← Eesti

1-07-183\32

Obsah (7)§ 263§ 64§ 120§ 68§ 74§ 75§ 275

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.september 2008.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-183 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meeli

§-de 120; 263 p 1 ja 275 järgi Kohtuiastungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. veebruari
  2. a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja adv. Owe Ladva Prokurör Sirje Hunt Süüdistatav Jüri Nahkur, ik 36610124219, elukoht xxxx x xxx-xx, xxxxx, invaliidsuspensionär Kaitsja adv. Owe Ladva RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. veebruari 2008.a kohtuotsus Jüri Nahkurile

§ 263

p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64

lg 1 ja 3 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas. 2. Teha uus otsus, millega mõista Jüri Nahkurile

§ 263

p 1 järgi karisrtuseks üks aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kaks aastat vangistust. 3.Jüri Nahkurile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta ja 5 päeva vangistust.

  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik
  3. Jüri Nahkur tunnistati süüdi ja karistati

§ 120

järgi ühe aasta vangistusega; § 263 p 1 järgi kolme aasta vangistusega; § 275 järgi kahe aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 ja 3 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti kolm aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - 11 kuud ja 25 päeva. Ärakandmisele kuulub kaks aastat ja 5 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui isik ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75toodud kontrollnõuded.

  1. 1 J. Nahkur tunnistati süüdi selles, et tema, olles 19.
  2. 2006.a kella 23.58 ajal alkoholijoobes Pärnu linnas Metsa t. l, tegi demonstratiivselt solvava liigutuse ülestõstetud käe keskmise sõrme näitamisega mööduva politsei patrullauto suunas, kasutades samaaegselt valjuhäälselt väljendit „ uradõ“, seejärel sõimas solvavate väljenditega peatunud patrullautost väljunud teenistuskohustusi täitvaid politseiametnikke I. Mihkelsoni ja V. Viitmanni, eiras isiku tuvastamisel politseiametnike seaduslikke korraldusi, muutus agressiivseks ja ründas rusikate vehkimisega politseiametnikku V. Viitmanni, samuti kasutas kainestusmajja toimetamisel teenistuskohtusi täitvate politseiametnike T. Tammiste ja A. Viimsalu aadressil solvavat väljendit. Samuti tema, viibides alkoholijoobes 06.03.2007.a kella 22.30 ajal Pärnu linnas, XXXX X XXXmaja trepikojas, solvas väljakutsele saabunud teenistuskohustusi täitvaid Pärnu politseiosakonna politseinikke R. Kartseppa, A. Viimsalu ja K. Kaljulaidi, kasutades politseiametnike suhtes venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid, jätkates ebatsensuursete väljendite kasutamist politseiautos tema kainestusmajja toimetamisel. Seega J. Nahkur, võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime Kar§ 275 järgi ettenähtud kuriteo. 1.
  3. Samuti mõisteti J. Nahkur süüdi selles, et tema 2006.a oktoobris, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal helistas oma alaealise tütre S. N.i mobiiltelefonile ja ähvardas oma tütart S. N.it tapmisega, öeldes, et lööb te maha, mida S. N. pidas reaalseks, kuna J. Nahkur on varem kasutanud S. N.i ja oma lahutatud naise, S. N.i suhtes vägivalda; Samuti tema 2006.a, ajavahemikul oktoober kuni november, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, helistas oma alaealisele tütrele S. N.i mobiiltelefonile ja ähvardas S. N.it tapmisega, öeldes talle, et lööb ta kirvega maha, millist ähvardust S. N. pidas reaalseks, kuna J. Nahkur on varem S. N.i ja oma lahutatud abikaasa S. N.i suhtes kasutanud vägivalda; Samuti tema 15.
  4. 2006.a kella 19.00 ja 23.30 vahelisel ajal, peale seda kui S. N. koos ema S. N.iga olid J. Nahkuri agressiivse käitumise tõttu sunnitud kodust lahkuma, helistas oma lahutatud abikaasa S. N.i valjuhääldile lülitatud mobiiltelefonile ja ähvardas S. N.it ja oma alaealist tütart S. N.it tapmisega, öeldes, et lööb S. N.i ja S. N.i maha, mida S. N. pidas reaalseks, kuna J. Nahkur oli varem tema ja S. N.i suhtes kasutanud vägivalda. Seega J. Nahkur, tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime

§ 120järgi ettenähtud kuriteo.

1.

  1. Samuti mõisteti J. Nahkur süüdi selles, et ta, olles alkoholijoobes, 06.
  2. 2007.a kella 21.00 ja 22.00 vahelisel ajal Pärnu linnas xxxx x xxx maja trepikojas korter xx ukse juures ründas alaealist R. R.i, haarates tema jopehõlmast ja raputas ning kasutas R. R.i suhtes ebatsensuurset väljendit ja tehes ründeliigutusi järgnes R. R.ile õue, millega tekitas alaealises hirmutunde. Seega J. Nahkur, avaliku korra raske rikkumisega, milline oli toime pandud vägivallaga, pani toime

§ 263p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Apellatsiooni taotlused 2

  1. Apellant vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses ja palub kaevatav kohtuotsus tühistada ning J. Nahkur süükspandud kuritegudes õigeks mõista. 2.
  2. J. Nahkuri kaitsja ei nõustu apellatsioonis J. Nahkuri süüdimõistmisega 18.08.2006.a politseinike solvamises episoodis. Esiteks põhjusel, et vastupidiselt kohtu väitele tundis I. Mihkelson süüdistatavat juba varasemalt ja tal puudus vajadus J. Nahkuri isiku tuvastamiseks. Teiseks ei ole kindlaks tehtud kas politseinikud valdasid vene keelt sedavõrd, et said aru süüdlase poolt öeldud väljenditest. Nende sellekohane kinnitus ei ole tõend. Süüdistatava väidetavad ütlused T. Tammiste ja A. Viimsalu suhtes ei oma mingisugust tähtsust ja on asjakohatud ning süüdistatavat halvustavad. Põhjendamatu on politsei aktsioon süüdistatava suhtes. Kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava ja tema abikaasa S. N.i ütlused. Politsei ei ole kogunud võimalikke täiendavaid objektiivseid tõendeid. Kaitsja leiab, et kohtu viide, et politseinik A. Viimsalu 06.03.2007.a episoodis süüdistatavat ei tundnud, on ekslik, kuna oli temaga juba samas kriminaalasjas kajastatud varasemas episoodis 19.
  3. 2006.a kannatanuks tunnistatud. Ka selles episoodis ei ole leidnud kinnitust kas politseiametnikud valdasid sedavõrd vene keelt, et said aru enda aadressil öeldud solvangutest. Asjas pole tuvastatud kas politseinike aktsioon oli süüdistatava suhtes põhjendatud, kuna viimane viibis kodus. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta süüdistatava enda ütlused. Politsei ei süükspandud episoodis kogunud täiendavaid tõendeid. 2.
  4. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et süüdistatav ründas alaealist R. R.i. Kohus on jätnud andmata hinnangu sellele, et alaealine kannatanu rikkus ise avalikku korda. Asjas oli vaid üks tunnistaja R. Rätsep. Süüdistatava ütlusi ei ole arvestatud. 2.
  5. Apellatsioonis ei loeta tõendatuks J. Nahkuri süüdimõistmine alaealise tütre ähvardamises. Kannatanu väitis kohtus, et süüdistatav karjus tema peale, kuid ei usu, et isa võib teda tappa. Ta pidas süüdistatava ähvardusi ebatsensuurseks sõimuks. Kannatanu ei võtnud seega ähvardusi reaalsena. Ka tunnistaja T. P. ja kannatanu ema ei näinud süüdistatava pöördumistes reaalset ähvardust. Ringkonnakohtu seisukoht.
