Kriminaalasi nr 1-08-11074 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-11074 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi
§ 200
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.11.-04.11.2004.a, ärakandmisele kuulub 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. 1
(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 18.04.2005.a ja lõpeb 13.04.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.08.2008.a. 27.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.10.2008.a seisuga on Georgi Filjovi kandmata karistusaeg 5 kuud 29 päeva vangistust. Georgi Filjov on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 10.09.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Georgi Filjovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toetanud samuti Georgi Filjovi vabastamist enne tähtaega. Tegemist on isikuga, kes on ka varem kriminaalkorras karistatud ja kandnud vangistust. Kuriteod pani ta toime kasu saamise eesmärgil ja käesoleval ajal ei oska ta nimetada töökohta, mis on väga suureks riskiks vabaduses, et jätkata samalaadsete tegude toimepanemist. Elukoht, kuhu ta soovib elama asuda, on ajutise iseloomuga. Vanglas pole kinnipeetav osalenud üheski programmis ega ka töötanud. Georgi Filjov ise selgitas kohtus, et ta soovib vabaneda. Ta loodab, et vabanedes saab ta asuda tööle ehitusele, vastavad oskused on tal olemas. Elama asuks ta tädi korterisse, kus peale tädi elab veel täditütar ja viimase abikaasa, korter on 2-toaline. Edaspidi loodab ta linnalt korteri saada. Georgi Filjovi vastustest nähtus veel, et tal puudub ettekujutus, mida kriminaalhooldus endast täpselt kujutab, kuid loodab sellega hakkama saada. Ta tunnistab, et on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja alles mõne kuu möödudes pani toime rikkumise, mille puhul piirduti vestlusega. See olevat normaalne, et kinnipeetavatel on distsiplinaarrikkumisi, teisiti polevatki mõeldav.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Georgi Filjov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on ka varem vangistusega. Vaatamata sellele on ta pannud toime uue, esimese astme kuriteo. Peale selle on kohus kuulutanud ta kohtumenetluse ajal tagaotsitavaks ja kohaldanud tõkendina vahistamist, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile ega viibinud ka määratud elukohas. Kõik eelnev näitab kohtu arvates, et Georgi Filjov ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest puudus kinnipeetaval üldse ülevaade ja nende täitmine oleks tema poolt ilmselt vähetõenaoline. Kriminaalhooldaja ja vangla materjalidest nähtub, et Georgi Filjovil oli vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid vangistuse ajal ei ole kinnipeetav probleemidega tegelenud. Sellises olukorras on risk uute kuritegude sooritamiseks väga kõrge. Kinnipeetaval puuduvad ka konkreetsed kokkulepped töö osas ja seega ei ole reaalne, et tal oleks võimalus koheselt tööle asuda. Sissetuleku puudumine on aga samuti reaalne oht uute kuritegude sooritamiseks. Elukoht, kuhu ta elama asuks, on ajutise iseloomuga ja edasise suhtes selged plaanid puuduvad. Kohtu arvates näitab asjaolu, et Georgi Filjov ei ole endale selgeks teinud, milles seisneb kriminaalhooldus ja millised kohustused tal sellega kaasnevad, 2
(3)et ta motivatsioon vabanemiseks on küllaltki väike. Peale selle nähtub kinnipeetava toimikust, et vangistuse ajal on Georgi Filjovi korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja viimatised rikkumised olid alles mõned kuud tagasi, mis näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Tema enda suhtumine, et rikkumised ongi normaalne osa vangistusest, näitab kohtu arvates ilmekalt tema suhtumist reeglite täitmisse. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Georgi Filjov ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele ja tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)