järgi käskmenetluses Süüdistatav Maksim Brõlin elukoht: XXXXX XXXX; isikukood: 38104212719; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude toimepanemise eeset karistatud 2 korral. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Maksim Brõlin
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) päevamäära, s.o 9675.00 (üheksa tuhat kuussada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kohustub Maksim Brõlin ühe aasta jooksul tasuma iga kuu 25ndaks kuupäevaks 806.25 krooni (kaheksasada kuus krooni ja kakskümmend viis senti) kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Maksim Brõlini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. Välja mõista Maksim Brõlinilt menetluskulud sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 18.20 krooni (kaheksateist krooni ja kakskümmend senti), millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga on füüsilist kahju tekitatud G.S. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör teeb kohtule ettepaneku tunnistada Maksim Brõlin süüdi
121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 45 (nelikümmend viis) päevamäära ulatuses. Maksim Brõlini maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel, tuleb lugeda päevamäära suuruseks 215.00 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 9675.00 krooni.
alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi: 2 alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kohustub Maksim Brõlin ühe aasta jooksul iga kuu 25ndaks kuupäevaks tasuma 806,25 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Maksim Brõlini süü G.S. löömises ja talle valu tekitamises, on täielikult tõendamist leidnud kannatanu G.S., tunnistajate R.H. ja R.L. ütlustega. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaardist nähtub, et G.S. tuvastati koju põrutus ja näo marrastused. Maksim Brõlin ise end süüdi tunnista, kuna väidab, et G.S. oli see, kes teda sõimama hakkas, küünistas ja teda kätega peksis. Alles seepeale haaras tema naisel juustust kinni ning surus maha. Kohus on seisukohal, et Maksim Brõlini sellised ütlused, et kannatanu ise alustas füüsilist rünnakut, on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamiseks. Tema selline väide on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Tunnistajad R.H. ja R.L. nägid juhtunud pealt vahetult ning nende ütlused on loogilised ja ühetaolised. Samuti kinnitab nende ütlusi traumakaart, millest nähtub, et kannatanut on näkku pekstud ja sellega talle marrastused tekitatud.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et asja materjalide põhjal on täielikult tõendamist leidnud, et Maksim Brõlin lõi G.S. ning samuti tiris ta teda juustest ja pigistas kaelast, tekitades talle kolju põrutuse ja näo marrastused. Tõendamiseseme asjaolud on selged, tegu on õigesti kvalifitseeritud
järgi ning Maksim Brõlin tuleb süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maksim Brõlin on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud kahel korral. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Tema käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus leiab, et ei ole põhjendatud rangeima karistuse, s.o vangistuse, kohaldamine. Kuna Maksim Brõlin ei ole varem kuritegusid toime pannud, tuleb teda karistada rahalise karistusega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohtunik leiab, et on põhjendatud mõista Maksim Brõlinile karistuseks
§-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 45 päevamäära ulatuses. Maksim Brõlini maksustatava tulu kohta esitatud andmetest nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 215.00 krooni. 3
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.00 krooni. Kohus on seisukohal, et Maksim Brõlinile rahalise karistuse mõistmisel tuleb
lg 2 alusel päevamääraks lugeda 215.00 krooni ja rahaliseks karistuseks määrata seega 9675.00 krooni.
Maksim Brõlinilt tuleb välja mõista riigituludesse kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. sundraha ja kaitsjale Kriminaalasjas asitõendeid ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.