Obsah (5)

§ 132§ 19§ 20§ 2§ 38

Ärakiri 4-08-5425 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5425 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Ja

§ 132

p 2 palub kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna vanemkonstaabel A. Kleeman’i otsus väärteoasjas nr 2570,08,002223 osas, millega kohaldati T. Tiidussalu’le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis

1. juunil
2. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma
3. juunil
4. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, kuid mis ekslikult ei kajastu väärteoasja otsuses (arvuti annab automaatselt kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta märge „puuduvad“ mille kohtuväline menetleja peab vajadusel muutma, kuid mis jäi tähelepanematusest muutmata). Kuna kohtuväline menetleja tutvub kõigi menetlusse puutuvate materjalidega, ei saa ta kunagi arvestamata jätta puhtsüdamlikku kahetsust, kui kergendavat asjaolu, kuid mis nüüd küllaga põhjust annab protesteerida. Menetlusalune isik, ületades olulisel määral kiirust, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustes märgib ta, et kiirustas koju ja liiklusmärk jäi tähelepanuta. Lääne maakonna elanikuna ja sõidukit kasutava isikuna on vähe usutav, et ta ei tea Ristil asuvat kiirusepiirangu ala, mis on seal aastaid olnud. Kaebuses väidetakse, et T. Tiidussalu oli erutatud ja eufoorilises seisundis, kuna sündis laps, mistõttu tähelepanematusest oli tingitud ka sõidukiiruse ületamine. Kui juht on sellises seisundis, mis segab juhtimist või liikluskeskkonna tajumist, oleks kasulikum mitte rooli istuda, et vältida nii ise enda kui ka teiste liiklejate ohtu sättimist. Kiiruseületamisel vabanduseks toodud lapse sünd ei ole õigustuseks. Kui sünnib üks ei pea teine surema. 3 Ärakiri 4-08-5425 Väga võhiklikult on mainitud, et menetlusalune isik ületades kiirust olulisel määral ei pane toime ühiskonnaohtlikku tegu, millega võib seada ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seega võib ju väita sama alkoholijoobes juhi kohta, kes enne kui kellelegi otsa pole sõitnud ei ole ühiskonnaohtlik. Ei saa mainimata jätta, et kiiruse olulise ületamise näol on toimunud nii vigastatutega kui ka surmaga lõppenud liiklusõnnetusi. Eriti ettevaatlikult tuleks liigelda ristmikel. Kaebuses lisatakse, et kohtuväline menetleja oleks pidanud otsuses põhjendama, milles oht seisnes ja kellele oht tekitati. Kuna menetlusalust isikut karistati LS § 7422 lg 2 järgi, seega kiiruse ületamise eest, mitte aga liiklusohu tekitamise eest, mida käsitleb LS § 7435 lg 2 siis ei näe kohtuväline menetleja selleks ka põhjust. Kuna politsei mõõtis kiirust Risti alevikku viiva tee ristmikul Haapsalu poole enne Risti-Virtsu maanteed ja kiirust ületanud sõiduk tuli Ääsmäe poolt ning keeras Virtsu poole jõudmata politsei patrullini, tuligi talle järele sõita ning peatumismärguanne vilkuritega anda, sest käega märguandmine selliselt distantsilt ei tuleks kõne alla. Karistuse määramisel sai otsustavaks toime pandud teo ohtlikus, millega menetlusalune isik seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ning tema eelnev samalaadne rikkumine, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seega valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse keskmises määras 1 500 krooni ja lisakaristuse juhtimisõiguse peatamisega 2 kuud ja seda mitte maksimaalmääras (arvestades kahetsust). Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on nii põhikui ka lisakaristus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,08,002223 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1 500 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,002223 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtus uuritud tõendid Kaebuse esitaja Tõnu Tiidussalu andis kohtuistungil ütlusi, et jääb esitatud kaebuse juurde. Rikkumine toimus esmaspäeval s.o 21.04.
5. Asi sai alguse juba pühapäeva õhtul, kui *. Kuigi nad on *. Kõik ei läinud nii nagu oleks pidanud minema ja *. *. Lõpp oli hea, linnast ära tulles olid ta mõtted ühe asja juures kinni, ta ei kihutanud, tuli oma sõiduga, kuid ei kontrollinud oma kiirust piirangumärgi juures. Ta teadis, et peab ära keerama, sest enne ristmikku 200 m on see kiirusepiirang aga hoo ta maha võttis ja ära pööras. Natuke aega läks mööda kui oli politsei vilkuritega tal selja taga ja ütlesid talle, et ta ületas kiirust. Nüüd veidi hiljem, kui ta on sealt korduvalt mööda sõitnud, on ta märganud, et kui tahad Lihula poole alla keerata, siis ei saa pikalt seal kiirust ületada, aga muidugi võis tal mõned meetrit seda kiirust olla 90 km/h. Tallinna teed ta ei sõida mitte väga tihti, aga ikkagi sõidab. Mõnikord korra nädalas, mõnikord korra kuus, vahest mitu korda nädalas. Põhimõtteliselt oli ta ka enne seda päeva teadlik, et seal see 70 ala on. Tol päeval ta ei mõelnud selle peale, et on 70 märk ja võtab hoo maha, loomulikult kahetseb ta oma tegu. Politsei on teda eelnevalt kiiruse ületamise eest karistanud. See kiiruse ületamine oli KilingiNõmme Viljandi vahel. Ta täpselt ei mäleta, mis need kiirused seal olid, seal oli vist 90 alas üle 110 km/h tema kiirus. Tee oli ilus, kõik oli korras, tal oli rõõmus seltskond auto peal ja jutuajamise käigus ei pannud kiirust tähele ja eks see sedasi üle läks. Ta on nüüd aasta aega sõitnud tee peal nagu punn ja on nagu punn ja teistel jalus. Ta hoiab reeglitest kinni ja teised on tema järel. Ta on proovinud hoida, aga nüüd see üks rikkumine oli. See eelmise aasta rikkumine mõjus talle. Ta on iga 4 Ärakiri 4-08-5425 päev roolis ja ei sõida mitte vähe ja näeb, mis tegelikult tee peal toimub. See on nii, et kui 90 lähed, siis seal tee peal takistuseks oled. Tal oli pea selge ja nägi, mis ees toimub. Ta ei kontrollinud seda kiirust selle märgi mõjualasse sisenemisel. Tal ei olnud võimalik seal väga suurt ohtu tekitada, sest ei sõitnud tervet seda ala läbi seal Ristil kihutades, sest oli kavas ära keerata. Samas oli pime aeg ja ta ei tea, kui kaugelt see radar võtab. Vaidlustada ta ei saa seda, sest ei kontrollinud seda. Märgi juurest on ristmiku vasakpööre näha. Paremal pool on palju märke. Töötab ta *, kus on * aga tema kasutada on ka * kuuluv Ford Transit buss, millega teeb varustust firmale. Samuti sõidab ta firma bussiga igapäevaselt viies töölisi koju, tööle, lõunale - tagasi. Iga esmaspäev peetakse teda politsei poolt kinni, seoses nende lauspuhumistega Kasari sillal. Ta ei ole täheldanud, kas politsei kiirust esmaspäeva hommikuti kontrollib, on ainult puhumise kontroll. Sõidab igapäevaselt autoga, on näinud, et politsei mõõdab kiirust - Kirblas on korduvalt mõõtnud, Üdrumal, mõõtmisi on olnud ikka palju. Ka peale viimast rikkumist oli üks väike rikkumine – ta oli puhkusel ja bussil olid nagu naelkummid, neid ei saa naelteks nimetada, sest need olid kulunud, aga mõned naelad olid kummide sees. Ta läks peale puhkust tööle ja ei olnud jõudnud neid naelu välja urgitseda. Käesoleva väärteo toimepanemisel ta seletas ka politseile oma kiiruse ületamist aga nad ei lasknud, sest nad olid üsna karmi moega, see oli nagu action-filmis, tagaajamised ja rääkida tal eriti palju ei lastud. Kui puhkuse ajal transit seisis, siis mehi koju sööma, tööle-koju viis ülemus. Kevadel oli mehi suhteliselt vähe. Edaspidi on ülemusel suhteliselt raske mehi sõidutada, töölisi on suhteliselt palju ja mehi tema autosse füüsiliselt ei mahu ära. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kirjutas omakäeliselt. Käekirjastki on näha, et see kirjutamine seal autos ei olnud eriliselt meelis-tegevus. Ta proovis rääkida politseiga, et alati ei pea karistama, et äkki nad hoiatavad. See neid ei huvitanud, kust ta tuleb ja kuhu läheb, selle vastu nad ei tundnud huvi, seda ta poolvägisi üritaski seletada, aga ta ei tea, kas hr Lukk üldse huvituski sellest. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: Väärteoasja nr 2570,08,002223 toimikus (edaspidi VTT) tl 1 on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt 21.04.2008 kell 22.10 on Ristil Haapsalu PJ juhtivkonstaabel K. Lukk mõõtnud T. Tiidussalu poolt juhitud mootorsõiduki Nissan Terrano registreerimismärgiga 264AZR liikumiskiirust. Kasutatud on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621, taatlustunnistus TTRSS 07/00118, mida testiti 10.04.
6. a kell 16.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademeteta ilmastikuga, kuiva teeoluga ning kattega ja eraldusribaga teel, kus sõiduradasid on kaks. Mõõtja sõiduk seisis paremal teepeenral ning sõiduki sõidukiiruse mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus
7. sõidurajal, lähenes patrullautole ja liikus üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 96 km/h, kuid lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas T. Tiidussalu poolt juhitud mootorsõiduki kiirus lubatud sõidukiirust mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokollile on alla kirjutanud T. Tiidussalu ja protokolli koostaja-mõõtja. VTT tl 2 – menetlusealuse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt T. Tiidussalu on andnud allkirja, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi

§ 19järgi.

Väärteo kohta on T. Tiidussalu andnud omakäeliselt järgmisi ütlusi: „ Kiirustasin koju ja ei pannud 70 km märki pimedas tähele. Väga kahetsen juhtunut. Ja palun kergemat karistust.“ Antud ütlusi on T. Tiidussalu kinnitanud oma allkirjaga. 5 Ärakiri 4-08-5425 VTT tl 4-5 on karistusregistri teatis (05.06.2008), mille kohaselt on T. Tiidussalu enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud ühel korral – 19.10.

1. a Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 720 krooni. Väärtegu on toime pandud 29.09.
2. a, väärteootsus on jõustunud 08.11.
3. a ning rahatrahv on täidetud 29.10.
4. a. Tl 6 on politsei väärteomenetluste õiend, kus kajastuvad T. Tiidussalu poolt alates
5. a toime pandud väärteod s.h aegunud väärteod. Kohtuvaidluses jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et kohtuistungi käigus kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist asjaolu, et *, *. *, hakkas ta * sõitma koju Lihulasse. Praegu ei saa võtta, et T. Tiidussalu oleks olnud ohtlik endale ja kaasliiklejatele. Kaitsja arvab, et lapse sünd on sündmus, mis tekitab inimeses emotsioone ja on kõrgendatud meeleolus, mis ei tähenda, et ta oleks ohtlik. Laps sündis *, Ristile oli jõudnud T. Tiidussalu kell 22.
6. Enne kui saab sooritada vasakpööret Ristilt Virtsu poole, on 70 mõjuala ja T. Tiidussalu ei vaidlusta seda asjaolu, et 70 mõjualasse on ta sisenenud suurema kiirusega kui see võis olla. T. Tiidussalu selgitas ka seda, et rikkumine ei olnud tahtlik. Kaebuse esitaja on puhtsüdamlikult kahetsenud ja ta leiab, et väärteootsust tehes ei ole kohtuväline menetleja arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida tuleb loomulikult arvestada karistuse kohaldamisel. Tõsi, T. Tiidussalu on toime pannud samalaadse rikkumise, karistatud 720 krooniga. Tal on üks kehtiv karistus, aga nagu ta ise seletas, on see eelnev karistus teda vägagi mõjutanud. Ta sõidab märkide järgi ja ei ole teda ka kordagi politsei poolt kinni peetud, väljaarvatud see ükskord, millega me nüüd kohtus oleme. Praktiliselt igal nädalal on tal politseiga kokkupuuteid, sest politsei kontrollib liiklust. Ta töötab ekskavaatorijuhina, töö hulka kuulub ka igapäevane töötajate tööle, koju, lõunale ja tagasi tööle toimetamine. Kas see lisakaristuse kohaldamine ei too kaasa põhjendamatult suuri kahjusid isikule, sest 2 kuuks juhilubade ära võtmine oleks tema igapäevase töö puhul väga ränk. Lg 2 sätestab kui kiirust on ületatud 20-40 km/h, T. Tiidussalul oli 23 km/h, mis oli minimaalse piiri ääres. Kaitsja leiab, et kui kohaldatakse lisakaristust ja võetakse ära juhtimisõigus kaheks kuuks, siis tuleb arvestada, kui palju seda tegelikult ületati. On mõistetav T. Tiidussalu seisund sel õhtul, sellises seisundis sõitmine ei ole seisund, kus isik oleks olnud ohtlik nii endale kui teistele. Teisi sõidukeid sel õhtul ei olnud, arvestades seda vasakpööret, mis oli vaja teha, on selge, et seda ei saanud teha 90 km tunnikiirusega ega ka 70 km/h kiirusega. Kaitsja palub kohtul tühistada lisakaristuse kohaldamine ja palub kohtul välja mõista kohtukulud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidluses, et karistuse määramisel sai otsustavaks toimepandud teo ohtlikus, sest tegu pandi toime kohas, kus on olnud eelnevaid liiklusõnnetusi, kus oli piirangu ala. Tiidussalu seadis ohtu kaudselt enda ja teiste elu ja tervise. Tal on ka eelnev karistus, mis ei ole suutnud teda õiguskuulekalt käituma. Maksimaalset karistust ei ole määratud ja sellest on ka näha, et kergendavat asjaolu - kahetsust on arvestatud. Arvuti lööb automaatselt ette kergendavad, raskendavad asjaolud ja see tuleb ära muuta menetleja poolt, mis seekord on jäänud tegemata. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuse juurde, tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile /VTT tl 1/ ületas T. Tiidussalu poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja T. Tiidussalu on protokolliga tutvunud. T. Tiidussalu on kohtus kinnitanud, et tunnistab oma süüd, kuid ei pannud liiklusmärki tähele ja kahetseb väga juhtunut. 6 Ärakiri 4-08-5425 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T. Tiidussalu’le süüks arvatud tegu vastab LS § 7422 lg 2 ette nähtud väärteo objektiivsele koosseisule. Kohus leiab, et T. Tiidussalu pani talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusest. T. Tiidussalu on kinnitanud, et ta ei pannud kiirust piiravat märki tähele, kuna oli vajunud oma mõtetesse seoses lapse sünniga. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses kohtule leidnud, et: “Kiiruseületamise vabanduseks toodud lapse sünd ei ole õigustuseks. Kui sünnib üks ei pea teine surema“. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt selline arvamuse avaldus väga ebaeetiline ja sarkastiline, kuna T. Tiidussalu’le ei ole süüks arvatud kellegi surma põhjustamist. Loomulikult ei ole lapse sünd mingisugune õigustus lubatud sõidukiiruse ületamisele, kuid kohtule on esitatud tõend, et laps tõepoolest sündis * /lapse sünnitunnistus tl 22/, millega on tõendatud kaebuse esitaja antud ütlused. Kohtuistungil täpsustas T. Tiidussalu, et laps sündis kell *. T. Tiidusalu poolt LE § 126 p 3 rikkumine toimus * kell 22.
7. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on võimalik teo subjektiivne külg tuvastada just läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. T. Tiidussalu on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus väärteoasja läbivaatamisel kaebemenetluse korras väitnud, et ta ei pannud märki tähele ja see asjaolu on tõendiks, et T. Tiidussalu pani teo toime ettevaatamatusest. Vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 1 on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama §-i lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohtusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleva väärteo toimepanemisel oli tegemist T. Tiidussalu poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mille läbi T. Tiidussalu tahtmatult realiseeris süüteokoosseisu. Kohus leiab, et kinnituseks asjaolule, et T.Tiidussalu ei pannud toime tegu tahtlikult, on T.Tiidussalu ütlused tema igapäevase liikluskäitumise kohta. Tänapäeva Eesti liikluses on tõepoolest kujunenud olukord, kus maanteel 90-ga ehk lubatud piirkiirusega liikuvad sõidukid on need, milledest lugematul hulgal kaasliiklejad kiirustades mööduvad. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku väitele, et ta kiirustas koju ja liiklusmärk jäi tähelepanuta, iseloomustanud sellega, et Lääne maakonna elanikuna ja sõidukit kasutava isikuna on vähe usutav, et ta ei tea Ristil asuvat kiirusepiirangu ala, mis on seal aastaid olnud. Kaebuse esitaja on ise tõdenud, et põhimõtteliselt oli ta enne seda päeva (s.o enne käesoleva väärteo toimepanemist) teadlik, et sellel teelõigul on 70 ala. Sel päeval ta aga ei mõelnud selle peale, et seal on 70 märk ja peab varakult hoo maha võtma. Kohus leiab, et ei oma tähendust asjaolu, et isik on mõnel marsruudil varemgi liikunud ja seetõttu on talle teada mingi liiklusmärgi olemasolu. Juht peab olema alati tähelepanelik ja jälgima teed ja ümbritsevat nii, et talle ei jääks märkamatuks ükski talle kui liiklejale liiklusmärkide vahendusel antav korraldus. Juhi kohustuseks ei ole liiklusmärke pähe õppida, vaid sõita tuleb vastavalt paigutatud liiklusmärkidele ja sellise kiiruse ning sellise tähelepanelikkusega, et täita liikluseeskirjade vm õigusaktidega sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate eelpool kirjeldatud tõenditega (kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku poolt antud ütlused) on tõendamist leidnud, et T. Tiidussalu on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Seega vastab T. Tiidussalu tegevus LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
