Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval amfetamiini. 01.04.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 908135 selles, et 01.04.2007 kell 17.00 peeti Sadama 25 asuvas C Terminaalis kinni Andrei Petrov, kes toimetati Wismari Haiglasse ning kellel vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1159/9 tuvastati 01.04.2007 kell 18.30 segatüüpi narkootiline joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval amfetamiini, süstis ennast eile. 10.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 907529 selles, et 10.05.2007 kell 17.15 peeti Pärnu mnt 108 maja juures kinni Andrei Petrov, kes toimetati Wismari Haiglasse ning kellel vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1865/213 tuvastati 10.05.2007 kell 18.15 narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.
Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval amfetamiini, süstis ennast eile. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli kätte saanud allkirja vastu samas elukohas elav vend allkirja vastu, mistõttu kohus leiab, et menetlusalune isik on väärteoasja kohtulikust menetlusest teadlik. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, teda on karistatud ka lühiajaliste arestidega, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti 10 päeva, kuivõrd varasemad rahatrahvid ja lühiajalised arestid ei ole oodatud mõju avaldanud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega 19 000 krooni ulatuses, millised on tasumata, samuti on teda karistatud korduvalt arestidega. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem lühiajaliste arestidega karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti pikemaajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.