← Eesti

1-08-11531\4

Obsah (7)§ 76§ 215§ 65§ 199§ 64§ 75§ 202

Toimik nr 1-08-11531 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.oktoobril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11531 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistung

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksei Boitsov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Boitsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.12.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-12559 mõisteti Aleksei Boitsov süüdi

§ 215

lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.

§ 65lg 2 alusel mõisteti kandmiseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Viru Ringkonnakohtu 23.03.2007.a kohtuotsusega tunnistati Aleksei Boitsov süüdi

§ 215lg 2 p 1,3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Aleksei Boitsovi süüdimõistmine ja 1

(4)karistamine

§ 199lg 2 p 4 järgi tühistati ning mõisteti ta Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel õigeks.

§ 64lg 1 kohaldamine tühistati. Aleksei Boitsovile Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistuse mõistmine tühistati ning mõisteti talle antud sätte kohaldamisel karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Aleksei Boitsovile

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine tühistati ning mõisteti uus liitkaristus – 2 (kaks) aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 24.04.2007.a. Harju Maakohtu 25.10.2007 määrusega 1-07-12280 vabastati Aleksei Boitsov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.12.2008.a, millest esimeseks kuueks

(6)kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja määrati ta selleks tähtajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldaja J. M. järelevalve alla ning kohustati järgima

§ 75lg 1 p 1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid.

Aleksei Boitsov suhtes kohaldati vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmisi kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, asuda tööle või võtta end arvele tööhõiveametis kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikute kriminaalhooldajalt luba taotlemata, osaleda sotsiaalabiprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja pakub, alluda elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Harju Maakohtu 25.10.2007 kohtumäärus jõustus 06.11.2007 ja Aleksei Boitsov vabastati vanglast. Viru Maakohtu 14.03.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Aleksei Boitsovile Viru Maakohtu 11.12.2006 otsusega mõistetud ja ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata vangistus 1 aasta 1 kuu 3 päeva. Karistusaja algus 18.02.2008 ja lõpp 21.03.2009. Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.03.2008, mis on ilmselt ekslik.

§ 76

lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Aleksei Boitsovil, kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 03.09.2008. (18.02.2008 pluss 1/2 karistusajast 6 kuud 16 päeva). Kinnipidamisasutusest Aleksei Boitsovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat toetavad majanduslikult tema ema ja vend. Vanglas ei tööta, seega rahalisi nõudeid umbes 30000 krooni siiani tasuma ei ole hakanud. Kuriteod olid kinnipeetava sõnul pandud toime kaaslastega. Kinnipeetava sõnul võttis ta varem riske mõtlematult ja ei hoolinud oma tegude tagajärgedest. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetav soovib oma sõnul panna alus isiklikule elule ja asudes tööle ning lootuses rajada pere. Uue kuriteo riskiks peab vangla seda, et kinnipeetav ei ole enne vangistust võtnud õppust, saades kuritegude eest karistada tingimisi, ning pani viimase tingimisi karistuse ajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik kinnipeetava Aleksei Boitsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, teda on juba kahel korral käitumiskontrollile allutatud, kuid ta rikkus mõlemal korral kontrollnõudeid ning oma käitumisega (5 korda kriminaalkorras karistatud, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes) on näidanud, et ta ei tee järeldusi oma käitumise tagajärgedest, ei taha oma eluviisi muuta ning tema soov seadusekuulekat elu elada ei nähtu tema käitumisest. Aleksei Boitsov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Varem tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Praegu ta soovib vabadusse ja lubab seadusekuulekalt elada. Kaitsja on arvamusel, et tema kaitsealust võiks siiski vabastada, tal on olemas kindel elukoht, kuhu peale vabanemist võib ta elama minna, oma ema juurde xxx. Ema toetab teda. Tema kaitsealuse vanglas käitumine on hea, distsiplinaarrikkumisi ei esine. 2

(4)Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Aleksei Boitsov on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti vabastati ta ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuid ka siis ei suutnud täita katseaja kontrollnõudeid. Süüdimõistetul puudub reaalne sotsiaalne tugi, sest ema ei suutnud teda piisavalt mõjutada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Aleksei Boitsov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Boitsovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut varem 4 korral kohtulikult karistatud. Narva Linnakohtu 15.07.2004 kohtuotsusega

§ 202lg 1 järgi 5 kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat.

Viimase kuriteo, milles mõisteti süüdi Viru Maakohtu 11.12.2006 kohtuotsusega

§ 215

lg 2 p 1,3; § 199 lg 1 p 1 järgi 2-aastase vangistusega, pani süüdimõistetu toime katseajal. Katseaja jooksul on teda samuti väärteokorras karistatud Tubakaseaduse ja alkoholiseaduse rikkumiste eest 20.12.2004 rahatrahviga 360 krooni ja 09.10.2006 rahatrahviga 600 krooni. Harju Maakohtu 25.10.2007 määrusega (1-07-12280) vabastati Aleksei Boitsov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.12.2008.a, millest esimeseks kuueks

(6)kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja määrati ta selleks tähtajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldaja J. M. järelevalve alla ning kohustati järgima

§ 75lg 1 p 1,2,3,4,5 sätestatud kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu 14.03.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 11.12.2006 otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse osa 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust. Kohtumääruse kohaselt rikkus Aleksei Boitsov kontrollnõudeid: ei ilmunud registreerimisele, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei allu elektroonilisele valvele ilma mõjuva põhjuseta. See näitab, et Aleksei Boitsovi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunagakatseajal (oktoobris 2005) oli toime pandud uus kuritegu ning peale ennetähtaegset vabanemist novembris 2007 rikkus ta jämedalt nõuet-alluda elektroonilisele valvele ja kontrollnõudeid. Vangla esitatud Aleksei Boitsovi isikliku toimiku (lk 17) õiendist nähtub, et 14.05.2008 saabudes Murru Vanglast Tartu vanglasse omas isiklike asjade hulgas temale mittekuuluva halli kootud mütsi. Intsidendi kohta koostati ettekanne, kuid kinnipeetaval samalaadsete intsidentside kohta distsiplinaarkaristuste puudumisel lisati vaid ettekanne iseloomustava materjalina vahistatu toimikusse. Aleksei Boitsovi isiklikus toimikus oleva distsiplinaarmenetluse protokolli (lk 22) kohaselt kinnipeetav 19.05.2008 tagastades vanglaametnikule ämbri ja harja leidis vanglaametnik põrandapesu harja kontrollides kümme suitsu. Tegemist on pisirikkumistega. Tuleb tunnistada, et A. Boitsovi käitumine vanglas on ühtlasi hea. Vahistatu õigusepärane käitumine vanglas on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel olulise tähendusega. Vabanedes ei ole Aleksei Boitsovil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. 3

(4)Isikul on kehtiv EV elamis-ja tööluba ning ID-kaart kehtivusega kuni 18.08.2015, mis on positiivne faktor. Samuti isikliku toimikus nähtub, et tema perekond tunneb huvi tema saatuse vastu ja toetab teda, süüdimõistetu vend käib tihti kokkusaamistel. Kriminaalhooldusametniku ettekandest ja kodukülastuse lehest (is.toimik lk 34) nähtub, Aleksei Boitsovil on elukoht oma perekonna juures, kus kolmetoalises korteris elab 6 inimest, Aleksei Boitsovile võimaldatakse omaette tuba, korteris on olemas kõik eluks hädavajalik. Pere sissetulek on umbes 10 000 krooni. Kuid süüdimõistetul ei ole praegu garanteeritud töökohta ning vähem kui aasta tagasi rikkus ta kontrollnõudeid sellega, et tarvitas katseaja jooksul alkoholi. Garanteeritud töökoha puudumine ja alkoholi tarbimine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus arvestab kõigepealt asjaolu, et ennetähtaegsel vabastamisel oktoobris 2007 Aleksei Boitsovile juba oli antud võimalus paraneda ja tõestada tema soovi elada seaduskuulekalt, kuid ta ei suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest, täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning temale varem määratud tingimuslik karistus oli pööratud reaalsele täitmisele. Isik ei tulnud toime elektroonilise valve nõuetega ja sellest võib teha järelduse, et ka praegugi võimalikul vabanemisel võib ta asuda rikkuma kontrollnõudeid. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suudaks korralikult täita kontrollnõudeid ja kohustusi ka korduval ennetähtaegsel vabastamisel. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid kindlaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Aleksei Boitsovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.