8. peatüki
9. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T. Tiidussalu on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. 7 Ärakiri 4-08-5425 Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. LS § 7422 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T. Tiidussalu puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4-5 on T. Tiidussalu karistusregistrisse kantud - eelnevalt karistatud 19.10.
10. a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 720 krooni, mis on tasutud 29.10.
11. a. Käesolevaga on tõendatud, et T. Tiidussalu on eelnevalt karistatud samaliigilise liiklusalase väärteo eest. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuvälise menetleja põhjendusi T. Tiidussalu’le määratud karistuse osas. Kohtuväline menetleja leidis, et: „Karistuse määramisel sai otsustavaks toimepandud teo ohtlikus, sest tegu pandi toime kohas, kus on olnud eelnevaid liiklusõnnetusi, kus oli piirangu ala. Tiidussalu seadis ohtu kaudselt enda ja teiste elu ja tervise. Tal on ka eelnev karistus, mis ei ole suutnud teda õiguskuulekalt käituma. Maksimaalset karistust ei ole määratud ja sellest on ka näha, et kergendavat asjaolu - kahetsust on arvestatud. Arvuti lööb automaatselt ette kergendavad, raskendavad asjaolud ja see tuleb ära muuta menetleja poolt, mis seekord on jäänud tegemata.“ Lähtuvalt eeltoodud kohtuvälise menetleja kohtuistungil väljendatud seisukohast on kohtul arusaam, et kohtuväline menetleja määrab maksimumkaristuse kui isik on eelnevalt karistatud, arvestamata muid seaduses sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Kohus leiab, et karistuse määramisel ei ole lubatud, et karistuse olulisemaks põhjenduseks kohtuvälise menetleja poolt on Riigikohtu otsusest võetud lause, arvestamata konkreetse teo tehiolusid. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, kuid karistuse mõistmine peab ikkagi toimu kooskõlas seaduses sätestatud alustega, sest ükski õigusakt ei ole sätestanud, et liiklusrikkumiste puhul tuleb unustada KarS §56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alused ja lähtuda vaid sellest, et liiklusrikkumine on ohtlik väärtegu. On selge, et liiklusväärteod on alati sellised, milledega võidakse ohtu seada ka kaasliiklejad. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Liiklusväärteod on sätestatud Liiklusseaduses ja seal on sätestatud väga palju väärteokoosseise. Kohus leiab, et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel põhjendanud seda – „Menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise“. KarS § 58 loetleb karistust raskendavad asjaolud. Kohus ei leia, et kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud asjaolu mahuks mõne karistust raskendava asjaolu alla. Karistust raskendavad asjaolud on aga seaduses ammendavalt loetletud ja kohtuvälise menetleja poolt tegelikult sellise karistust raskendava asjaolu arvestamine, mida seadus ette ei näe, ei ole kooskõlas seadusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegelikult T.Tiidussalu poolt oli väärtegu toime pandud üldohtlikul viisil, mis vastavalt KarS § 58 p 7 on karistust raskendav asjaolu. Seega leiab kohus, et kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et väärteo toimepanemisega oleks kaasnenud 8 Ärakiri 4-08-5425 reaalne oht