Mihkra kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. 1 06.08.2008 esitas E. Mihkra Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi poolt tehtud kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuse kohaselt tuli 10.05.
6. a OÜ Rõngu Roil tanklasse sõiduauto. Kliendiga, kelleks oli H. Laks, suhtlus toimus algul akna kaudu. Ta viipas E. Mihkrale käega ja hõikas, et viimane laseks paagi kütust täis, mida E. Mihkra tegi. Pärast tankimist tuli H. Laks tankla müügiruumi, nõudis kassatšekki, mille ta E. Mihkra käest ka sai, et selle alusel kütuse eest tasuda. Saades kassatšeki, keeldus H. Laks kütuse eest maksmast, nõudes erikohtlemist, mis väljendus selles, et H. Laks nõudis pangakaardiga tasumisel talle soodushinnaga, s.o 20 senti liitri kohta odavamalt kütuse müümist. Seda mitte saades, keeldus H. Laks üldse kütuse eest maksmast. Seejärel lükkas ta pangaõiendi letilt maha ja lahkus müügiruumist ning istus oma autosse. E. Mihkra järgnes talle ja nõudis kütuse eest tasumist, kuid H. Laks kütuse eest ei tasunud ja sõitis minema. E. Mihkra jõudis märkida üles auto numbri ja teavitas juhtunust koheselt ka politseid. H. Laks andis hiljem seletuse ja lubas pöörduda Tarbijakaitseametisse. H. Laksi seletuse kohaselt tasus ta kütuse eest sularahas ja esitas kohtuväluisele menetlejale pettusega saadud arve. E. Mihkra jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja ei kontrollinud OÜ-st Rõngu Roil, kas menetlusalune on ikka hüvitanud OÜ-le Rõngu Roil tekitatud kahju või mitte ning miks ei võtnud kohtuväline menetleja E. Mihkralt asja kohta seletust ega andmeid võimalike tunnistajate kohta, kes juhtusid seda väärtegu nägema. E. Mihkra väitel andis H. Laks kohtuvälisele menetlejale valeütlusi. E. Mihkra leiab, et H. Laksi poolne tanklast ilma kütuse eest maksmata lahkumine on vaieldamatult väärtegu, mida H. Laks ei ole OÜ-le Rõngu Roil käesoleva ajani heastanud. Seega puudub E. Mihkra arvates juriidiline alus väärteomenetluse alustamata jätmiseks. E. Mihkra heidab kohtuvälisele menetlejale ette asjaolu, et ta ei teinud piisava põhjalikkusega kindlaks, kas H. Laksi lahkumine tanklast ilma kütuse eest tasumata vastab väärteo- või kuriteotunnustele ning kas tekitatud kahju on kannatanule hüvitatud. Kohtu seisukoht Kõigepealt selgitab kohus, milliste võimalike süüteokooseisude alla oleks H. Laksi käitumine kvalifitseeritav. Seejärel võtab kohus seisukoha E. Mihkra kaebuse ning selles toodud väidete osas. Karistuseadustiku (KarS) § 218 on varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu kvalifitseeritud väärteona. Eelnimetatud sätte teise lõike kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega on KarS § 218 lg 2 ja § 44 lg 2 viimase lause kohaselt vargus kuni 1 000 krooni väärtuses kvalifitseeritav väärteona. E. Mihkra toodud viide KarS § 199 lg 2 p-le 5, s.o avalikult toime pandud vargus, ei ole asjakohane, sest alates
7. märtsist 2007 on väärteona (mitte enam kuriteona) karistatavad ka need vähem kui 1000 krooni maksva asja või varalise õiguse vastu suunatud varavastased süüteod, mille puhul esineb küll süüteokoosseisus sätestatud raskendav asjaolu (nt avalikult toime pandud vargus), kuid mis ei mahu KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandite alla (vt Riigikohtu 24.09.
8. a lahendit nr 3-1-1-36-07 p 7.1). Seega on kohtuväline menetelja pärast E. Mihkralt teate saamist õigesti juhindunud, asudes välja selgitama, kas H. Laks pani toime KarS § 218 järgi kvalifitseeritava teo. VTMS § 59 lg 1 kohaselt otsutab kohtuväline menetleja pärast väärteoteate saamist, kas alustada väärteomenetlust või mitte. Selleks peab ta hindama ja kontrollima väärteoteates nimetatud asjaolusid ning otsustama, kas esinevad väärteo tunnused või mitte. 2 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ning asja menetleva politseasutuse juhi seisukoht väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on põhjendatud. Samas möönab kohus, et mõlemad eelnimetatud seisukohad ei ole piisava põhjalikkusega põhistatud ning tuginetakse ekslikult asjaolule nagu kahju hüvitamisest sõltuks väärteomenetluse alustamine. Tuvastamaks, kas esinevad KarS §-s 218 sätestatud väärteo tunnused, tuleb objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude kindlaks tegemisel lähtuda ka KarS § 199 lg-st
9. Probleem tekibki antud juhul subjektiivse külje juures. Nimelt eeldab vargus koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtlus tuvastamist, kuid subjektiivse koosseisutunnusena tuleb tuvastada kavatsetus asja enda kasuks pööramise suhtes (millele viitab sõnastus „ebaseadusliku omastamise eesmärgil“). Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei olnud H. Laksil kavatsust asja enda kasuks pöörata, millele viitavad järgmised asjaolud. Nii H. Laksi, E. Mihkra enda seletuste kui ka K. Zirki, A. Kaeramaa, V. Masso ja A. Mihkra seletustest nähtub, et H. Laks ei sõitnud pärast tankimist kohe minema vaid tal oli plaanis kütuse eest tasuda, kuid kuna tekkis vaidlus hinna osas ja pooled kokkuleppele ei jõudnud, siis ta otsustas maksmata jätta. A. Mihkra seletuse kohaselt on H. Laks olnud aastaid OÜ Rõngu Roil klient. Tarbijakaitseameti kontrollaktist nähtub, et OÜ Rõngu Roil tankuritel on teave, et enne maksa ja siis tangi. Kaebuse kohaselt viipas H. Laks E. Mihkrale käega ja hõikas, et viimane laseks paagi kütust täis, mida E. Mihkra tegi. See kinnitab samuti asjaolu, et H. Laks oli olnud pikaajaline klient, keda E. Mihkra usaldas, vastasel juhul oleks ta nõudnud raha maksmist enne tankimist. Kõigest eeltoodust saab järelda, et H. Laksil ei olnud kavatsust asja enda kasuks pöörata, mistõttu on kohtuväline menetleja jõudnud õigele lõppjäreldusele, mitte alustada väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest teos puuduvad väärteo tunnused. Lõuna Politseiprefektuuri 25.07.
10. a määruses annab alust järeldada, et üheks põhjuseks, miks väärteomenetlust ei alustatud oli asjaolu, et väidetavalt oli H. Laks kahju hüvitanud. E. Mihkra leiab, et väärteomenetlust tuleb alustada, kui menetlusalune ei ole hüvitanud tekitatud kahju. Kohus märgib, et kahju kannatanule hüvitamisest ei saa sõltuda väärteomenetluse alustamine/mittealustamine. Varguse puhul on tegemist teodeliktiga, s.t tagajärg ei ole koosseisuline tunnus. Seega antud juhul ei oma tähtsust, kas H. Laks ka tegelikult on E. Mihkrale tekitatud kahju hüvitanud. E. Mihkra saab enda õigus kaitsta ja kahju hüvitamist nõuda tsiviikohtupidamise korras. Toimikumaterjalidest nähtuvalt leidis sündmus aset 10.05.
11. Samas on E. Mihkra teinud politseile avalduse väärteomenetluse alustamiseks alles 19.05.
12. Seega võib järeldada, et avalduse esitamise politseile oli tingitud soovist saada H. Laksilt võlgnetav summa kätte. Eeltoodut kinnitab ka A. Mihkra seletus, mille kohaselt tegi E. Mihkra politseisse avalduse põhjusel, et H. Laks ei olnud ikka veel oma võlgnevust E. Mihkra ees tasunud. Kohus juhib veel kord E. Mihkra tähelepanu sellele, et võlaõiguslike nõuete kaitsmine toimub tsiviilkohtu kaudu. Kohtunik 3