MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 ja kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.07.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 5 päeva võrra ja ärakandmisele kuulub 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka.
Minasyanilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Karistuse kandmise algus oli 11.11.2007.a ja lõpp on 15.01.2009.a. 2 A. Minasyani kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta, sotsiaalprogrammides ei osale. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama endisesse elukohta T , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Minasyani vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna
Puudub kindlus, et kinnipeetav ei jätka vabanemise korral samalaadsete kuritegude sooritamist. Alexander Minasyan taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna tegu on isikuga, keda on varem korduvalt karistatud, sh. vanglas viibinud korduvalt. Isik on varem vabastatud ennetähtaegselt ja on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist, seega eelnevatest karistustest ja talle antud võimalustest ei ole olnud suuteline järeldusi tegema. Samuti vanglas ta millegagi ei tegele, et ennast vabanemiseks ette valmistada, mistõttu puudub alus arvata, et ta on asunud paranemise teele ja risk uute kuritegude toimepanemiseks endiselt kõrge. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Minasyan tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Minasyani isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikut on varem korduvalt karistatud, s.h on ta vanglas viibinud korduvalt. Isik on varem vabastatud ennetähtaegselt, kuid on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist, seega eelnevatest karistustest ja talle antud võimalustest ei ole olnud suuteline järeldusi tegema. Samuti vanglas ta millegagi ei tegele, et ennast vabanemiseks ette valmistada, mistõttu puudub alus arvata, et ta on asunud paranemise teele ja risk uute kuritegude toimepanemiseks endiselt kõrge. Arvestades A. Minasyani poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.