4-07-1812\2

4-07-1812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1812 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsus nr 0113047268 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsus nr 0113047269 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 541 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Lauri Liiv Menetlusalune isik: Andrus Tamm, IK: 36811060220, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Andrus Tamme kaebus AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsusele nr 0113047268 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, rahuldamata.
4. Jätta AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsus nr 0113047268 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni, muutmata.
5. Andrus Tammele AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsusega nr 0113047268 Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo 1 toimepanemise eest määratud karistus rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 (kuussada) krooni tuleb edasikaebamise tähtaja jooksul, so 30 päeva jooksul tasuda Tallinna linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole nr 10220065039019 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 01120472685, märkides selgitusena „Andrus Tamm, 4-071812, rahatrahv“. Kui rahatrahv ei ole otsuses märgitud tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Rahuldada Andrus Tamme kaebus AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsusele nr 0113047269 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 541 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni.
7. Tühistada AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsus nr 0113047269 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 541 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni täies ulatuses.
8. Lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 0113047269 materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 05.06.
9. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsusega nr 0113047268 karistati Andrus Tamme Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et menetlusalune isik 23.02.2007 kell 18.22 trammis liinil nr 4 sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. AS Ühisteenused piletikontrolli grupi linnatranspordi teenindaja 20.03.2007 otsusega nr 0113047269 karistati Andrus Tamme Ühistranspordiseaduse § 541 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni selles, et menetlusalune isik 23.02.2007 kell 18.22 takistas kontrolli õigustega ametiisiku tööd, ei allnunud menetleja korraldustele, üritas põgeneda, muutus agressiivseks ja vehkis kätega, keeldus andmast andmeid, keeldus allkirjast. Otsustele esitas A.Tamm kaebuse, milles taotles otsuste tühistamist ja menetluse lõpetamist, kuivõrd ei ole väärtegusid toime pannud. Sisenedes trammi nr 4 koos RR ka K K , komposteeris koheselt pileti. Maneeži peatuses tramm peatus ja ta väljus trammist, visates pileti ära. Väljus koos eelnimetatud tuttavatega ning väljas astusid nende juurde mingid tegelased ja nõusdis pileteid näha. Küsimusele kes nad niisugused on , väitsid nad, et on piletikontrolörid ja viitasid eemal seisvale Ügisteenuste bussile. Nõudmisele esitada pädevust tõendavad tunnistused ignoreeriti üleolevalt. Samas hakati temalt endalt isikuttõendavat dokumenti nõudma. Teadis, et piltikontrolliga tegeleb Falck ja kuna nad oma dokumente ei esitanud, siis keeldus põhimõtteliselt neile oma dokumente esitamast. Kuna nende käitumine muutus lubamatult ahistavaks ja füüsiliselt takistati lahkumast, siis helistas numbril 110 et kutsuda abi. Politsei saabus viivitusega. Kogu selle aja käitusid nõndanimetatud piletikontrolörid väga ülbelt ja provokatiivselt. Alles politsei saabudes esitas üks kinnipidajatest oma pädevust tõendava dokumendi. Samuti esitas ta oma dokumendi 2 politseile, kes edastas andmed Ühisteenuste töötajale, soovitades võtta protokolli koopia ja lahkusid. Ühisteenuste töötajad, selgitamata menetlustoimingu sisu ja tema õigusi, koostasid protokolli. Olles nördinud ebaseaduslikust käitumisest, keeldus kategooriliselt kuhugi alla kirjutamast ja lahkus. Kuna ei ole alates 2000 aastast ühistransporti kasutanud, siis ei teadnud seda, et tramm nr 4 ei peatu enam Maneeži peatuses ja et selle intsidendi ajal tehti peatus piletikontrolli läbiviimiseks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning seletas, et on ise pikaajaline Falcki klient ja alles lehest luges, et piletikontrolliga tegeleb AS Ühisteenused. Kuid nad ei esitanud dokumenti. Enda teada tuli peatuses maha ja tahtis minna Maneežis keldripoodi. Väljudes nägi bussi juures eemal AS Ühisteenused töötajaid ja üks oli vist ka ukse juures. Ei pööranud neile tähelepanu, pidas neid hallis vormis remondimeesteks. Pileti küsimine toimus alles väljas, pole neist kedagi tõuganud. Ukse juures oli järsku kamp ümber ja hakati midagi nõudma. Vahetult enne väljumist oli pilet kinnaste vahel. Väljas oli -15o C. Pilet sai ära visatud vahetult enne väljumist kas prügikasti trammis või midagi sellist. Ühisteenused töötajad ei tutvustanud end, ütlesid, et on kontrolörid ja esitage piletid. On varem kokku puutunud libakontrolöridega ja pidas ka neid nendeks. Alles politsei saabudes esitati dokument. Ei saanud enam piletit esitada kui see oli ära visatud. Oma dokumente aga ei esitanud, sest ei pidanud neid kontrolörideks. Seal ei olnud enam küsimus piletis, oldi veendunud, et oli piletita, nõuti dokumenti. Ei tulnud selle pealegi, et pilet üles otsida, ei sõida harilikult ühistranspordiga. Kuna temale dokumente ei esitatud, siis tema ka ei esitanud. Politsei tuli kohale, siis väideti, et on kontrolörid. Oma dokumendid esitas politseile. Alles sellest hetkest kui politsei tuli, sai kindluse, et ei ole libakontrolörid. Tramm oli aga selleks ajaks juba ära sõitnud. Ka trammis ei ole infot selle kohta, et kontrolli teostab AS Ühisteenused. Keeldus protokollile alla kirjutamast, see ehk oli tõesti viga, võinuks kirjutada, et ei nõustu protokolliga. Tunnistajana üle kuulatud KK seletas, et trammi uksed läksid lahti ja nad väljusid. A.Tammel oli pilet olemas, nägi silmanurgast selle äraviskamist. Kontrolöride suhtes agressiivsust üles ei näidanud. Kui vastaspool hakkas häält tõstma, siis tõstis A.Tamm ka. Kätega vehkimist või põgenemist ei olnud. Kui trammi uksed välja läksid, arvasid, et on peatus. Üks meesterahvas hüppas sisse, ütles, et nad on jänesed. Ütlesid vastu et ei ole. Küsisid meesterahvalt dokumente, kuid see vastas, et näitab siis kui politsei tuleb. Kui politsei tuli, siis ütlesid, et tahavad kaebust kirjutada ja siis näidati dokumente. Talle endale koostati ka protokoll, sai sellest teada mitu kuud hiljem, siis kui otsus tuli. Nõudis koopiat, kuid uks löödi nina ees kinni. Temal isiklikult piletit ei olnud, tramm oli täis, kavatses ostma minna, kuid ei jõudnud ja kavatses ka maha minna. Tulid vanalinnast restoranist. On varem ühistransporti kasutanud. Oli alkoholi tarvitatud, sõita vaid üks peatus, tramm oli täis, ei hakanud trügima. Oli seal kõrval kogu aeg, väljusid ühest uksest, uksed läksid lahti, läksid välja ja sel hetkel ei olnud seal kedagi ees. Ukse juures ei olnud ka kedagi. Esimesena tuli vanem meesterahvas, kelle dokumente nägi alles politsei saabudes. Puutus neist mitmega kokku, kuid probleem oli just vanema mehega. Seal oli ka üks noorem mees, nägu ei mäleta. Trammis on ukse juures vist paremal pool prügikasti moodi asjad. A.Tamm vahetult enne väljumist viskas midagi. Tunnistajana üle kuulatud R R seletas, et läksid trammi peale ja sõita oli vaid üks peatus. Tramm jäi seisma ja nad väljusid. Mehed tulid piletit nõudma. Tema meelest kätega vehkimist või põgenemist ei toimunud. Ühel nn kontrolöril ei olnud tõendit, palusid esitada, pole senini näinud. A.Tammel piletit ei näinud otseselt, kui ta ütles, et pilet on olemas, kompostri juures ta ka midagi tegi. Pileti äraviskamist tähele ei pannud. Ei teadnudki et nad kontrollid on. Kui nad väljusid, tuldi ukse peal vastu, vahemaa 20 cm kuni pool meetrit. On varem ühistransporti kasutanud, trammi nr 4 ehk 15 aastat tagasi. Elukoht on Lillekülas. Seda ei teadnud, et seal ei ole peatus, kindlalt teab, et seal oli varem peatus. Tal endal piletit ei olnud, määrati trahv, ei vaidlustanud seda. Kuna rikkus seadust, maksis trahvi ära. Kui protokolli koostati, siis vastupanu ei olnud. Aktsepteeris seda, mida nad tegid. Ei olnud mõtet 3 minema jalutada. Nüüd teab, et Ühisteenused on kontrollija, enne ei teadnud. Ühisteenustest hakkas siis aru saama, kui politsei tuli. Tunnistajana üle kuulatud Helin Mölla seletas, et peatasid Maneežis trammi. A J sisenes tagant teisest uksest ja kui ta oli astunud esimesele astmele, siis lükati A.J välja ning väljusid kaks meest ja üks naine. A.J ütles, et on kontrolör. Väljujad ütlesid, et nad ei ole trammis olnudki. Siis ütlesid, et olid küll, kuid viskasid piletid ära. Need kolm olid needsamad saalis viibijad. Kes täpselt A.J i välja lükkas, seda ei tea, kuid kolm isikut järgnesid talle. Vestlus nendega toimus trammist väljas. Esialgu väitsid, et ei ole trammis olnudki, et neile astuti tänaval ligi. Ometigi teatati, et ei ole peatust. Töötõendid on nähtaval kohal rinnataskus. Need on kõigile näha. Kui inimene küsib, siis näitavad. Kaebaja eitas süüd, väitis, et oli pileti ära visanud, väitis, et on peatus, keeldus oma andmete esitamisest, ütles, et nad ei ole tema jaoks mitte keegi. Ei mäleta, et A.Tamm oleks midagi Falckist rääkinud. Kuid kui see ka jutuks tuli, siis selgitati talle, et Ühisteenused on Falcki tütarfirma ja tegeleb piletikontrolliga. Kontrollimise takistamine seisnes selles, et nad ei olnud koostöövalmid, eitasid süüd, keeldusid asja rahulikust lahendamisest. Kutsuti kohale politsei ja Falcki patrull. Kui töölehel kirjas, siis kutsuti politsei kell 18.
10. Isik keeldus isikuandmete andmisest, muutus agressiivseks, tahtis ära minna. Ütles, et te kuulete veel temast, tema advokaat võtab nendega ühendust. Tõukas rinnaga. Hannes Arusaart nimetas kaebaja klouniks. Kaebaja karjus, et pole trammis olnud. Seda kuulsid kõik. A.J astus trammi, ta lükati maha, oli sellest kahe meetri kaugusel. Kes tõukas välja, seda ei näinud, kuid tuldi kolmekesi järele. Hannes Arusaarele ütles, et teie kloun pange üldse suu kinni. Tunnistajana üle kuulatud A J seletas, et peatasid trammi, sisenes viimasest uksest ning astus astmele kui tema peale tuli kaks meest ja üks naine. Esitles end kontrolörina, palus esitada sõidupiletid. Nad ütlesid, et pole trammis olnud, tahtsid poodi minna ja kõndisid tänaval. Oli esimesel astmel, kuid ei mäleta enam kes neist teda välja tõukas. Korraga tuldi peale. Need inimesed on saalis. Tema poole tuli RH, kes hakkas samuti nõudma pileti esitamist, siis tuli kogu grupp juurde. See kestis küllaltki kaua, pidevalt väitsid, et ei ole trammis olnud, ca 1 tunni jooksul. Tegevuse takistamine seisnes selles, et ei esitanud piletit, nad hüppasid välja, ütles neile, et siin ei ole peatust, esitage piletid. Selle peale ütlesid nad, et kes te üldse olete, ei hakka teiega üldse rääkima. Mõne aja pärast püüdsid nad lahkuda, tõuklesid, tegid fotosid. Mäletab, et nimetas klouniks, mis oli solvav, rohkem ei tule meelde. Esimesena nõudis piletit tema. Rinnataskul on tõend, mis on nähtaval. Kaebaja ei pidanud vajalikuks koostööd teha. Ei mäleta, et kaebaja oleks öelnud, et viskas pileti ära. Oli tavaline kontrolliprotseduur, kus transport peatatakse, kontrolörid sisenevad, tutvustavad et on kontrolörid, isikud juba teavad ja valmistuvad. Kui ühistransporti astuvad, siis valjuhäälselt teatatakse, et on kontroll. Kui on rahvast palju, siis juba esimeselt astmelt teatatakse. Sel korral siis kui sisse astuma hakkas. Esimesel astmel. Ehk ei jõudnud lõpuni fraasi öelda. Jutuajamine oli kaebajal R.H , esimesena tuli kaebaja juurde R.H , seejärel tulid teised appi. Inimene oli küllalt agressiivne, karjus. Tunnistajana üle kuulatud M R seletas, et trammist avastati piletita sõitjaid kaks meest ja üks naine. Väitsid, et seal on peatus. Nad ei allunud korraldustele, kaebaja ässitas ka teisi, et need ei alluks korraldustele. Tuli bussist välja ja esitas oma tunnistuse, püüdis asja rahulikult ajada. Kaebaja keeldus täitmast isiku tuvastamise õiendit. Kutsusid politsei. Teised tulid bussi ja koostati dokumendid. Kogu grupp oli kaebaja ümber, tööd teha ei saanud. Trammis nad enne olid, tänavalt kedagi üles ei korjata. Kaebajal piletit ei näinud, kaebaja ei suutnud kontrollimise hetkeni piletit esitada ja ei selgitanud midagi. Koostas väärteoprotokolli kui oli politseilt andmed kätte saanud. Hämmastas see, et isik ei allunud korraldustele, ässitas teisi allumatusele, naisterahvas tegi veel pilti. Kell 18.52 tuli politsei ja Falcki patrull. Kaebaja ise ka helistas politseisse. Pea tund aega tegeleti kaebajaga. Kaebaja keeldus alla kirjutamast, lubas advokaadiga tulla. Üldjuhul antakse protokolli koopia, kuid kui isik läheb ära ja ei võta, siis vägisi kaasa ei anna. Kaebaja keeldus teda kui ametiisikut tunnistamast. Näitas oma jope küljes olevat tõendit kaebajale, siis kohtuvälise menetleja tõendit, kuid kaebaja suhtumist ei muutnud ka politsei saabumine. Kokku peeti kinni kolm piletita reisijat. Kaebaja ei olnud 4 väljas, tulid trammist ja hakkasid väljuma kui kontrolörid peale läksid. Enne ei tehta uksi lahti kui kontrolör ei ole ukse taga. Vastavalt Ühistranspordiseadusele peab pilet olema sõidu lõpuni. Peatamise kohas peatust ei olnud, seal ei ole juba aastaid peatust olnud. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegude toimepanemine on objektiivsete tõenditega tõendamist leidnud. Puudub alus vaidlustatud otsuste tühistamiseks. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ning kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistajate ütlused ja kaebusele lisatud kirjalikud tõendid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud otsuse nr 0113047268 kohaselt on menetlusalune isik toime pannud Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik vaidlustab väärteo toimepanemist, selgitades, et viskas pileti ära enne väljumist. Tunnistaja K.K seletuste kohaselt tal endal piletit ei olnud, kuid silmanurgast nägi kaebajat piletit ära viskamas prügikasti trammis. Tunnistaja Rein Raidma selgituste kohaselt tal endal piletit ei olnud ja ka kaebajal piletit ei näinud, kuid kui kaebaja ütles, et tal oli pilet, siis tal oli pilet. AS Ühisteenused kontrolöride ütluste kohaselt aga kaebajal kontrollimise hetkel piletit esitada ei olnud. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest, so AS Ühisteenused linnatranspordi teenindajate ütlustest nähtuvalt seletasid nii kaebaja kui ka tunnistajad K.K ja R.R , et nad ei ole trammis olnudki. Hiljem, kui kogu linnatranspordi teenindajate töögrupp hakkas kaebaja ja tema kaaskonnaga tegelema, siis mõne aja pärast teatas kaebaja, et oli küll trammis, kuid viskas pileti trammis ära. Arvestades seda, et ühe transpordivahendi kontrollimiseks ei ole seoses sõidugraafikuga võimalik rohkem aega kulutada kui viis minutit, siis saab eelmärgitud tunnistajate ütlustest järeldada seda, et kaebaja esitas versiooni pileti olemasolust ja selle äraviskamisest alles siis kui tramm oli edasi sõitnud. Seega esitati versioon ajal, mil seda ei olnud enam võimalik kontrollida. Sellest tulenevalt on kaebaja asunud end aktiivselt kaitsma ja esitanud kaitseversiooni selliselt, et selle kontrollimine ei ole võimalik ja fakti tuvastamise ainus viis on tunnistajate ütlused. Samas tunnistaja K.K on seletanud, et silmanurgast nägi pileti äraviskamist trammis prügikasti, teadmata samas, et kaebajal üldse pilet oli. Seega võib järeldada, et tunnistaja eeldab seda, et pilet ära visati. R.R aga ei teadnud pileti olemasolust kaebajal midagi ja leidis, et kui kaebaja ütleb, et tal pilet oli, ju siis oli. Kohus leiab, et taolisi tunnistajate K.K ja R.R ütlusi arvestades ei ole need tunnistajad kohtuliku uurimise ajal kinnitanud kaebaja väiteid väärteoasjas olulise faktilise asjaolu tuvastamise, so sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolu kohta. Kaebaja ise aga ei osanudki seletada kuhu ta võis pileti panna. Kohus peab oluliseks ka seda, et trammi peatudes kontrolöri uksest väljuma sundimine ja pärast väljumist kontrolli teostavale isikule väitmine, et ei ole trammis olnudki, näitab kaebaja käitumise eesmärki - vältida ähvardavat karistust väärteo toimepanemise eest kontrollijale teadvalt vale väidet esitades. Vastasel juhul oleks kaebaja koheselt teatanud, et pilet on trammis ära visatud, andes sellega kohese võimaluse versiooni kontrollimiseks, tõestades ka koheselt seda, et ei ole väärtegu toime pannud. Kuivõrd kaebaja juba kontrollijatele väitis, et ta trammis ei olnud, esitades teadvalt vale väite, siis ei loe kohus usaldusvääseks ka kaebaja väidet selle kohta, et kaebajal oli pilet, kuid ta viskas selle enne väljumist ära. Kui A.J trammi sisenes, siis puudus kaebajal ka võimalus pileti äraviskamiseks, sest kaebajal ja tunnistajatel K.K ning R.R tekkis rüselus A.J iga et see sundida trammist väljuma. Sellistel motiividel leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Andrus Tamm sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Ühistranspodiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteona. Vaidlustatud otsuse nr 0113047269 kohaselt on Andrus Tamm 23.02.2007 kell 18.22 toime pannud Ühistranspordiseaduse § 541 ettenähtud väärteo. Otsuse kohaselt on väärteo lühikirjelduseks märgitud kontrolli õigustega ametiitiku töö takistamine. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludena on märgitud allumatust menetleja korraldustele, põgenemise üritust, agressiivseks muutumist, kätega vehkimist, andmete andmisest keeldumist, politsei tuvastamist ja allkirjadest keeldumist. Selgitusena on märgitud, et 5 menetlusalune isik on rikkunud Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamise määrust. Ka sellele otsusele esitas A Tamm kaebuse. Kohtuistungil seletasid ka AS Ühisteenused linnatranspordi teenindajad olukorda, milline tekkis A.Tamme kontrollimisel ja kuidas A.Tamm kontrollimise ajal käitus. AS Ühisteenused linnatranspordi teenindajate ütlustest võib järeldada, et A.Tamm tõepoolest takistas kontrolliõigustega isikute tööd ning asjaolu, et A.Tamm ei pidanud linnatranspordi teenindajaid ametiisikuteks, ei oma mingit tähtsust, kuivõrd vastavalt Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 7 lg 3 sätestatud sõitja kohustustega on üheselt mõistetavalt punktis 6 märgitud, et sõitja peab esitama kontrolli õigustega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Nimetatud normatiivaktist nähtuvalt ei ole sõitjale pandud kohustust tuvastada kontrolli õigustega ametiisiku pädevust, kuivõrd pädevus ei ole antud kontrolli teostavale isikule sõitja poolt, vaid sõitja tahtest sõltumata. Vastavalt sama paragrahvi lg 4 p 4 sätetele on sõitjal keelatud takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd. Kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et A.Tamm rikkus eelmärgitud sättest tulenevat keeldu ning selle keelu rikkumine on karistatav Ühistranspordiseaduse § 541 järgi. Samas leiab kohus, et vaidlustatud otsus nr 0113047269 kuulub täies ulatuses tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ühistranspordiseaduse § 541 kohaselt on vastutus ette nähtud sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja rikkumise eest. Taolisest karistusnormi dispositsioonist nähtuvalt sisaldab karistusnorm otsest viidet konkreetsele kehtivale ja normi sisustavale normile, so Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirjale. Seega on blanketti sisustav eelnimetatud eeskiri süüteokoosseisu lahutamatu osa ning blanketse süüteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muust õigusaktist tuleneva kohustuse või keeluga, mille rikkumises süüteokoosseisu realiseerimine seisneb. Vaidlustatud otsuses on aga märgitud, et menetlusalune isik rikkus Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamise määrust, milline akt endas väärteo lühikirjeldusele vastavat teokoosseisu ei sätesta. Seega kohaldati sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama ja jäeti kohaldamata säte, mida oleks pidanud kohaldama, missugune asjaolu sisaldab endas materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist VTMS § 149 p 1 ja 2 mõttes. Samast asjaolust tulenevalt ei vasta menetleja otsuse lõpposa järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele, kuivõrd väärteo lühikirjeldus ei sisaldu ei karistamise aluseks olevas Ühistranspordiseaduse § 541 dispositsioonis ega otsuses märgitud Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamise määruses. Seega on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes. Peale selle on vaidlustatud otsuses märgitud karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludena allumatust menetleja korraldustele, põgenemise üritust, agressiivseks muutumist, kätega vehkimist, andmete andmisest keeldumist, politsei tuvastamist ja allkirjadest keeldumist. Seejuures ei ole eristatud missugused nendest loetletud asjaoludest on karistust kergendavad ja missugused karistust raskendavad asjaolud. Samas on KarS §s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud ammendavalt ning menetlejal puudub alus kohaldada selliseid karistust raskendavaid asjaolusid, millised ei ole KarS § 58 loetletud. Peale selle sisaldavad otsuses loetletud asjaolud sisuliselt ka selliseid käitumisakte, mis võiksid olla arvestatavad ka mõne teise väärteokoosseisuna, mis aga ei saa olla karistust raskendavaks asjaoluks ning mõned märgitud asjaolud võivad olla hinnatavad ka kontrolli õigustega isiku töö takistamisena, seega süüteokoosseisu täitmiseks piisavad asjaolud. Süüteokoosseisu sisuks olevad asjaolud aga ei saa olla samaagselt süüteokoosseisu välisteks karistust raskendavateks 6 asjaoludeks. Ka ülalmärgitud vaidlustatud otsuses märgitud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude loetelu on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et vaidlustatud otsus nr 0113047269 Andrus Tamme karistamises Ühistranspordiseaduse § 541 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu põhjendamatu ja ebaseaduslik täies ulatuses ning kuulub täies ulatuses tühistamisele ja esitatud kaebus selle otsuse vaidlustamises rahuldamisele. Märt Toming kohtunik 7