Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Kaitsja: Indrek Sirk Menetlusalune isik: Rait Pinnak, IK: 38806120310, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Rait Pinnaku kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 24.04.2007 otsusele nr 2373,07,001655 Rait Pinnaku karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja vähendamise osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissari Marianne Heinmäe 24.04.2007 otsus nr 2373,07,001655 Rait Pinnaku karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks määratud lisakaristuse tähtaja osas.
lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et tema 01.04.2007 kell 09.45, juhtis Ülesõidu 10 maja juures keila linnas mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 48 km/h võrra, sõitis kiirusega 106 km/h +/-8 km/h. Otsusele esitas Rait Pinnak kaebuse, märkides, et otsus tuleb tühistada lisakaristuse osas, kuivõrd tema töö on seotud auto juhtimisega, töötab õppimise kõrvalt mehaanikuna. Juhtimisõiguseta ei ole tal töö tegemine võimalik. Õpib III kursusel autotehnikuks. Alates 2007 aasta algusest on praktikal ABC ASs, kuhu teda võeti tööle alates 15.03.2007 tähtajatu töölepinguga. Kahetseb õigusrikkumist, kuid see oli esimene liiklusrikkumine. Juhtimisõiguse kaotamisel on oht kaotada esimene ja erialane töökoht. Määratud rahatrahv on õiglane, kuid juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalseks võimalikuks tähtajaks esmakordse rikkumise eest on ebaõiglane. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kiirustas vanaema juurde tööriiete järele ja pidi siis edasi sõitma. Kahetseb toimepandut ja on aru saanud, et kiirust ületades aega ei võida. Kaotaks töökoha kui juhtimisõigus ära võetaks. Kaitsja leidis, et tegemist on tõepoolest raske rikkumisega, kuid samas maksimummääras lisakaristuse kohaldamine isiku suhtes, keda ei ole varem karistatud, oleks ebaõiglane. Tööandja on pidanud võimalikuks menetlusalust isikut rakendada tööl, mis ei ole seotud mootorsõiduki juhtimisega, vaid üheks kuuks. Tuleks arvestada ka seda, et tegemist oli pühapäeva varahommikuga ning sündmuskoht asula piiril, mitte kesklinnas. Kohtuväline menetleja leidis, et puudub alus esitatud kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks. Menetlusalune isik on toime pannud tahtliku liikluseeskirja rikkumise. Tööriiete järgi minekuga seatakse ohtu kõrvaliste isikute ja menetlusaluse isiku enese tervis ja elu. Sellise rikkumise eest tuleb lisakaristust kohaldada, arvestades seda, et lubatud sõidukiiruse ületamiste tõttu on hukkunute ja vigastatute arv suur. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud 2 sõidukiirust 48 km/h võrra. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, so kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni ühe neljandiku ulatuses, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Vastavalt senisele kohtupraktikale määratakse karistused ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui on tuvastatud karistust kergendavad asjaolud või karistust raskendavad asjaoluud, siis määratakse karistus vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul on tuvastatud vaid karistust kergendav asjaolu kahetsuse näol ning karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega olnuks põhjendatud karistuse määramine alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, mida on kohtuväline menetleja ka 50 trahviühiku ulatuses määratud rahatrahvi puhul teinud, kuigi kohtu jaoks tundub määratud karistus suhteliselt leebena. Kuivõrd aga väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik avaldanud seda, et tal oli rikkumise ajaks juba alaline töökoht ja sissetulek olemas, siis on ka mõistetav, et kohtuväline menetleja arvestas karistuse määra valikul seda, et menetlusalune isik on õpilane ja tal puudub seetõttu ka sissetulek. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis arvestades rikkumise ulatust ja asulasisesel teel lubatud sõidukiiruse kahekordset ületamist, asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine oli põhjendatud ning väärteoasjas antud selgitustest võib järeldada, et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma käitumise iseloomust ja sellest, et ta on liikluses ohtlik kõrvaliste isikute elule ja tervisele ning varale, rääkimata menetlusaluse isiku enese elust ja tervisest. Menetlusalune isik, olles vaid vähem kui pool aastat varem saanud juhtimisõiguse, teadis ja teab ka seetõttu liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätteid, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus, milline halvendab tema majanduslikku olukorda ning sõltuvalt rikkumise ulatusest võib rikkumine kaasa tuua ka juhtimisõiguse äravõtmise. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo tahtlikult ja teadlikult, kuigi pidanuks arvestama ka sellega, et oma töökoha säilitamiseks võib tal juhtimisõigust edaspidi vaja minna. Rikkumise ulatus aga näitab seda, et menetlusalune isik pidas kaasliiklejate ohutusest olulisemaks õigeaegset sihtpunkti jõudmist. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt ka võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Kohtu jaoks ei ole tähtsust sellel, kas väärtegu pandi toime asulasisesel teel asula keskuse juures või vahetult enne asula piiri. Sõidukiiruse piirang kehtib asulas igal pool kui liikluskorraldusvahenditega ei ole reguleeritud teisiti. Seega ei ole sel tähtsust mis nädalapäeval või kus asula piires lubatud sõidukiirust ületati. Arvestades menetlusesemeks oleva väärteo iseloomu võib järeldada, et menetlusalune isik on oma mootorsõiduki juhtimisvõtete tõttu teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Mis puudutab lisakaristuse tähtaega, siis asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb kohaldada samu põhimõtteid nagu ka põhikaristuse kohaldamisel ning üldjuhul tuleks lisakaristus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures tuleks karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kõrval arvestada ka menetlusaluse isiku varasemat käitumist liikluses ja tuvastada kas menetlusalune isik on süstemaatiline õiguskorra rikkuja või mitte. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut küll varem karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid tegemist on karistustega teiselaadiliste väärtegude eest, mistõttu ei saa teha järeldust, et menetlusalune isik oleks varem näidanud oma üleolevat suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse 3 maksimummääras kohaldamine oli põhjendamatu ning otsus tuleb osaliselt, so lisakaristuse määra osas tühistada, vähendades lisakaristuse tähtaega. Arvestades aga väärteo iseloomu ja raskust, ei pea kohus võimalikuks vähendada lisakaristuse tähtaega ettenähtud sanktsiooni miinimumtähtajani. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.