T.Tiidussalule ja kaasliiklejatele, siis võimaliku ohuolukorra tekitamist karistust raskendavaks asjaoluks lugeda ei saa. Seega karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on T. Tiidussalu tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohtumenetluses koges kohus, et T.Tiidussalu kahetsus oli tõesti siiras, ta oli aru saanud oma rikkumise olemusest, ta ei õigustanud seda, vaid püüdis selgitada oma rikkumise põhjuseid. Samas ei nähtu väärteoasja otsusest karistust kergendava asjaolu olemasolu ning selle arvestamist karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja väitis, et on karistuse määramisel arvestanud T. Tiidussalu kahetsusega, mis on näha juba sellest, et isikule ei ole määratud maksimumkaristust. Kohus märgib siinkohal, et ükski õigusakt ei sätesta, et karistuse määramisel tuleb määrata maksimumkaristus, kui puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Karistuse määramine ei alga kindlasti mitte maksimumkaristusest, vaid pigem karistuse keskmisest määrast. Samuti omab tähtsust asjaolu, et LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette kiiruse ületamise 21-40 km/h. Käesoleva väärteo puhul on T. Tiidussalu kiirust ületanud 23 km/h võrra, mis on selle väärteo alampiiri lähedane rikkumine. Kohtuväline menetleja on leidnud, et T.Tiidussalu ületas olulisel määral kiirust. Sellise kindlaks määramata tähendusega mõiste kasutamine karistusotsuses ei ole põhjendatud. Seadus annab täpsed kiiruse ületamise piirid ja sellele teole vastava võimaliku karistuse. Kohtuväline menetleja on märkinud nii väärteootsuse kui kohtuistungil, et eelmine karistus ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekalt käituma. T. Tiidussalu poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on eelmise aasta rikkumine ja sellele järgnenud karistus talle tugevalt mõju avaldanud, kuna sõidab igapäevaselt ja hoiab reeglitest nüüd alati kinni ning sõidab maanteel stabiilselt lubatud sõidukiirusel vaatamata sellele, et jääb teistele tee peal jalgu. Sõidukit juhtides on pidevalt tee peal näinud politseiametnikke kiirust mõõtmas, kuid teda pole kinni peetud v.a korrad, kus on lauskontroll st kui peetakse kõik sõidukid kinni. Kohus leiab, et T.Tiidussalu ütlused kinnitavad, et tegelikult on eelmine karistus teda mõjutanud. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus leiab siinkohal, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid, kuid ei saa jätta kõrvale teisi karistuse mõistmise aluseid, sest seadus ei ole eelistanud üht alust teisele. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse mõistmisel tuginenud peamiselt üldpreventiivsele eesmärgile, seda võimendades ja konkreetse teo tehiolusid ja karistust kergendavaid asjaolusid arvestamata. Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik kahetseb oma tegu. Isiku süü ei ole suur. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Kiiruse ületamine on olnud seaduses sätestatud teo alammäära lähedane. Isik on eelnevalt samalaadse väärteo eest karistatud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt T.Tiidussalu`le määratud rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi keskmises määras. Kohus leiab, et sellises määras rahatrahvi mõistmine ongi põhjendatud üldpreventiivse eesmärgiga ja asjaoluga, et isikul on eelnev väärteokaristus. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et asjaolu, et isikul on eelnev karistus sarnase rikkumise eest, ei ole automaatselt aluseks, et kohaldada lisakaristust. Karistuse mõistmine on individuaalne ja just seetõttu ongi seadusandja jätnud võimaluse mõista lisakaristus ning seega ka võimaluse lisakaristust mitte mõista. Seega teeb kohus

