1 Väärteoasi kaebemenetluses nr 4-08-5765 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18.augustil 2008 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Olga Štšeglova juuresolekul, kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri ülemkomissar Tarmo Tammiste osavõtul arutas 18.08.2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil Andres Mandre kaebuse Ida Politseiprefektuuri patrulltalituse ülemkomissar 23.05.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2402,08,000713 Andres Mandre, isikukood 34403200300, sündinud 20.03.1944, kodanik, töökoht - xxx, elukoht xxx. EV süüdistuses LS § 74-22 lg 2 järgi, mille alusel on Andres Mandre süüdi tunnistatud ja karistatud LS § 74-22 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 2400 krooni ja lisakaristuseks on vastavalt LS § 74-22 lg 4 määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 132 p 1, 133-135, kohus O T S U S T A S: 2 Ida Politseiprefektuuri patrulltalituse ülemkomissar Tarmo Tammiste 23.05.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2402,08,000713 jätta muutmata ning Andres Mandre kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.09.
- Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest juhul, kui kohtumenetluse pooled ei esitanud kaebust kohtuotsuse peale ( 20.10.2008). MENETLUSE KÄIK 27.04.2008 koostas Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel Pavel Reškin väärteoprotokolli AB 1019156 ( lk 6) Andres Mandre suhtes selle fakti kohta, et 27.04.2008 kell 14.05 Ida-Virumaa Erra vald,VarjaSämi tee 11.kilomeetril juhtis A.Mandre mootorsõidukit Opel Astra xxx xxx, mis kuulus AS-le SEB Ühisliising, kiirusega 81+-3 km/h, asulas, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Seega rikkus juht LE § 124 p
- Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 27.04.2008 (lk 6). Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar Tarmo Tammiste tegi 23.05.2008 otsuse väärteoasjas 2402,08,
- Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 81+-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 28 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud kiiruse mõõtmise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks arvestati 3 puhtsüdamlik kahetsus. Karistuseks määrati rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses summas 2400 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse motiveerimisel on kohtuväline menetleja rõhutanud, et vaatamata isikule taotlusele mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja põhjendatud, sest isik on varemgi toime pannud väärtegusid, mille eest määratud rahatrahvid ei täitnud karistamise eesmärki, kuna isik jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. 10.06.2008 esitas Andres Mandre kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 23.05.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,08,
- KAEBUSE SISU 10.06.2008 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik sisuliselt tühistada osaliselt tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteoasjas 2402,08,000713 ja rahuldada tema taotlus lisakaristuse mittekohaldamiseks. Kaebaja on nõus rahatrahvi 2400 krooni määramisega aga ei ole nõus lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta on pensionär ja 7 lapse isa, kellest 5 elavad omaette peredes ja 2 last koos temaga ja et juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, kus ta kaotab võimaluse teha lisatööd, kuna pensioniraha pere ülalpidamiseks ei piisa. Kodu kandis tema erialal tööd ei ole. Seetõttu isikliku auto kasutamine on tema jaoks hädavajalik. Maaelu on selline, et bussiühendus puudub kasvõi täielikult. Kaebaja väljendas soovi kohtuistungil isiklikult osaleda. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja taotles kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Kaebaja selgitas, et tõepoolest ta on ka varem rikkunud kiiruserežiimi, kuid need rikkumised on juba ammused ning ta üritab ennast hoida. Ühtlasi kaebaja väljendas seisukohta, et kuna riigis on selline raske olukord eelarvega, siis tuleks tema suhtes rohkem kohaldada trahve, mitte juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta maksab trahvid korralikult kinni. Ei saa öelda, et trahvid poleks teda mõjutanud. Ta on nõus trahve ka edaspidi maksma. Ta saab aru, et oma käitumist teedel tuleb üle vaadata. Ida Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Isik pani toime enamohtliku õigusrikkumise 4 liikluses, sõites asulasisesel teel sõidukiirusega 81+-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h. Kohtuväline menetleja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja on 12 korral karistatud LS rikkumise eest ning 10-l korral kiiruserežiimi rikkumise eest. Olgugi, et õigusteoreetiliselt peab karistuse määramisel lähtuma ainult konkreetsest teost, on oluline tähelepanu pöörata ka süüdlasele isikule. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Veelgi enam, põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks. Karistuse eesmärgiks ei saa olla karistus iseenesest, vaid ta peab püüdma ära hoida uusi süütegusid. Senini oli A. Mandre karistatud erinevate liiklusalaste õiguserikkumiste eest rahatrahvidega ja ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Paraku seni kohaldatud karistused ei ole mõjutanud viimast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel oli otsuse vastuvõtmise momendil menetlusalusel isikul 4 kehtivat karistust lubatud kiiruse ületamise eest. Karistusregistriseaduse § 3´1 kohaselt on karistatud isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutakse karistusandmed, kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Samas § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaja viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Karistuse määramisel ei ole vähemtähtis õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumise, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist tiigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Isiku suhtes, kes paneb toime jätkuvalt samalaadseid õiguserikkumisi, praktiseeritakse teatud karistuse hierarhilist süsteemi. Iga järgneva rikkumise eest kohaldatakse eelnevast suuremat karistust. Kiiruse ületamise eest kohaldati menetlusalusele isikule eelnevat rahatrahv summas 1800 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Nimetatud otsus jõustus 27.02.
- Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on tahtliku liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on keskmisest karistusmäärast lähtuva karistuse kohaldamine põhjendatud. Isikule määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o. sanktsiooni keskmisest määrast suuremal määral ja lisakaristusena üheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmine, mis on lisakaristuse minimaalne määr. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline 5 menetleja, et taoline väärtegu ei olnud esmakordne ja eelnevalt määratud rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud. Samuti arvestas kohtuväline menetleja antud teo raskust. Kõiki seda arvestades on kohtuväline menetleja arvamusel, et määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja tehtud arvestades kõiki tehiolusid. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 8, millest nähtub, et 27.04.2008 kell 14.05 Ida-Virumaal Erra Varja-Sämi tee
- kilomeetril teostati sõiduki Opel Astra xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker, seadmele tehtud test 27.04.2008 kell 10.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati seisvast patrullautost, mis paiknes paremal teepeenral. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärissuunaliselt ja eemaldus patrullautost, kiirendades. Kiirust mõõtmisel oli seadme lugem 81 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus on 50 km/h, määramatus on +-3 km/h, seega ületamine on 28 km/ h võrra. Tunnistajaks on kaasatud A. O.. Fikseeritud näitu näidati juhile. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 10). Kaebaja ei vaidlusta nimetatud protokolliga tuvastatut. Kohus tuvastas, et Andres Mandre poolt juhitud mootorsõiduk liikus IdaVirumaal Erra asula territooriumil, Varja-Sämi tee 9.-
- kilomeetril, s.o. asulasisesel teel, kiirusega 81+-3 km/h. LE § 124 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h A. Mandre sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 81+-3 km/h, seega ületamine vähemalt 28 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ( see on 3000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). 6 Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 50 trahviühikut. Karistus Kaebuse esitaja nõustus temale määratud karistusega osaliselt, rahatrahvi määramisega 40 trahviühiku ehk 2400 krooni ulatuses, kuid ei olnud nõus lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et ta on 7 lapse isa, kellest 2 elavad tema juures ja ta on pensionär, mis eeldab lisatööde tegemist pere ülalpidamise kohustuse täitmiseks, samuti tema elukohaks on Karkuse küla, kus puudub piisav bussiühendus, mis omakorda eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, kus ta kaotab võimaluse peret ülal pidada ja ka trahve maksta. Kohus leiab, et karistuse määramisel arvestati karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti muid KarS § 56 tulenevaid karistamise aluseid – õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. LS § 74-22 lg 2 sätestatud sanktsiooni maksimaalne määr on 3000 krooni, keskmine on 1500 krooni. Andres Mandre on ka varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, muuhulgas ka kiiruse ületamise eest. Nimelt, kohtuistungil uuritud Karistusregistri tõendist lk 26 nähtub, et A. Mandre oli karistatud kiiruse ületamise eest 25.04.2007 otsusega LS § 74-22 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasutud 30.05.
- Peale selle, A. Mandre oli karistatud kiiruse ületamise eest 22.06.2007 ( kahe kuu möödumisel alates esimesest karistusest) otsusega LS § 74-22 lg 2 alusel rahatrahviga 1800 krooni, mis on tasutud 26.03.2008, ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Peale selle, A. Mandre oli taas karistatud kiiruse ületamise eest 20.11.2007 otsusega LS § 74-22 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasutud 21.11.
- Ja pärast käesoleva väärteoasja raames arutatava väärteo toimepanemist, oli A.Mandre karistatud taas kiiruse ületamise eest 04.05.2008 otsusega LS § 74-22 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 04.05.
- Sellest tulenevalt leiab kohus, et samalaadsete väärtegude toimepanemise vältimiseks tuleb üldjuhul karistust järg-järsult suurendada, et isik tunnetaks karistuse mõju. Sellest tulenevalt on põhjendatud käesolevas väärteoasjas karistuse määramine keskmisest määrast suuremal määral – 2400 krooni. Väärtegude jätkuv toimepanemine annab kohtule aluse arvata, et rahatrahvid ei osuta isikule piisavat mõju. Samas juba ühel korral kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu arvates oma mõju avaldanud –isiku pärast juhtimisõiguse äravõtmist 7 toimepandud väärteod on muutunud vähem rasketeks ( kahel korral kiiruse ületamine kuni 21 km/h) Asjaolud, et kaebaja on 7 lapse isa, kellest 2 elavad tema juures ning ta on pensionär ja peab lisatööd tegema pere ülalpidamiseks, samuti tema elukohaks on küla, kus puudub piisav bussiühendus, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu, ei anna alust antud juhul mõistetud lisakaristuse tühistamiseks. Samas kohus arvestab, et lisakaristuse kohaldamine ei pea tekitama isikule toimepandule ebaproportsionaalseid kannatusi. Kohus leiab, et ka kohtuväline menetleja on seda arvestanud. Vaatamata sellele, et A. Mandre oli juba ühel korral lisakaristusena karistatud – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, pidas kohtuväline menetleja võimalikuks mitte suurendada lisakaristust, vaid tõhustada karistuse mõju põhikaristuse suuruse kaudu. Antud väärteoasja raames määratud põhikaristus on 2400 krooni trahvi, viimati oli isik karistatud LS § 74-22 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1800 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohus leiab, et üheks kuuks võib A. Mandre korraldada oma elu ümber viisil, et ta ei peaks mootorsõidukit kasutama. Näiteks, peatada lisatööde tegemist, seda enam, et riigi määratud igakuine pension ikka tagab isikule teatud toimetulekut kuu jooksul. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEETMED Andres Mandre kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Andres Mander suhtes ülemkomissar Tarmo Tammiste poolt tehtud 23.05.2008 otsus väärteoasjas 2402,08,000713 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu