Toimik nr 1-08-11526 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11526 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Kaitsja Vandeadvokaat Leanika Tamm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mark Vavilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 20.oktoobril 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Mark Vavilov, isikukood: 38812256532, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
- Vabastada Mark Vavilov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni 12.01.
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks.
- Määrata Mark Vavilov katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada Mark Vavilovit järgima KarS §75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
(4)− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks. loa elu-, töö- või õppimiskoha
- Kohustada Mark Vavilovit täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi: − mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume; − asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; − osaleda sotsiaalabiprogrammides Vabastada Mark Vavilov käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Mark Vavilovile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mark Vavilovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mark Vavilov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.11.2007 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.02.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva võrra ning Tartu Maakohtu 16.08.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 8 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.11.2008 ja lõpp 12.01.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.08.
- Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu kavatseb peale vabanemist asuda elama vanemate juurde xxx linna, kus elas ka enne vangistust koos elukaaslasega. Enne vangistust töötas ametlikult xxx töölisena. Isik omab põhiharidust ja on lõpetanud V. V. G.. Kinnipeetav valdab riigikeelt ja koolis sooritas riigikeele eksami. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt ja soovib minna kutsekooli. Kinnipeetavat toetab majanduslikult vanglas elukaaslane. Kinnipeetav väärtustab oma perekonda, tal on vanematega head suhted, suhtleb nendega telefoni ja kirja teel. Vanemad töötavad. Kinnipeetav on iseloomult egotsentriline, kergesti ärrituv ja solvuv. Kinnipeetav on aktiivse ja optimistliku, kuid ulja ellusuhtumisega. Vanglareziimiga kohanemiseks vajab aega ja lähedaste toetust. Ta mõistab oma kuriteo ühiskonnaohtlikkust. Kuritegu, mille eest karistust kannab oli alkoholijoobes autojuhtimine. Isik väidab, et alkoholi tarbis põhiliselt tähtpäevadel, tööajal ta alkoholi ei tarbinud. M.Vavilov väidab, et on saanud oma kuriteost aru ja ei soovi enam juhtida autot alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ning vabaduses on täidetud kõik tingimused süüdimõistetu vabanemiseks elektroonilise järelvalve alla. Süüdimõistetul on kindel elukoht, tugev sotsiaalne võrgustik, töökoht ja motiveeritus seaduskuulekale elule. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu on otstarbekas vabastada vangistusest elektroonilise valve alla ning elektroonilise valve kohaldamise aeg võiks olla kolm kuud. Mark Vavilov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega, milleks on ta andnud kirjaliku nõusoleku ( isiklik toimik 2.osa lk 48). 2
(4)Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et tema endised tuttavad istuvad vanglas ja peale vabanemist ta nendega suhtlema ei hakka, pühendab oma aeg perele ja tööle. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealusele on tagatud kindel elukoht, perekonna tugi, kindel töökoht. Samuti tema kaitsealuse küsitlemisel kohtus oli võimalik märgata, et tõesti tema suhtumine elusse on muutunud. Tema kaitsealune analüüsis oma eelnevat, praegust ja ka tulevat elukäiku. Tema hoiakud on ainult positiivsed. Vanglas on tal läbitud narkootikumide- ja alhoholivastane sotsiaalabiprogramm, distsiplinaarrikkumisi ei esine. Perre on sündunud laps, tema elukaaslane on pühendunud tekkinud pere hoidmisele. Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus. Kuid kõik see, korralikud vanemad, kindel elukoht ja töökoht, oli kinnipüeetaval ka enne vangistusse sattumist. Vaatamata sellele, pani ta kahel korral uued kuriteod toime katseaja kestel. Praegu ta on juba 4 korral kohtulikult karistatud. Tal on hulk trahve väärtegude toinepanemise eest. Kõik see näitab, et isik paranemise teele asunud ei ole. Distsiplinaarrikkumiste puudumine näitab, et vanglas viibimine mõjutab isikut paremini kui kriminaalhooldus. Isik ei tulnud toime kriminaalhoolduse tavaliste reeglitega, vaevalt et ta suudaks rangema režiimiga elektroonilise valve nõuetega toime tulla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Mark Vavilov võib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. M.Vavilovit on varem karistatud kriminaalkuritegude eest 4 korral, vangistuses viibib esimest korda. Kohus märgib, et viimase teise astme kuriteo mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes pani M.Vavilov toime katseajal, kuid süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut. Ka varem oli M. Vavilov süüdi tunnistatud kelmuse eest, mis oli toime pandud katseaja kestel. Kõik varasemad karistused on mõistetud teise astme KarS § 209 (kelmus) järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Kriminaalhooldusdametniku teatel, kulges katseaegh probleemselt. See näitab, et M. Vavilovi käitumine enne vangistusse sattumist oli õigusevastase suunaga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Vanglast iseloomustatakse süüdimõistetut positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole.Vangla koostatud iseloomustuses ei ole märgitud, et M. Vavilov oleks osalenud sotsialabiprogrammides, kuigi süüdimõistetu väidab seda. Seega on süüdimõistetu aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Karistuse lõpp on 12.01.2010, seega karistusajast 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva on ära kantud praeguse seisuga 10 kuud 22 päeva. Kohus leiab, et vanlgas viibimine osutab M. Vavilovile paremat mõju, kui tingimuslik karistamine. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegusid kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Kohus leiab, et 10 kuud 22 päeva on piisav vangistuse aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud teise astme kuritegusid sooritanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 3
(4)Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavab kriminaalhooldaja. Sellest tulenevalt ja vaatamata sellele, et süüdimõistetu pani kuriteo toime katseaja kestel, leiab kohus, et M.Vavilovi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kohtule on esitatud andmed, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist kindel töökoht xxx (lk 3) ja elukoht xxxx linn (lk 4). Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetu vanemad, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Samuti on lisatud ettekandele M.Valilovi vanemate T. V. ja J. V. kirjalik nõusolek, et nad on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Täiendava garantii vabaduses õiguskuuleka käitumise tagamiseks annab elektroonilise valve kohaldamine. Kriminaalhooldusametniku ettekandes viidatud ohutuse riskifaktor alkoholi kuritarvitamine, on võimalik kõrvaldada süüdimõistetule katseajaks täiendavate kohustuste panemisega, so kohustada süüdimõistetut mitte tarvitama katseaja jooksul alkoholi ning kohustada süüdimõistetut asuma tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul jooksul. Liiklussüütegude toimepanemise vältimiseks tuleks M.Vavilovil läbida Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna V. talituse ja MTÜ V. Autom poolt korraldatud Liiklusohutuse programm. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu ema ja isa, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Tart Maakohtu 29.11.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja kolmekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)