1-08-11652\2

1-08-11652 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-11652 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Valeri Tsivise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Valeri Tsivis (ik: 37108150242; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Valeri Tsivis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 08.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Tsivise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Valeri Tsivis tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.06.2008.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. 2 Karistuse kandmise algus oli 06.02.2008.a ja lõpp on 05.02.2009.a. V. Tsivise kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas viibib eeluurimiskorpuse lukustatud kambris. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Tsivise vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kriminaalhooldajal puudub veendumus koostööks, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kui sellest vajalikke järeldusi teinud ei ole. On suur tõenäosus, et võib taaskäivituda uimastite väärkasutamisest tulenev käitumismuster. Valeri Tsivis taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem üle 10-korra karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid ta on jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemist. Sellest võib järeldada, et ei ole endale teinud vajalikke ja õigeid järeldusi temale määratud karistustest, ühtlasi tunnistab ka ise narkoprobleemi, milline on olnud ajendiks kuritegude toimepanemisel varasemalt. Seega eeltoodust tulenevalt risk uute kuritegude toimepanemiseks on liialt kõrge. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Tsivis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Tsivise isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem üle 10korra karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid ta on jätkanud analoogsete kuritegude toimepanemist. Sellest võib järeldada, et ei ole endale teinud vajalikke ja õigeid järeldusi temale määratud karistustest, ühtlasi tunnistab ta ka ise narkoprobleemi, milline on olnud ajendiks kuritegude toimepanemisel varasemalt. Seega eeltoodust tulenevalt risk uute kuritegude toimepanemiseks on liialt kõrge. Arvestades V. Tsivise poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik