4-07-1477\1

Väärteoasi nr 4-07-1477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1477 (2318,07,001161) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Deniss Dorogan (ik: 38211190320, elukoht xxx, töötab mitteametlikult ehitusel) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Deniss Dorogan süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
4. Deniss Doroganile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.11.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada Deniss Dorogani suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
6. Deniss Doroganilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Deniss Dorogan, 1-07-1477, joobe tuvastamise tasu“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.06.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 886078 selles, et 11.03.2007 kella 17.10 ajal leiti Puhangu 45 maja juurest autost Deniss Dorogan, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 792/164 nähtuvalt tuvastati 11.03.2007 kell 17.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on 11.03.2007 väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas narkootilist ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et kõik nii oligi. Põhjust seletada ei oska. On ka varem olnud. Ehk paneks suurema trahvi, maksaks ära. Varasemad trahvid olen ka tasunud. Raha tuleb arvele. On asunud tööle, kõik trahvid tasub ära. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasutud. Seega tuleks kohaldada aresti neli päeva ja välja mõista menetluskulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollide koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 16 140 krooni ulatuses. Karistusregistri andmetel on kõik määratud rahatrahvid täies ulatuses tasutud. Sellele vaatamata peeti menetlusalune isik taas kinni uue väärteo toimepanemiselt. Sellest saab järeldada, et rahatrahvide määramine ei ole oodatud mõju avaldanud, kuivõrd ka pärast rahatrahvi tasumist, so menetlusaluse isiku rahalist mõjutamist jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et esimesel korral võib menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lühemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik