4-07-2027 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2007. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2027 (115251809; 2373,07,002104) Kohtunik Märt Toming Väär

§ 7422lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni.

VTMS § 120 korras Menetluse liik Menetlusosalised Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri LääneHarju Politseiosakond Menetlusalune isik: Kalle Mihkelson, IK: 38804190229, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kalle Mihkelsoni kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli Mariliis Juuse 20.04.2007 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 115251809 (2373,07,002104)

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni, 6 kuu jooksul ositi tasumise osas. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli Mariliis Juuse 20.04.2007 koostatud kiirmenetluse otsus nr 115251809 (2373,07,002104)

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni karistuse täitmise osas.

1. Teha uus otsus ja määrata, et Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli Mariliis Juuse 20.04.2007 koostatud kiirmenetluse otsusega nr 115251809 (2373,07,002104) Kalle Mihkelsonile LS § 7422 lg 2 alusel määratud karistus rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni, kuulub ositi tasumisele igakuistes võrdsetes osades 300 krooni kaupa 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Jätta Kalle Mihkelsoni kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabli Mariliis Juuse 20.04.2007 koostatud kiirmenetluse otsusele nr 115251809 (2373,07,002104)

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni, karistuse määra vähendamise osas 1 rahuldamata ja vaidlustatud otsus karistuse määra osas muutmata.

1. Otsusega nr 115251809 (2373,07,002104) määratud rahatrahv 1800 krooni tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 18.06.
3. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 19.07.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna vanemkonstaabel Mariliis Juuse 20.04.2007 koostatud kiirmenetluse otsusega nr 115251809 karistati Kalle Mihkelsoni LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni selles, et menetlusalune isik 20.04.2007 kell 22.10 juhtis Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
5. kilomeetril mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx, ületades esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust 33 km/h võrra, sõites kiirusega 131 km/h +/- 8 km/h, rikkudes sellega LE § 127 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Kalle Mihkelson kaebuse, märkides, et võtab täielikult omaks temale süüks pandud kiiruseületamise ning kahetseb kõrvalekaldumist liikluseeskirjadest. Siiski leiab, et politsei poolt määratud karistus on liialt range ning ei arvesta asjaolu, et tal puuduvad varasemad rikkumised. Olulise asjaoluna tahaks välja tuua, et on õpilane ning tal puudub kindel sissetulek, mistõttu on tal raske politsei poolt määratud summat tasuda. Sellest tulenevalt taotleb karistuse vähendamist ning ositi tasumise võimaldamist kuna on veendumusel, et ka väiksema karistuse puhul saab karistuse eesmärk täidetud. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et Kalle Mihkelsoni näol on tegemist esmase juhtimisõigusega juhiga ning arvesse võttes tema vähest sõidukogemust ja et rikkumise toimepanemise hetkel olid ilmastikutingimused ja teeolud halvad ning Kalle Mihkelson ületas esmasele juhtimisõigusega juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h, on tegemist vägagi suure liikluseeskirjade rikkumisega. Arvestades ülaltoodut ei saa karistuse kergendamisega nõustuda kuna väiksem karistus ei täidaks oma eesmärki, küll ei ole vastuväiteid rahatrahvi ositi tasumise võimaldamise osas. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiirusena fikseeritud 131 km/h. Menetlusalune isik on ülekuulamisprotokollis toonud põhjenduseks, et sõiduki kummidest tulenevalt ei ole spidomeetrinäit vastavuses õige kiirusega. Kohus asub seisukohale, et taoline menetlusaluse isiku põhjendus rikkumise põhjuste kohta ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd rehvi läbimõõt ei saa mõjutada sõiduki spidomeetri näidu kõrvalekallet üle 30 km/h ning juhul, kui see nii oleks, et vastaks sõiduk valmistajatehase nõuetele ning seda ei tohiks liikluses kasutada. Nii suure läbimõõduga rehve aga ei oleks võimalik ka kasutatud Xxx kuidagi paigaldada. Seega on seletuses toodud väide esitatud vaid kohtuvälise menetleja eksitamiseks ja karistusest pääsemiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalusele isikule väljastatud esmane juhiluba, mistõttu vastavalt LE § 127 nõuetele esmase juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti aga 2 vähemalt 131 km/h. Kohus asub seisukohale, et ka esmase juhtimisõigusega juht peab olema suuteline tajuma sõiduki spidomeetri näitu ja sõiduki sõidukiirust ning teadma nii liikluseeskirja nõudeid kui ka liiklusseaduse sätteid. Vastasel juhul ei oleks ta juhtimisõigust saanud, ka mitte esmast juhtimisõigust. Seega on tegemist tahtliku ja teadliku liikluseeskirja nõuete rikkumisega. LS § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni ning lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas on ka fikseeritud rikkumine LS § 7422 lg 2 märgitud rikkumise keskmist määra ületav ning kohus asub seisukohale, et määratud karistus ei ole liiga range. Arvestades rikkumise ulatust pidanuks menetlusaluse isiku suhtes kohaldama ka lisakaristust ning temalt oleks tulnud ära võtta ka mootorsõiduki juhtimise õigus vähemalt kaheks kuuks, kõrvaldamaks menetlusaluse isiku liiklusest, sest inkrimineeritud tegu on suure ohtlikkusega ning väheste sõidukogemustega juht, kes tahtlikult rikub liikluseeskirja nõudeid, on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Sellistest asjaoludest lähtuvalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusesse isikusse on suhtutud juba niigi leebelt. Seetõttu ei pea ka kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule määratud karistust. Kaebuses on väidetud, et kuna menetlusalune isik on õpilane, siis tal puuduvad vahendid trahvi tasumiseks. Kohus leiab, et taoline põhjendus ei saa olla karistusest vabastamise või karistuse kergendamise aluseks, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isik peab olema tuttav liiklusseaduse sätetega võimalike karistuste kohta ning liikluseeskirja nõuete tahtlik rikkuja peab ka teadma seda, et tema suhtes võidakse kohaldada karistust, mis võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Tahtlik liikluseeskirja nõuete rikkumine näitab seda, et rikkuja suhtub võimalikku tagajärge ükskõikselt ning eelistab rahaliste vahendite kokkuhoiule kiiruse ületamist. Peale selle ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit, millega kinnitataks kaebuses esitatud väidet, kuigi kaebuse esitamisel peab lisama kaebusele tõendid, mida peab kohus kaebuse lahendamisel uurima, tuvastamaks kaebuses esitatud väidete paikapidavust. Vaid kiirmenetluse otsuses ja ülekuulamisprotokollis on tehtud märge selle kohta, et menetlusalune isik on Gümnaasiumi õpilane. Arvestades menetlusaluse isiku vanust võib arvata, et menetlusalune isik võib olla õpilane, kellel puudub alaline sissetulek. Arvestades taolist võimalust ja kohtuvälise menetleja arvamuses antud seisukohta peab kohus võimalikuks rahuldada esitatud kaebuse osaliselt ja määrata määratud rahatrahvi tasumise KarS § 66 lg 3 alusel ositi kaebuses taotletud ajavahemiku jooksul. Märt Toming kohtunik 3