4-07-1870\2

4-07-1870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1870 (2376,07,002197) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 13.04.2007 otsus nr 2376,07,002197 Andreas Kuldma karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Andreas Kuldma, IK: 37305170301, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Andreas Kuldma kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 13.04.2007 otsusele nr 2376,07,002197 Andreas Kuldma karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 13.04.2007 otsus nr 2376,07,002197 Andreas Kuldma karistamises LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.
5. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 13.04.2007 otsusega nr 2376,07,002197 Andreas Kuldmale LS § 7419 lg 1 alusel määratud karistus, so rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2376070021970059, märkides selgitusena „Andreas Kuldma, 1-07-1870, rahatrahv“. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja, so 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui rahatrahv ei ole otsuses märgitud tähtaja jooksul täies ulatuses tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so alates 28.06.2007 ja lõpeb 28.09.2007 kaasaarvatud. 1
7. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtuotsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 28.05.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 13.04.2007 otsusega nr 2376,07,002197 karistati Andreas Kuldmad LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.03.2007 kell 09.45 juhtis Põhjaranna teel Maardu linnas mootorsõidukit alkoholijoobes ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil, jättes kontrollijale esitamata liikluskindlustuspoliisi, rikkudes LE § 76 p 1; § 70 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas Andreas Kuldma kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas, põhjendades seda sellega, et fikseeritud joove oli jääk eelmisest õhtust ja hommikul rooli audes tundis end hästi, muidu ei oleks rooli istunud. Töötab autojuhina 12 aastat ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks jätab ta töötuks ja raskendab rahatrahvi maksmist. Lisaks raskendab see pangalaenu tagasimaksmist ja perekonna ülalpidamist. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et töötab C, E kategooria autojuhina ning juhtimisõiguse äravõtmine teeb võimatuks edasise töötamise ja pangalaenu tagasimaksmise. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kaebajat on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning tal oli 5 kehtivat karistust, millest ta aga järeldusi teinud ei ole. Lisakaristuse määramine on põhjendatud, sest rikkumise toimepanemise ajal tuvastati alkoholijoove 0,50 mg/l, mis on peaaegu 1‰, seega kerge joove. Samas on kohaldatud lisakaristust vaid miinimummääras. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt juhtis kaebaja mootorsõidukit alkoholijoobes. Joove on menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendi kasutamisega ja menetlusalune isik on joove tuvastamise tulemusega nõustunud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kaebaja käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 1 järgi. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva, samuti võib kohaldada lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebajat karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohaldati lisakaristust kolme kuu ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni alammääras. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholijoove 0,50 milligrammi väljahingatava õhu liitri kohta, mis ületab lubatud määra viiekordselt. Seega ei ole tegemist pelgalt jääknähtudega, vaid joobega ning menetlusalune isik pidanuks seda ka tundma ja teadma enesetunde järgi. 2 Arvestades sellist joobeastet asub kohus seisukohale, et määratud rahatrahvi määr, mis ületas ettenähtud sanktsiooni keskmist määra on põhjendatud. Menetlusaluse isiku suhtes kohaldati lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks, so miinimummääras. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, samuti on piirdutud hoiatusega. Vaatamata sellele, et menetlusalusel isikul on temale määratud rahatrahvid tasutud, on ta jätkanud väärtegude toimepanemist, millest saab järeldada, et pelgalt rahatrahvi määramine ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest edaspidi ning ainuüksi 2007 aasta vähem kui kolme esimese kuu jooksul on teda tabatud neljal korral väärtegude toimepanemiselt, nendest kolmel juhul on olnud tegemist liiklusalaste väärtegudega. Samas oli tal uue rikkumise toimepanemise hetkeks 5 kustumata karistust. Arvestdes taolisi asjaolusid võib üheselt järeldada, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt ning määratud rahatrahvid ei ole sundinud teda hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kaebuses on taotletud sisuliselt vaid lisakaristuse tühistamist, vaidlustamata määratud rahatrahvi ja selle määra. Lisakaristuse tühistamise vajadust on põhjendatud sellega, et kaebaja sissetulekuks on transporditeenuste osutamisest saadav tulu ning tal on suured rahalised kohustused, millede täitmine muutuks juhtimisõiguse äravõtmise tõttu võimatuks. Kohus asub seisukohale, et kaebajale oli selline rahaliste kohustuste olemasolu ja sissetuleku tagamiseks juhtimisõiguse säilimise vajadus teada ka enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist ning kaebusest võib järeldada, et see oli teada menetlusalusele isikul juba 12 aastat, mil ta on töötanud autojuhina. Juhtimisõiguse säilimise vajadus ei tekkinud kaebajal äkki ja pärast väärteoprotokolli koostamist. Seega oli ta nii enne väärteo toimepanemist kui ka selle toimepanemise ajal teadlik, et põhiline viis sissetulekute säilimise tagamiseks on hoiduda väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kaebaja, olles teadlik juhtimisõiguse säilimise vajadusest, peab selle eesmärgi nimel ka vastavalt käituma, so vältima sellist käitumist, mis välistab juhtimisõiguse karistusena äravõtmise võimaluse. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärtegu on tahtlik süütegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebaja väide selle kohta, et juhtimisõiguse säilimise vajadus on suur, ei vasta kohtu arvates kaebaja enese käitumisele. Iga juht on teadlik sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemine on karistatav käitumine ning raskemate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest võidakse karistusena kohaldada peale rahalise karistuse või aresti ka lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis oli kaebaja ka väga hästi teadlik võimalikest karistustest, nagu oli ta teadlik ka sellest, et väärtegu toime pannes võidakse teda karistada Liiklusseaduses sätestatud alustel. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et raskemaliigilist liiklusalast süütegu toime pannes peab süüdlane arvestama sellega, et tema käitumine võib halvendada tema majanduslikku olukorda ning ei ole välistatud, et teda võidakse karistada rahatrahviga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, mis veelgi halvendab tema ja tema lähedaste olukorda. Sellele vaatamata ei jätnud kaebaja väärtegu toime panemata ning eelistas juhtimisõiguse säilitamisele mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Seega kaebaja, kes on pidanud end kutseliseks juhiks, peaks ka sel juhul tingimusteta täitma liikluseeskirja nõudeid, saavutas oma käitumisega seatud eesmärgi, mille saabumist pidi ta pidama võimalikuks ja reaalseks kui mitte vältimatuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 3