  6. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisu, kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, nõustub maakohtu otsuse järeldusega J. Nahkuri süüdimõistmises talle inkrimineeritud kuritegudes, kuid leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt muutmisele mõistetud karistuse osas. 3.
  7. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud J. Nahkuri süüd eitavaid ütlusi seonduvalt kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning neile on antud hinnang kogumis muude tõenditega. Maakohus asus tuginevalt uuritud tõenditele seisukohale, et J. Nahkuri ütlused on ebausaldusväärsed ning kummutatud süüasjas kogutud teiste tõenditega. Kohtukolleegium märgib, et ka ringkonnakohtuistungil eitas J. Nahkur jätkuvalt enda süüd kuritegude toimepanemises, samaaegselt oma tegevust igati õigustades. J. Nahkuri väitel tegutsesid politseinikud tema suhtes isiklikust vihavaenust lähtuvalt, konflikt R. R.iga ja politseinike väljakutsumine oli tingitud majanaabrite pahatahtlikkusest ja S. N.i ütlusi tõlgendati kohtus valesti. 3.
  8. Apellatsiooni väited - et varasemalt ametialaselt J. Nahkuriga kokku puutunud politseinikel puudus vajadus J. Nahkuri isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks ning nad tegutsesid isiklikust huvist lähtuvalt ja süüasjas ei ole selgitatud kas politseinikud valdasid sedavõrd vene keelt, et oleksid aru saanud süüdistatava poolt politseinike aadressil öeldud venekeelsetest solvavatest ebatsensuursetest sõnadest – on kohtukolleegiumi arvamusel põhjendamatud. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludel peeti J. Nahkur politsei poolt joobnud olekus kinni 19.08.2006.a kella 23.58 ajal Pärnu linnas Metsa t.l. ja 06.03.2007.a kella 22.30 paiku 3 Pärnu linnas, XXXX X XXX, kuhu politsei sai tema tegevuse peale väljakutse. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on uuritud tõendite pinnalt tulnud põhjendatud järeldusele nii J. Nahkuri seaduslikus kinnipidamises politsei poolt kui ka tema süüs politseiametnike solvamises seoses nende ametikohustuste täitmisega. Sisutu on apellandi väide, et politseinikud ei saanud aru nende aadressil väljaöeldud venekeelsetest üldtuntud solvavatest ebatsensuursetest sõnadest. Kohtukolleegiumil ei ole alust panna kahtluse alla kannatanute kohtus antud ütlusi ( kd. 2 tl. 116, 117, 121 ) selles, et J. Nahkuri sõim ja roppused oli järjepidevad ja tavapäratud ning neile kui politseitöötajatele solvavad. Asjaolu, et politseitöötajad võisid olla varasemate tööülesannete käigus kokku puutunud J. Nahkuriga, ei anna alust väita, et nad tegutsesid tööülesannete täitmisel isiklikest huvidest lähtuvalt ja sellele ei viita ka tuvastatud asjaolud. Vastupidiselt apellatsiooni väitele on otsuses kajastatud ja antud õiguslik hinnang Jüri Nahkuri ja S. N.i ütluste usaldusväärsuse kohta. Kohtukolleegium leiab, et süüasjas on tõendatud, et J. Nahkur pani tahtlikult toime politseinike aadressil öeldud ebatsensuursete väljenditega töökohustuste täitmisel viibinud politseiametnike halvustamise ja alavääristamise ebasündsas vormis s.o. solvamise, mis on ettenähtud kuriteona

§ 275järgi.

3.