§ 132

p 2 sätestatud otsuse – tühistab osaliselt Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 15.05.2008 otsuse väärteoasjas nr 2570,08,002223, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda – tühistab mõistetud lisakaristuse. 9 Ärakiri 4-08-5425 Menetlusnormid T. Tiidussalu esitatud kaebuses ei vaidlusta, et ta võib olla tõesti ületas kiirust, kuid talle jäi arusaamatuks, miks politseiametnikud teda kohe kinni ei pidanud, vaid alles peale Lihula poole ärakeeramist mingi aja pärast talle vilkuritega järele sõitsid. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määruse nr 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § 30 lg 1 p 1 kohaselt sõiduk peatatakse kontrollimiseks, kui rikutakse liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Sama §-i lg 5 p 4 kohaselt sõidukit ei tohi peatada (välja arvatud erakorralistel asjaoludel) ristmikul ja vahetult enne ristmikku. Eelnimetatud määruse § 32 p 3 kohaselt annab peatamise märguande juhile liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga. Lähtudes eeltoodus sätetest leiab kohus, et peatumise märguande andmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud seaduses sätestatu kohaselt ning menetlusnorme sellega rikutud ei ole. Kohus, vaadanud läbi väärteoasja materjalid, leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole aset leidnud väärteomenetluse normide rikkumisi, mis oleks aluseks väärteootsuse tühistamiseks. Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas esindas kaebuse esitajat T. Tiidussalu vandeadvokaat Ruht Sild, kes taotles kohtuistungil T. Tiidussalu õigusabikulude väljamõistmist kohtuväliselt menetlejalt.

§ 20

lg 1 alusel võib menetlusalusel isikul ja süüdlasel olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

§ 20lg 2 järgi tõendab kaitsja volitusi volikiri.

Kohtule on esitatud volikirjad õigusteenuse osutamiseks /tl 10, 21/, millest esimesega on T. Tiidussalu andnud kaitsjale R. Sild volituse tutvuda väärteotoimikuga ja esitada kaebus Pärnu Maakohtule (volikiri kehtiv kuni 01.09.2008) ning teisega andnud kaitsjale R. Sild volituse esindada kaebuse esitajat Pärnu Maakohtus (volikiri kehtiv 31.12.2008).

§ 2

sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades vääreomenetluse erisusi.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kuna tegemist on kaebemenetlusega, kus esialgne otsus kohtuvälise menetleja poolt on juba tehtud, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamisel tuleb lähtuda KrMS § 185, sest käesolevas menetluses kohus ei tee õigeks- või süüdimõistvat otsust.

§ 2, § 38 lg 1, Kr

MS § 185 lg 1 ja § 337 lg 1 p 4 koostoimest tulenevalt, kui kohtu poolt tühistatakse kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses või osaliselt, siis kannab menetluskulud riik. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vandeadvokaadi tunnitasu 1 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %, kuna OÜ Advokaadibüroo Ruht Sild on käibemaksukohuslane, seega ühe tunni tasu kokku on 1 180 krooni. Kaitsja on õigusabi osutamiseks kulutanud 3 tundi: väärteotoimikuga tutvumine ja kaebuse koostamine 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi ja kohtuistung 0,5 tundi. Tasu kokku 3 540 krooni. Kohus leiab, et arvestades kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu T. Tiidussalu’le on eelnimetatud õigusabikulud mõistliku suurusega ja seega kuulub menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamisele. 10 Ärakiri 4-08-5425 Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 2, 38 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2, 4, KarS § 56 lg 1, KrMS § 185 lg 1, 337 lg 1 p 4. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 11