Väärteoasi nr 4-07-1487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Tallinn Väärteoasja number 4-07-1487 (2316,07,001537,001), ühendatud asjadega nr 4-07-1698 (2315,07,001551) 4-07-1699 (2315,07,001725) 4-07-1701 (2315,07,002006) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Andrei Ištšenko (ik: 38302140300, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ainvar Rahe RESOLUTSIOON
- Andrei Ištšenko süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.
- Andrei Ištšenko süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
- Andrei Ištšenkole määratud aresti kandmise aja algust arvestada alates Andrei Ištšenko suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale kuriteo toimepanemise eest määratava vangistuse ärakandmisest.
- Andrei Ištšenkolt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Andrei Ištšenko, 4-07-1487, joobe tuvastamise tasu“.
- Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.
- Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 887747 selles, et 23.03.2007 kella 12.15 ajal peeti Viru Väljak 4/6 asuvas kaupluses Tiimari kinni Andrei Ištšenko, kes möödus Tiimari Baltic ASle kuuluvas kaupluses kassadest, jättes tahtlikult tasumata 26 paari sõrmkinnaste eest koguhinnaga 910 krooni, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 08.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 846918 selles, et 08.03.2007 kell 12.45 leiti Kärberi 27 maja kolmandast trepikojast Andrei Ištšenko, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 752/124 nähtuvalt tuvastati 08.03.2007 kell 23.25 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsetest ainetest bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 14.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 846757 selles, et 14.03.2007 kell 14.05 peeti Kärberi 42 maja ees kinni Andrei Ištšenko, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 851/223 nähtuvalt tuvastati 14.03.2007 kell 15.10 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 23.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 888271 selles, et 23.03.2007 kell 10.05 leiti Punane 61 maja juurest Andrei Ištšenko, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1005/377 nähtuvalt tuvastati 23.03.2007 kell 11.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsetest ainetest bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on NPAS § 151 osas koostatud väärteoprotokollides märkinud, et 08.03.2007 ja 23.03.2007 tarvitas hiinlast, kuid 14.03.2007 ei tarvitanud. 23.03.2007 koostatud väärteoasja materjalides KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo kohta on menetluslune isik menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis märkinud, et varastas laste kindaid selleks, et need maha müüa. Kohtuistungil menetlusalune seletas, et on vahistatud KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo kahtlustuses. 08.03.3007 kohta ei oska öelda midagi, tarvitas küll, sest on sõltuvuses. Mitteametlikult töötas, samuti varastas. 14.03.2007 episoodi osas võib öelda vaid seda, et tarvitas narkootilist ainet. 23.03.2007 oli vist ka. Täpselt ei mäleta. Kauplusest tahtis midagi varastada, kuid ei mäleta enam mida. Tahtis maha müüa kauba ja saada raha narkootiliste ainete ostmiseks. Kindapaare üle ei lugenud. Ilselt võttis kas nii palju kui oli või siis niipalju kui kotti mahtus. Eelmine nädal saadeti kriminaalasi prokuratuurile. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, lühiajalised arestid ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks määrata erinevate väärtegude eest pikemaajalised arestid, mis oleks kokku 30 päeva. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused, kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. On politsei küsitud karistuse määraga nõus. Väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise kohta on samuti menetlusaluse isiku süü tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik peeti koos varastatuga turvatöötajate poolt kinni ning menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud. Varastatu tagastati kauplusele ning varalist kahju ei tekkinud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, so väheväärtusliku võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku summas üle 15 000 krooni ulatuses, millisest on tasumata, samuti on teda karistatud arestidega kokku 67 päeva ulatuses. Sellele vaatamata ei ole määratud karistused sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest ja ta on jätkuvalt ja järjekindlalt jätkanud erinevaliigiliste väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest pikemaajalisem, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Kuna menetlusalune isik on toime pannud kolm samalaadset väärtegu vähem kui kuu aja jooksul, leiab kohus, et NPAS § 151 ettenähtud väärtegude eest tuleb määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis karistusest tingitud isolatsiooni tõttu välistab narkootiliste ainete tarvitamist. KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuivõrd menetlusalune isik varastas kaupa hinnaga kokku 910 krooni ulatuses, siis juhul, kui ta oleks varastanud vaid kolm paari kindaid rohkem, olnuks tegemist kuriteoga, mis oleks tinginud ilmselgelt vangistuse kohaldamise. Seetõttu leiab kohus, et KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest tuleb samuti määrata arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud nii NPAS § 151 ettenähtud väärteod ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, siis on tegemist mitme süüteoga, mis vastavad eri väärteokoosseisudele, mistõttu määratakse karistus KarS § 63 lg 3 alusel iga väärteo eest eraldi. Seega kuuluvad erinevad karistused ka eraldi ärakandmisele. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt välja mõista ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.