Hannes Pitkve esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari Sirle PAI - HELDNA 10.04.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,07,002052 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse, kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et juhtimisõiguse äravõtmisel 4 kuuks ja nimetatud karistuse rakendamisel jääb pooleli tema firma Haagisestuudio OÜ tegevus, kuna ta oma töös peab igapäevaselt juhtima transpordivahendeid kauba ja toodangu veoks, mis on seotud tootmisega. Seoses väikefirma suhteliselt raske majandusliku olukorraga ei ole firmal võimalik palgata nimetatud tööde tegemiseks autojuhti. Käsitletud tegu oli tal esmakordne ja joove polnud raske. Ta on oma tegu korduvalt kahetsenud ja palunud teda juhtimisõigusest mitte ilma jätta, kuna see seiskaks firma majandustegevuse ja seega teeks võimatuks võetud kohustuste täitmise Hansapanga ees, mis lõpuks jätaks ilma ka elukohast, mille soetamiseks on omal ajal võetud pangalaen. Samuti on tal 3 alaealist last, kelle toetamine muutuks samuti raskeks. Lisaks kõigele asub tema elukoht ka suhteliselt eemal liiklustrassist e. Bussiühendus on selles kohas suhteliselt sümboolne e. Sõltub ta ka seetõttu oma transpordist e. Vajadusest juhtida seda, et liikuda tööle ja koju. Peale selle peab ta sellist karistust esmakordse rikkumise korral liiga rangeks, mis muidugi ei õigusta sõitmist alkoholijoobes. Sellest on ta teinud ka oma järeldused. Ta pöördus politsei poole ka eelnevalt palvekirjaga (mille lisab), kus ta palus juhtimisõigust mitte ära võtta,. kuid kahjuks oli otsus selleks ajaks juba tehtud. Ta lisab kaebusele ka juhiloa koopia, mis tõendab, et tegemist ei ole tavajuhiga, vaid load on professionaalse kallakuga e. Töö tegemiseks on esindatud kõik kategooriad, mis peaks näitama, et juhiluba on põhiline elatise teenimise vahend. Kohtuistungi käigus kaebaja Hannes Pitkve jäi oma kaebuse juurde ning palus tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari Sirle PAI - HELDNA 10.04.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2376,07,002052 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse, kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Lisades kohtuistungi käigus ka seda, et ta on töötanud 24 aastat autojuhina, juhtimisõigus on vajalik selleks, et ka edasi teenida endale leiba, tema juhtimisõigusest ilma jätmine seiskaks firma majandustegevuse ja seega teeks võimatuks võetud kohustuste täitmise Hansapanga ees, mis lõpuks jätaks ta ilma ka elukohast, mille soetamiseks on omal ajal võetud pangalaen.. KarS § 66 lg.2 alusel rahatrahvi osade kaupa tasumist ta taotleb küll. Sel päeval oli ta joonud õlut ning vedas sõpru tuttava juurde sauna. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja komissar Aivar HIRS leiab, et Hannes Pitkve taotlus jätta alles üksnes põhikaristus, kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Hannes Pitkvele Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 12000.
– 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Hannes Pitkve on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Hannes Pitkve asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi Hannes Pitkve tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Hannes Pitkve pidi teadma, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides, võib seiskuda ta firma majandustegevus ning muutuda võimatuks kohustuste täitmine Hansapanga ees ning samuti võib ta kaotada võimaluse transportida oma alaealisi lapsi, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi läks alkoholijoobes olles mootorsõiduki rooli. Hannes Pitkve juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, seadis samuti ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Küll on aga võimalik KarS § 66 lg.2 alusel määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et Hannes Pitkve taotlus jätta alles üksnes põhikaristus, kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Hannes Pitkvele Liiklusseaduse §-i 2 74-19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 12000.
– 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, juhtis Hannes Pitkve mootorsõidukit olles keskmises alkoholijoobes (1,13 mg/l kohta). Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Hannes Pitkve on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Hannes Pitkve asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi Hannes Pitkve tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Hannes Pitkve pidi teadma, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides, võib seiskuda ta firma majandustegevus ning muutuda võimatuks kohustuste täitmine Hansapanga ees ning samuti võib ta kaotada võimaluse transportida oma alaealisi lapsi, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi läks alkoholijoobes olles mootorsõiduki rooli. Hannes Pitkve juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, seadis samuti ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole Hannes Pitkvele Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 12000.-
– 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Küll võib aga kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.1 ja 133 - 135 kohus O t s u s t a s: Jätta Hannes Pitkve kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari Sirle PAI - HELDNA 10.04.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2376,07,002052 muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 1200.-EEK-i, kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 Eesti Ühispangas, kood 401, kohustuslik on märkida viitenumber 2376070020520099. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 26.06.2007.a.. Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.