HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-07-2098 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev 08. juunil 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune isik Väärteo kvalifikatsioon Liivi HALLING (elukoht: xxx, isikukood 47209152800) Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 Liivi Halling Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 12.04.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2376,07,002354 Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Liivi Halling’u poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 12.04.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2376,07,002354 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastavalt 24.03.2007.a. koostatud väärteoprotokollile AB 905795 Liivi Halling 24.03.2007.a. kella 10.35 ajal juhtis Harjumaal, Tallinn- Narva 51 km-l seega asulavälisel teel mootorsõidukit Xxx reg märgiga xxx kiirusega 153+-5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h. Seega L.Halling rikkus LE § 124 p 2 nõudeid ning tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 3 järgi. 12.04.2007.a. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi otsusega Liivi Halling’ule oli Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 alusel määratud karistuseks rahatrahv 6000,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Nimetatud otsusele esitas Liivi Halling kaebuse, paludes tühistada otsuse või vähendada tema arvates liiga ranget karistust, kuna kaebaja pani toime väärteo esmakordselt ja tunnistas oma tegu. Oma kirjalikus taotluses 02.06.2007.a. kaebaja oli nõus kirjaliku menetlusega, kaebusele midagi lisada ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidis, et otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu, oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et väärteoasja materjalidega on tuvastatud ning seda ei vaidlustanud oma kaebuses ka kaebaja, et 24.03.2007.a. kella 10:35 paiku Tallinn- Narva mnt 51 km-l ( seega asulavälisel teel ) oli kaebaja juhtinud autot ning ületanud lubatud sõidukiirust. Väärteoasja materjalide hulgas on ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et kiirust oli mõõdetud StalkerSP 007388 kiirusmõõteseadmega, mis oli nõuetekohaselt taadeldud ( taatlustunnistus nr 06071099 ) ja mis oli töökorras. Seadme lugem oli 153 km/h, seega ületas kaebaja lubatud kiirust mitte vähem kui 58 km/h. Kaebajale oli näidatud seadme tabloole fikseeritud näit, kaebaja kirjutas protokollile alla, mingeid vastuväiteid ega avaldusi ei esitanud. Ka väärteoprotokollile lisatud ülekuulamise protokollis on kaebaja omakäeliselt kirjutanud, et sai sõita sõbra autoga, kes lubas autot proovida kiiresti. Proovis vaid korraks kiirendust. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Liivi Halling rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas kaebaja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (õigemini nende puudumist), seda, et tegemist on varem karistamata isikuga, mõistetud karistus 6000.-krooni ( sanktsiooni keskmine määr ) on õiglane, põhjendatud, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Kuna kaebaja tahtlikult ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h, käitus vastutustundetult, pannes sellega ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise, oli ka lisakaristuse kohaldamine igati põhjendatud. Määratud karistus ja lisakaristus on mõõdukad ja proportsionaalsed ning vastavad toimepandud rikkumise raskusele. Seega kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.