4-07-2374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2007. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2374 (2376,07,003377) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aleksandr Dohin, IK: 37810014214, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aleksandr Dohini kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivspetsialisti Villu Vane 09.05.2007 otsusele nr 2374,76,003377

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivspetsialisti Villu Vane 09.05.2007 otsus nr 2374,76,003377

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1; 132 p 3 ja 133 p 6 alustel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 22.06.
2. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivspetsialisti Villu Vane 09.05.2007 otsusega nr 2374,76,003377 karistati Aleksandr Dohinit LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 20.04.2007 kell 16.25 Narva mnt
3. kilomeetril Jõelähtme vallas Harjumaal mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122 +/- 4 km/h. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud muuhulgas ka kiiruse mõõtmise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Aleksandr Dohin kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas, põhjendades seda sellega, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks tema tööülesannete täitmise. Menetlusalune isik on Ehituse objektijuht ja põhiülesandeks on ehitusobjekti tööprotsessi organiseerimine. Ta on abielus ja kasvatab nelja aastast poega ning abikaasa on teise lapse ootel. Lisakaristuse kohaldamine mõjutaks ka perekonna sissetulekut. Karistuse määramisel võeti arvesse varasemaid rikkumisi, kuid viimane LE § 124 rikkumine oli pea aasta tagasi. Palutakse arvesse võtta ka asjaolu, et otsuses on viga, kuivõrd otsuses on märgitud, et rikkumine toimus asulasisesel teel, kuid tegelikult on Tallinn-Narva mnt
4. kilomeeter asulavälisel teelõigul ja seetõttu on ta rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kahetseb toimepandut. Tuli Narvast, olid jäänud viimased kilomeetrid ja ilmselt oli kahe ja poole tunnisest sõidust väsinud. Võimalusel võiks asendada lisakaristuse rahatrahviga. On objekti juht ja organiseerib hetkel Narvas objektile teisi töövõtjaid. Tööandjat ei ole vaidlustatud otsusest teavitanud, kuivõrd otsus ei ole veel jõustunud. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud nagu on tõendamist leidnud ka see, et väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, kuid kohtuvälisele menetlejale on arusaamatuks jäänud milles kahetsus seisnes. Oma seletuses on menetlusalune isik märkinud, et oli hooletu, kuid hooletusest saab kiirust ületada vaid kuni 10 km/h. 28 km/h ulatuses kiiruse ületamine saab olla ainult tahtlik. Senini ei ole varasemad karistused menetlusalust isikut mõjutanud ning ainus mõjutamisviis on lisakaristuse kohaldamine. Alates 2005st aastast on menetlusalust isikut karistatud viiel korral, neist kolmel korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis aga oodatud mõju ei avaldanud. Seega ainsaks mõjutusvahendiks ongi lisakaristuse kohaldamine. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumine märgitud kui LE § 124 lg 2 sätete rikkumisena. Rikkumise kirjelduses on märgitud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 122 km/h +/-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h kui suurim lubatud kiirus oli 90 km/h. Väärteoprotokolli koostaja arvates pani menetlusalune isik toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Kaebuses on kaebaja esile toonud, et ta rikkus LS § 7422 lg 2 sätteid, kuivõrd rikkus LE § 124 lg 2 nõudeid, sest ületas lubatud sõidukiirust asulavälisel teel. Seega on nii väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametnik kui ka menetlusalune isik ühisel seisukohal rikkumise ulatuse, toimepanemise koha ja väärteo kvalifikatsiooni osas. 2 Kohtuvälise menetleja otsuses on aga asutud seisukohale, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 lg 1 sätteid, kuivõrd ületas lubatud sõidukiirust asulasisesel teel. Vastavalt vaidlustatud otsuses märgitud LE § 124 lg 1 sätetele on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Samas on kohtuväline menetleja leidnud, et asulasisesel teel 122 km/h sõites ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust vaid 28 km/h. Arvutuslikult võiks aga järeldada, et asulasisesel teel kiirusega 122 km/h sõites oleks lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vähemalt 68 km/h, milline käitumine oleks kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. Samas saab otsusest teha järelduse, et väärteo toimepanemise kohaks on Tallinn-Narva tee
5. kilomeeter, millises kohas on asulaväline tee. Seega on tekkinud olukord, et väärteoasja materjalidega on tuvastatud üks rikkumine, karistatud on menetlusalust isikut aga teistsuguse rikkumise eest. Seejuures on nende erinevate rikkumiste eest määratavad karistused oluliselt erinevad. Kohus ei saa aga kaebust lahendades asuda parandama kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsust, muutes otsuses inkrimineeritava teo kvalifikatsiooni raskemaks, kuigi väärteoasjas tuvastatud asjaoludele vastavaks, seda ka mitte sel juhul kui kohus jätaks karistused muutmata või kergendaks karistust. Vaidlustatud otsuses märgitud kvalifikatsiooni parandamisega rikuks kohus menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuivõrd menetlusalune isik ei teaks sel juhul enam seda, millise süüdistuse eest end kaitsta ning menetlusalusel isikul puuduks õiguskindlus. Väärteomenetluses ei ole aga kohtuvälisel menetlejal kaebemenetluses õigust esitada nn uut süüdistust KrMS § 268 mõttes ning kohus peab jääma väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse piiridesse. Vastavalt Riigikohtu 13.06.2006 otsusele 3-1-2-2-06 on kohtuvälise menetleja karistusotsus olemuslikult ja funktsionaalselt lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju süüdlase jaoks õiguslike tagajärgede poolest on sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. Mõlema aktiga on lõplikult tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning kohaldatud selle eest sundkorras täidetav karistus. Vastavalt Riigokohtu 20.02.2003 otsusele 3-1-1-8-03 kui kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja kohtuotsuse lõpposas sisalduvaid järeldusi ei ole põhistatud otsuse põhiosas, on tegu väärteomenetluse olulise rikkumisega. Käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja koostatud otsuses tuvastatud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirus, sellele otsuses antud rikkumise kirjeldus ja karistusõiguslik hinnang omavahel vastuolus, mis on tekitanud olukorra, et kohtuväline menetleja on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti VTMS § 149 p 1 ja 2 mõttes, kuivõrd ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama ja on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Sellest tulenevalt on aga tekkinud olukord, kus menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, mis on aga väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes. Taolised asjaolud, so materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on asjaoludeks, mis on otsuse vältimatu tühistamise aluseks. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mistõttu kuulub esitatud kaebus rahuldamisele ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ning väärteomenetlus väärteoasjas lõpetamisele VTMS § 129 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 3