  1. Maakohtu otsuses on esitatud ja analüüsitud tõendeid J. Nahkuri poolt alkoholijoobes toime pandud avaliku korra raskes rikkumises 6.
  2. 2007.a kella 21.00 - 22.00 paiku, selles, et ta kasutas vägivalda ja ebatsensuurseid väljendeid Pärnus, XXXX X XXX korrusmaja trepikojas ja maja õues talle võõra alaealise R. R.i suhtes. Asjas on tuvastatud kannatanu ja tunnistajate R. R., K. L., T. L. ja A. P. ütlustele tuginevalt, et alkoholijoobes J. Nahkur haaras kannatanul jopest, raputas teda ning sõimas ebatsensuurselt, millega tekitas alaealisele hirmutunde. Taolise tegevuse peale kutsus A. P. sündmuskohale politseipatrulli. J. Nahkuri end õigustavad ütlused lahknevad kannatanu ja tunnistajate ütlustest ega seondu tuvastatud asjaoludega, seega hinnatavad ebausaldusväärsetena. Apellandi viide R. R.i väidetavale eelnevale korrarikkumisele ei tingi J. Nahkuri õigeksmõistmist vägivallaga toime pandud avaliku korra rikkumises

§ 263p 1 järgi.

3.4. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga osas, milles ta paneb kahtluse alla Jüri Nahkuri süüdimõistmise alaealise tütre tapmisega ähvardamises, kuna viimase kohtus antud ütluste kohaselt ei kartnud ta ähvarduste täideviimist. Kaitsja sellesisulised argumendid on kummutatud maakohtu otsuses. Kohtukolleegiumi arvamusel on mõistetav, et ebastabiilse närvikavaga ja suitsiidile kalduv S. N.it mõjutas maakohtu istungil ebalevate ütluste andmist asjaolu, et ta andis ütlusi enda isa vastu. Vaatamata sellele kordas ta kohtule ja vastas J. Nahkuri küsimusele kõhklemata, et J. Nahkur lubas ta tappa ( kd. 2 tl. 124 ). Kohtuistungil kinnitas ta ka, et ähvarduse ajal kartis ta isa, kuid nüüd isa armastab teda ja ta ei usu, et isa võib ta tappa. Samas kinnitas S. N. varasemaid ütlusi, mille kohaselt isa ähvardas teda kirvega tappa ja ta arvas, et isa on selleks purjus peaga võimeline ( kd. 1 tl 17 ). Maakohtu otsusest on tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine miks ta peab usaldusväärseks kannatanu ütlusi selles, et tal oli alust karta isa ähvardusi reaalseks. Maakohus on kohtukolleegiumi veendumusel jõudnud tõendite kogumi hindamisel põhjendatud järeldusele J. Nahkuri süüs S. N.i tapmisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist

§ 120järgi.

3.5. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega J. Nahkuri kuritegude kvalifitseerimisel. J. Nahkuri teod on süüteokoosseisupärased, õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ja puudub süüd välistav asjaolu. Samas leiab kohtukolleegium, et J. Nahkurile mõistetud karistus

§ 263p 1 järgi ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

Kohtukolleegium, arvestades J. Nahkuri poolt

§ 263

p 1 järgi toime pandud kuriteo süü suurust mõjutavaid asjaolusid – vägivalla kasutamise intensiivsust ja tagajärge - leiab, et süüdlasele ei ole põhjendatud mõista 4 vangistus üle sanktsiooni keskmise määra. Seonduvalt sellega kuulub kohtuotsus muutmisele J. Nahkurile mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas ning talle tuleb mõista kergem karistus. 4. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4-st; § 338 p 4-st ja § 340 lg 2 p 4-st tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 29.veebruari 2008.a kohtuotsuse Jüri Nahkurile

§ 263

p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64

lg 1 ja 3 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning ärakandmisele kuuluva karistuse aja osas. Jüri Nahkurit tuleb

§ 263

p 1 järgi karistada 1 aasta vangistusega ja

§ 64lg 1 järgi lugeda liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

Ärakandmisele kuuluvaks lugeda üks aasta ja 5 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ene Randmäe Meelika Aava Julia Katškovskaja 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.