MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksandr Guralnik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Guralniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Guralnik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.09.2005 kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud 8 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 19.01.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aasta, 2 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2005 kuni 12.09.2005, s.o 6 kuud 27 päeva, kandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 3 päeva. Karistuse algus 12.09.2005. 1
lg 1 alusel tingimisi vangistusest enne tähtaega ning allutati ta katseajaks
lg 1 sätestatud käitumiskontrollile.
Harju Maakohtu 28.02.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Aleksandr Guralnikule Harju Maakohtu 12.09.2005 otsusega mõistetud ja ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata vangistus 11 kuud 23 päeva. Karistusaja algus 28.02.2008 ja lõpp 20.02.2009.
lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Aleksandr Guralnikul, kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 28.08.2008. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Guralniku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas enne vangistust mitteametlikult ehitusel, kuid esines perioode kui ta ei käinud tööl, et majanduslikult hakkama saada läks ta vargile. Viljandi Vanglas omandas mööbli remontija elukutse. Isikul on haridust 8.klassi. Riigikeele oskus on puudulik, kuid soovib õppida eesti keelt. Kinnipidamisasutuses on teda toetanud elukaaslane, kes on käinud teda ka kinnipidamisasutuses külastamas. Vanematega ei suhtle. Uue kuriteo sooritamise risk on seotud vähese probleemide äratundmisvõimega ning vähese probleemide lahendamise oskusega. Vanglas olles ei ole kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav kahetseb enda poolt sooritatud kuritegusid ning on katkestanud suhted kriminogeense taustaga isikutega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik kinnipeetava Aleksandr Guralniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, ta ei ole muutnud oma käitumist paremuse poole, kuna talle oli juba antud kaks võimalust esimesel korral ta oli karistatud tingimisi, kuid ta rikkus katseaja tingimusi, pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. Teisel korral ta oli vabastatud tingimisi enne tähtaega vanglast 2007 aastal, kuid ta jällegi ei suutnud täita katseaja kontrollnõudeid ilma rikkumisteta, takistas kriminaalhoolduse teostamist, rikkus seaduse sätteid, pani toime katseaja jooksul väärteo. Aleksandr Guralnik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale ennetähtaegset vabanemist augistis 2007 pidi ta elama minna oma vanemate juurde, kuid ta ei saanud koos nendega elada. Asus elama üüritud korteris. Ta ei saanud kriminaalhoolduisametniku juures korrapäraselt käia, sest registreerimise päevaks oli määratud reede, kuid ehitusel on sel päeval tööde vastuvõtmine. Nüüd ta soovib minna elama elukaaslase vanemate juurde, xx Ta rääkis elukaaslase emaga telefonitsi ja ema on nõus et ta asuks sinna elama. Ta leiab endale tööd xx. Kaitsja on arvamusel, et tema kaitsealust võib enne tähtaega tingimuslikult vabastada. Tema viimane kuritegu on toime pandud veebruaris 2005, peale seda ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. See näitab, et katseaeg on oma mõju siiski avaldanud. Karistus oli täitmisele pööratud kontrollnõuete mittekorrapärase täitmise tõttu. Süüdimõistetul on elukoht, kuhu suunduda peale vabanemist ja riigile on kasulikum kui süüdimõistetu asub tööle ja hakkab makse maksma. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist, kuna süüdimõistetul on kindel elukoht oma elukaaslase juures xx, koos tema vanematega. Süüdimõistetu on nõus tööle asuma. Tal on vangistuse ajal omandatud mööbli parandaja eriala. Samuti õpib ta ka keevitaja erialal. Süüdimõistetu toimepandud kuriteod ei olnud vägivaldsed Kohtu põhjendused 2
lg 3 järgi, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Guralniku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut varem 1 korral kohtulikult karistatud Harju Maakohtu 19.01.2005 kohtuotsusega
lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 7,8 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega. Viimase kuriteo, milles mõisteti süüdi Harju Maakohtu 12.09.2005 kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi 3 kuu ja 8 päevase vangistusega ning
lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, pani süüdimõistetu toime katseajal. Harju Maakohtu 09.08.2007 kohtumäärusega vabastati A.Guralnik ennetähtaegselt 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Harju Maakohtu 28.02.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 12.09.2005 otsusega mõistetud ja ennetähtaegse vabanemise ärakandmata vangistus 11 kuud ja 23 päeva. Kohtumääruse kohaselt rikkus Aleksandr Guralnik kontrollnõudeid: ei ilmunud registreerimisele ja ei elanud kindlaksmääratud kohas. See näitab, et Aleksandr Guralniku käitumine enne viimast vangistust oli õigusevastase suunagakatseajal ( veebruaris 2005) oli toime pandud uus kuritegu ning peale ennetähtaegset vabanemist augustis 2007 rikkus ta korduvalt kontrollnõudeid Vanglas viibides asus Aleksandr Guralnik paranemise teele. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Tema käitumine vanglas on eeskujulik, mis on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel olulise tähendusega. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Aleksandr Guralnikule enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus ja ennetähtaegne vabastamine. Vangistuse ajal süüdimõistetu õpib, tal on omandatud mööbli parandaja eriala ning praegu ta õpib keevitaja erialal. Kuigi vanglas on süüdimõistetu käitumine olnud vägagi hea, ei kaalu see üle süüdimõisetu õigusevastast käitumist enne vanglasse minekut. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust, on küll omandatud mööbli remontija elukutse, kuid puudub tõsiseltvõetav töökogemus. Töökoht ei ole talle garanteeritud. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetul on olemas küll elamiskoht, kus kahetoalises väikeses korteris elab kokku 4 inimest, kuid puudub toetav lähivõrgustik, oma vanematega ta praktiliselt ei suhtle ja kuigi elukaaslane J. F. on nõus materjaalselt toetama kinnipeetavat puudub tal reaalselt selline võimalus, arvestades tema materiaalset seisundit, tema kuupalk on 4000 krooni ja ülalpidamisel on 10-aastane poeg. Vabanedes ei ole Aleksandr Guralnikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kohus arvestab asjaolu, et ennetähtaegsel vabastamisel augustis 2007 Aleksandr Guralnikule juba oli antud võimalus paraneda ja tõestada tema soovi elada seaduskuulekalt, kuid ta ei suutnud täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning temale varem määratud tingimuslik karistus oli pööratud reaalsele täitmisele. Ka tol korral elas süüdimõistetu koos oma elukaaslasega, Tallinnas, omas töökohta, kuid hoolimata sellest ei suutnud kriminaalhooldusnõuetega toime tulla. Üksnes süüdimõistetu positiivseid väljavaateid tulevikusse ei piisa ennetähtaegseks vabastamiseks. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suudaks korralikult täita kontrollnõudeid ja kohustusi ka korduval ennetähtaegsel vabastamisel. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.