Toimik nr 1-08-11682 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11682 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Prokurör Mariza Lillepea Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Oleiniku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.oktoobril 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Eduard Oleinik, isikukood: 36606052233, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Eduard Oleinik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel määrata, et materjalid Eduard Oleiniku ennetähtaegse vabastamiseks võib esitada kohtule 1 aasta möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõistumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Oleiniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Oleinik on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 29.10.2002 kohtuotsusega KarS § 100 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust ja KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta vangistust KarS § 63 ja § 64 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust. 1
(4)Karistuse kandmise algus 06.01.2002 ja lõpp 06.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.09.
- Kinnipidamisasutusest Eduard Oleiniku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse ajal tööga hõivatud ei olnud, samuti ei osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Päritoluperekonnaga suhted puuduvad. Isikul on keskerihaidus, erialaks on keevitaja. Iseseisvalt on vanglas õppinud inglise keelt. Kinnipeetaval on olemas tegevuskava, mida saab rakendada vabanemisel, et leida tööd ja olla majanduslikult iseseisev. Sissetulekud on korrapäratud, peamiselt abistavad tuttavad, kellega on suhted tekkinud narkovõõrutusega seoses. Oma võimalusi tööturul hindab reaalselt ja on valmis esialgu alustama ka miinimumpalga eest. Kuriteo sooritas alkoholijoobes. Kinnipeetav ei ole narkootikume tarvitanus 2,5 aastat ja usub, et ei pöördu selle juurde kunagi tagasi. Kinnipeetaval on enesekontrolli täieliku kaotamise kogemus. Tal on kõrgenenud isikuärevus, mis võib põhjustada ebaadekvaatse agressiivse käitumise. Tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ega saa aru oma osast probleemide tekkimisel. Kriminaalhoolduses näeb lahendust praktilistele probleemidele, tunnistab, et esialgu vabanemisel on see hea kontroll. Kinnipeetavat on viiel korral kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses samuti viies kord. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja laadi ei ole ekstreemsetes situatsioonides teiste isikute ründed välistatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Süüdimõistetul on olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht ning kehtiv isikutunnistus. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna kinnipeetav on olnud pikka aega isoleeritud ühiskonnast on kinnipeetaval vabanemisel vajalik kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik suunata E.Oleinikut oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu määramisel kriminaalhooldusele tuleks tema suhtes määrata lisakohustused – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega ja osalema sotsiaalprogrammides. Eduard Oleinik avaldas kohtuistungil, et ta ise tunneb, et praegu ta ei ole veel valmis vabadusse pääsema, saab asjaoludest aru ja palub kohtult anda talle võimaluse kas poole aasta või aasta möödudes ennetähtaegset vabastamist taotleda. Teda toetab vabaduses tema vangla kaaslane J. O., kes töötab kriminaalhooldusametniku mainitud firmas ekspediitorina. Firma juht on K. K., kes ausalt öeldes ei olnud nõus andma talle garantiikirja tööle võtmiseks. Elamisluba tal tõesti ei ole, sest vangla on selle vormistamisega venitanud. Elamisluba peaks olema valmis siis detsembris
- Ei vasta tõele vangla väide, et ta ei ole osalenud sotsiaalabiprogrammides. Osalenud küll – Viha juhtimine, nikotiini võõrutusprogramm. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Eduard Oleinik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Tuleb tunnistada, et süüdimõistetu ei ole veel valmis vabadusse pääsema. Tal hetkel ei ole elamisluba ja seega ka tööluba. Seetõttu tööle ta minna vahetult peale vabanemist ei saa. Kindlat töökoha süüdimõistetul ei ole. See aga raskendaks oluliselt kriminaalhoolduse läbiviimist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Eduard Oleinik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Oleiniku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest (6 korda), vangistuses viibib samuti kuuendat korda. Isiklikust toimikust nähtub, et Eduard Oleinik on varem toime pannud kuritegusid nii võimuesindaja suhtes, avaliku korra vastaseid kui ka varavastaseid. Olles karistatud Harju Maakohtu 08.02.1996 kohtuotsusega KrK § 184-2 lg 1 järgi 2 aasta 4kuulise vangistusega, KrK § 41 alusel lõplik karistus 5 aastat 8 kuud vangistust, vabanedes vangistusest oktoobris 2001, pani toime uue esimese astme isikuvastase kuriteo detsembris 2001.. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Eduard Oleiniku suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest ja avaliku korra vastastest kuritegudest, on välja kasvanud isikuvastane kuritegu (Narva Linnakohtu 29.10.2002 kohtuotsusega süüdi mõistetud KrK § 100 alusel). See näitab, et Eduard Oleiniku käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Sellele osutatakse ka vangla iseloomustuses, millest nähtub, et Eduard Oleiniku varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vanglas viibides ei ole Eduard Oleinik üles näidanud paranemise teele asumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 16 distsiplinaarkaristust, nendest viimased 23.01.2007 karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, selle eest, et ta 23.11.2006 käitus läbiotsimise ajal vanglateenistujatega ebaviisakalt, sõimas solvavate väljenditega ning ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele käituda viisakalt. 01.02.2007 karistati kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, kuna hommikuse ringkäigu käigus solvas vanglateenistujaid ebatsensuursete väljenditega. 08.05.2007 karistati 15 päevase kartseriga, kuna käitus läbiotsimise ajal vanglateenistujatega ebaviisakalt, sõimas solvavate väljenditega. Tartu Vangla käskikirjaga (isik. toimik lk 161) kohaldati Eduard Oleiniku suhtes alates 16.04.2008 täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ning raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Eduard Oleinik oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks momendiks tunnistab kohus asjaolu, et viimase aasta jooksul ei esine Eduard Oleinikul ühtegi rikkumist. Kuid kohus leiab, et Eduard Oleinik vajab edaspidigi kontrolli tema käitumise üle ja seda vangla tingimustes. Vaatamata sellele, et vabanedes Eduard Oleinikul on kindel elukoht xxx ja J.O. toetus ei välista see uute süütegude toimepanemise ohtu sest varasemad karistatused ei olnud talle õpetuslikud ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti märgib kohus, et E.Oleiniku isiksust tõendavad dokumendid, ID- kaart on oma kehtivuse kaotanud 02.10.2008. Samuti elamisluba kehtis tal kuni 02.10.2008. ka praeguse seisuga 09.10.2008 ei oma isik kehtivat elami- ega tööluba. Sellises olukorras ei ole süüdimõistetul võimalust asuda ametlikult tööle. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, et peale vabanemist oleks isikule tagatud kindel töökoht. Materjalide juures puudub OÜ P. garantiikiri isiku tööle võtmiseks. J. O., kes on nõus toetama kinnipeetavat nii moraalselt kui ka materiaalselt ja on nõus talle võimaldama töökoha on ise kriminaalkorras karistatud isik kriminaalhoolduse all ja töötab selles firmas varustajana, seega puudub tal õigus garanteerida kellelegi tööle vastuvõttu. Sellest võib teha järeldusi, et süüdimõistetu ei suhtuks kriminaalhooldusesse tõsiselt ega suudaks korralikult täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Eduard Oleiniku vabastamine enne tähtaega oleks ilmselt ennatlik. 3
(4)Eraldi kohus peab märkima, et kriminaalholdusametniku esitatud ettekanne on ilmselt põhjendamatu, koostamisel kasutatud on ebausaldusväärseid, põhjalikult kontrollimata jäänuid andmeid. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid kindlaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Eduard Oleiniku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Oleiniku temale Narva Linnakohtu 29.10.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)