4-07-1833\1

Väärteoasi nr 4-07-1833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1833 (2315,07,001810) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Viktor Peresõpkin (ik: 37706190267, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet RESOLUTSIOON
3. Viktor Peresõpkin süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Viktor Peresõkinile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.11.
5. Aresti ärakandmise aja algust lugeda alates Viktor Peresõpkini poolt aresti kandmisele asumisest. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtajaks ära kantud, kohaldada Viktor Peresõpkini suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele toimetamisest.
6. Viktor Peresõkinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Viktor Peresõpkin, 4-07-1833, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
8. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.06.
9. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 794336 selles, et samal päeval kella 21.14 ajal peeti Pae 58 maja taga kinni Viktor Peresõkin, kellele kiirabi osutas esmaabi ja kes seejärel toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 905/277 nähtuvalt tuvastati 17.03.2007 kell 01.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist ja kerge alkoholijoove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 16.03.2007 koostatud väärteoprotokollis on menetlusalune isik märkinud, et ta tarvitas õlut ja konjaki nastoikat. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult ja allkirja vastu ning piisava ajavaruga kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole taotlenud väärtoasja kohtuliku arutamise edasilükkamist, asub kohus seisukohale, et väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud ja on senini tasumata. Seetõttu tuleks kohaldada aresti 8 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, samuti kirabikaarti ja selle sissekandeid, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised kõik on tasumata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka legaalnse sisetulek, seega võimalus rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda ja määratud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem juba lühiajalise arestiga karistatud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik