lg 1 järgi; Mihkel Lenko süüdistus
lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Taavi Pern Süüdistatav Janek Kašlev Ik: 38702220337, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht xxx, asub Vanglas Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 04.12.2007, vahistamine alates 06.12.2007 Varasem karistatus: Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2007 otsusega
p 1, 2 järgi vangistus 5 aastat, ärakandmata karistus 4 aastat 11 kuud 27 päeva, millest koheselt kuulus ärakandmisele 2 kuud vangistust ja
alusel jäeti 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangisrtust tingimisi 5 aastase katseajaga kohaldamata, karistus täies ulatuses kandmata Kaitsja Advokaat Andrus Repnau Süüdistatav Mihkel Lenko Ik: 38907150317, EV kodanik, põhiharidus, õppimiskoht: II kursus, elukoht: xxx, Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2007 kuni 05.12.2007, so 3 päeva, alates 05.12.2007. a elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Riine Lumiste 1 RESOLUTSIOON 1. Mihkel Lenko süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 03.12.2007 kuni 05.12.2007, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.
lg 1, 3 alusel jätta Mihkel Lenkole mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva Mihkel Lenko suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Mihkel Lenko temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 ettenähtud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Mihkel Lenkot järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. •
lg 2 p 2 alusel kohustada Mihkel Lenkod temale määratud katseajal mitte tarvitada narkootilisi aineid. 6.
p 1 alusel arvestada Mihkel Lenkole määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.09.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 10.
lg 2 ja 74 lg 5 alusel, liites mõistetud ja ärakandmata karistusele, so vangistusele 8 (kaheksa) kuud Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, so vangistuse 4 aastat 11 kuud 27 päeva täies ulatuses, lugeda kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Janek Kašlevi kinnipidamisest, so alates 04.12.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. 21. Asitõend: paberist voldik kuulub
MS § 126 lg 3 p 4 alusel.
lg 1 p 1 alusel ja anda
lg 1 alusel riigi omandisse, kandes selle summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Janek Kašlev, 1-08-7360, konfiskeeritud vara“.
Mihkel Lenko’t süüdistatakse selles, et tema omandas alates
Kohtuistungil süüdistatav Janek Kašlev seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 4 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohtuistungil süüdistatav Mihkel Lenko seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, kontrollinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas asitõendite vaatlusprotokolle, läbiotsimise protokolle, narkootilise aine ekspertiisiakte, äratundmiseks esitamise protokolle, tunnistajate SN, JL, SK, JR, I H , T M o J L , M N ütlusi, DNA-ekspertiisi akti, Mihkel Lenko ja Janek Kašlevi kahtlustatavana antud ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavad omandanud ja vallanud suures koguses narkootilist ainet ning seda edasi andnud. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et süüdistatavate eneste ütluste, läbiotsimisel leitud narkootilise aine koguste ning tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et tegemist oli suures koguses narkootilise aine käitlemisega ning kohus asub seisukohale, et süüdistatavate käitumisele kohtueelsel menetlusel antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Kriminaalasjast nähtuvatest süüdistatavate süüd tunnistavatest ütlustest ilmneb, et need ütlused riimuvad kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega, millistest nähtub, et M.Lenko sai narkootilist ainet J.Kašlevilt ja andis seda siis tunnistajatele korduvalt väikestes kogustes edasi. Samas on ka süüdistatavatelt narkootilist ainet ära võetud ning läbi viidud ekspertiisid on tuvastanud, et tegemist on narkootilise ainega. Seetõttu riimuvad omavahel nii süüdistatavate elukoha ja J.Kašlevi kasutuses olnud sõiduki läbiotsimistel avastatud esemed, ekspertiisiaktid ja tunnistajate ütlused omavahel ning kohtul puudub alus nende tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, inkrimineeritud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning toimepanemise tehiolusid. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus ühest kuni kümne aastani. Mihkel Lenkole karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja seda, et oma süstemaatilise õigusvastase tegevusega kuude vältel sai süüdistatav süütegude toimepanemisest tulu ja seda just oma tuttavate tervise ja vara arvelt. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale tuleks määrata karistus määras, mis oleks ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Samas aga leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav osutas kohtueelsel menetlusel aktiivset kaasabi kuriteo avastamisele ning kahetses toimepandut, siis võib süüdistatavale Mihkel Lenkole mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning kohus peab võimalikuks kohaldada
sätteid ning mõistatava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades inkrimineeritava teo iseloomu ja toimepanemise tehiolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, määrates katseaja keskmises määras. Sellega annab kohus süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes tõestada oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt ja saada elatusvahendeid vaid legaalsel teel. Kohustuste täitmata jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel 5 on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Janek Kašlevile karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja seda, et oma süstemaatilise õigusvastase tegevusega kuude vältel sai süüdistatav süütegude toimepanemisest tulu ja seda kolmandate isikute tervise ja vara arvelt. Samas erinevalt kaaskohtualusest M.Lenkost varustas ta narkootilise ainega vaid M.Lenkod, kes omakorda narkootilisi aineid erinevatele isikutele edastas. Seetõttu leiab kohus, et J.Kašlevi käitumise ohtlikkus on väiksem, mistõttu võib temale karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud jätkuva kuriteona ja kohtu poolt määratud katseajal, tuleb mõistetavale karistusel liita eelmise, so Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.