← Eesti

4-07-2095\5

Väärteoasi nr. 4 – 07 – 2095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. juulil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Maksim Tšurkin juuresolekul kaebaja: Maksim Selivanov kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
  2. juunil 2007 a. Maksim Selivanovi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusega väärteosasjas nr. 2314, 07, 007861 mõistetud lisakaristuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 21.03 juhtis sõiduautot Laagna teel kiirusega 120 +/- 4 km/ h mittetahtlikult. Kaebaja 07.03.2007 a. ostis endale auto liisinguga ja ei jõudnud selle autoga veel kohaneda ja ei osanud valida õiget kiirust. Sel päeval kaebaja pidi tööandja korraldusel, seoses ehitusobjekti üleandmisega tekkinud probleemiga, kiiresti tööle minema. Kaebaja õpib kõrgkoolis ja maksab õppimise eest, auto on võetud liisinguga. Tööl on vaja juhilubade olemasolu, sest autoga veab kogu aeg tööriistu, kuna ehitusobjektil käivad var-gad. Juhilubadeta kaotab ca ¾ palgast. Kahetseb juhtunut. Leiab, et selline karistus on kahekord-ne, kuna maksab rahatrahvi ja võetakse veel juhiload ära. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kiirustas seoses tema töökohustuste täitmisega ja tööandja võib vajadusel esitada selle kohta tõendi. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebaja on toime pannud äärmiselt ohtliku teo – kiiruse ületamise üle 40 km/h, mis seab reaalsesse ohtu nii kaebaja kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kaebaja omab kehtivat karistust sõidukiiruse ületamise eest ja mõistetud karistus pole mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma. Pani toime uue ja veel raskema teo. Esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid arvestades kaebaja majanduslikku olukorda, mõistetud rahatrahvi võib tasuda ositi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse alusel Maksim Selivanov 21.03.2007 a. juhtis mootorsõidukit kiirusega 120 +/- 4 km/h, kus lubatud kiirus 70 km/h. Seletuses Selivanov kirjeldab juhtunut tööl oleva kiireloomulise probleemi lahendamisega ning edaspidi sellist ei juhtu. Mõõtetulemustega Selivanov nõustus. Kohus, kuulanud ära poolte ütlused ja selgitused ning tutvunud kogutud materjalidega, leiab, et Maksim Selivanovi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtul ei ole mingit alust kahelda Selivanovi poolt juhitud sõiduki kiiruse 120 km/h fikseerimist mõõteseadmega ja mõõdiku näitu kinnitas Selivanov allkirjaga kiiruse fikseerimise protokollis. Kohus ei saa nõustuda Selivanovi taotlusega lisakaristuse tühistamiseks seetõttu, et tal oli vaja tööandja korraldusel sõita ehitusobjektile, et objekti üleandmisega tekkinud probleeme lahendada ja juhilubade peatamise tõttu ta kaotab ca ¾ palgast. Kohus leiab, et tööandja korraldus ja Selivanovi kiirustamine ehitusobjektile ei seadnud Selivanovit hädaseisundisse ning seetõttu ei olnud Selivanovil mingit alust ega objektiivset põhjendust lubatud kiiruse ületamiseks. Pool aastat varem pani toime samalaadse väärteo ja vaatamata sellele, paneb järjekordselt toime uue samalaadse väärteo. Esitatud kaebuse kirjelduses annab vastukäivaid väiteid sellega, et paar nädalat varem liisinguga võetud auto kiirust ei osanud veel valida ja samas väidab, et pidi vastavalt tööandja korraldusele kiiresti jõudma ehitusobjektile. Kohtul ülaltoodu alusel ei ole mingit alust kohtuvälise menetleja poolt mõistetud laiskaristuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Maksim Selivanovi kaebus jätta rahuldamata Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus jätta muutmata ja rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt otsuses märgitud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse õigust. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.