Obsah (4)

§ 109§ 126§ 123§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 14.juuni 2007 Tallinn koht Väärteoasja number 4-07-1860 (2376,07,001783) Kohtukoosseis Kohtunik JANIK

) § 132 p 1 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta Raido Pajupuu kaebus rahuldamata.
2. Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 29.03.2007 otsus väärteoasjas nr 2376,07,
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kassatsiooni korras kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb kassatsioon esitada Harju Maakohtu Liivalaia 2 kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 22.06.
4. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kaebust esitada üksnes advokaadi vahendusel. Selgitada, et juhul kui pooled loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest, ei koosta kohus motiveeritud kohtuotsust ning otsuses märgitakse üksnes

§ 109ja 111 loetletud andmed (kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa).

Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 29.03.2007 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2376,07,001783 juhtis Raido Pajupuu (isikukood: 3 841214 5216) 10.03.2007 kell 22:45 Jõelähtme vallas Harju Maakonnas Tallinn-Narva tee 12 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 80 +/- 3 km/h. Raido Pajupuu rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja hinnangul Raido Pajupuu karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse asjaolu, et Raido Pajupuu on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisaks tuleb karistuse määramisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Raido Pajupuu’le määrati kohtuvälise menetleja 29.03.2007 otsuse alusel karistuseks LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, so 2 700,00 krooni ja LS § 7422 lg 4 järgi võeti Raido Pajupuu’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Kaebaja seisukoht: Kaebaja ei vaidlusta väärteo asjaolusid ja tunnistab ennast süüdi. Kaebaja palub tühistada lisakaristus põhjusel, et selle kohaldamine on ülekohtune ja mittevajalik. Kaebaja väitel vajab ta juhilube selleks, et kooli kõrvalt töötada. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja kohtuistungil ei osalenud;

§ 126lg 3 järgi ei takista kohtuvälise menetleja mitteilmumine asja arutamist.

Kohtu seisukoht: Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud, kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.

§ 123

lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid;

§ 87

järgi on kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldusega. Väärteoprotokolli nr AB 877818 kohaselt juhtis Raido Pajupuu 10.03.2007 kell 22:45 Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 12 kilomeetril mootorsõidukit Xxxr/n xxxkiirusega 80 +/- km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kohus leiab, et Raido Pajupuu’le süüksarvatavat väärtegu tõendab 10.03.2007 liiklusjärelevalve 3 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll selle kohta, et 10.03.2007 kell 22:45 teostati Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva 12 kilomeetril riikliku järelevalve korras Raido Pajupuu poolt juhitud sõidukauto Xxxr/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist kiirusemõõteseadmega Stalker ATR mis oli testitud ja töökorras. Protokollist nähtuvalt oli seadme lugem 80 km/h, seadme veapiir oli +/- 3 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 80 km/h, seega ületas Raido Pajupuu lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Raido Pajupuu tunnistas ennast süüdi ning tema kohtuistungil antud selgitustega on tõendatud, et ta ületas lubatud sõidukiirust kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud ajal, kohas ja ulatuses. LS § 7422 lg 2 järgi on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis käsitletav väärteona ja karistatav rahatrahviga kuni 50 trahviühikut; LS § 7422 lg 4 järgi võib lisakaristusena kohaldada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-3 kuuni. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja Raido Pajupuu’le määranud karistuse kooskõlas kehtiva õigusega. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad: väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei kahetsenud Raido Pajupuu oma tegu, samuti ei väljendanud isik kahetsust kohtuistungil. Kaebaja selgitas, et talle teadaolevalt oli mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirus 70 km/h, ta ei märganud kiirusepiirangu märki ja seetõttu sõitis lubatust kiiremini. Kohus märgib, et ka juhul kui mõõdetaval teelõigul oleks olnud lubatud sõidukiirus 70 km/h, nähtub kiirusemõõteseadme protokollist, et kaebaja oleks sõidukiirust ületanud ka enda poolt ekslikult ettekujutatud situatsioonis. Kohtu hinnangul pani kaebaja seega teo toime tahtlikult. Samuti on mõeldamatu, et autojuht pidevalt ei jälgi enda poolt juhitava sõiduki spidomeetrit või teel olevaid liiklusmärke. Liiklusmärgid on kohtu hinnangul teele paigaldatud selleks, et neid jälgitaks ja järgitaks, samuti on liiklusmärgid kohtu hinnangul reeglina paigaldatud viisil, mis teeb võimatuks nende mittemärkamise. Kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust lisakaristuse tühistamiseks; kaebaja selgitas kohtuistungil, et juhilube vajab ta selleks, et isale tööle appi minna. Kaebaja andis ütlusi, et õpib hetkel kõrgkoolis. Kaebaja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks kohule aluse kaaluda lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kaebajal ei ole ülalpeetavaid, samuti ei sõltu kaebaja sissetulek sõiduõigusest. Kohus peab vajalikuks märkida samas ka seda, et ka juhul kui kaebaja tõendanuks oma sissetuleku seotuse juhilubade olemasoluga, on kohtu hinnangul kaheldav, kas kaebaja huvid kaaluvad üles teiste isikute vara, elu ja tervise, mida kaebaja oma tegevusega kahjustada võinuks; karistuse eesmärkidest tulenevalt peab kaebajale määratud karistus mõjutama isikut edaspidi sarnastest rikkumistest hoiduma. Väärteoasja materjalidele lisatud õiendist nähtuvalt on Raido Pajupuu’d eelnevalt kahel korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, isikule on karistuseks määratud rahatrahvid. 10.märtsil 2007 ületas kaebaja taas kord sõidukiirust. Kohus järeldab, et määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud kaebajat kohaselt käituma ja seetõttu on põhjendatud isiku mõjutamine juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvidega. Käesoleval juhul on Eesti Vabariigis tekkinud olukord, kus liikluseeskirjade rikkumine või kergemeelne eiramine on saanud normiks; liiklusõnnetuste ja liikluses kannatada saanud või hukkunud isikute arv on märkimisväärne. Kohus leiab, et olukorrale liikluses peab vastama ka riigi karistuspoliitika. Karistuse määramisel tuleb arvestada seega ka üldpreventiivset aspekti: liikluses osalejad peavad teadvustama, et liigelda tuleb kooskõlas eeskirjade ja normidega ning vajalikku ettevaatlikkusega, iga rikkumine on karistatav; määratud karistus ei saa ega tohigi olla puudutatud isikule meelepärane. Kohtunik: