Obsah (6)
§ 75§ 76§ 78§ 2102§ 64§ 74Kriminaalasi nr 1-08-10156 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10156 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Ma
§ 75
, § 751 ,§ 76 maakohus m ä ä r a s : Vabastada Kuldar Kinko temale Tartu Maakohtu 19. märtsi 2004.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-672/2000 mõistetud karistuse 6( kuus) aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
§ 76lg.4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o.
kuni 14.08.2011. Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 6 (kuus) kuud. Kohustada Kuldar Kinko*t katseajal järgima
§ 75
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
(5)
§ 75
lg.2 p.2,4,5,7 alusel määrata Kuldar Kinko*le katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid
- asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kelle nimetab kriminaalhooldaja
- pöörduda psühholoogi vastuvõtule võimalike isiksuslike hoiakute kujunemisega seotud probleemide ületamiseks. Määrata KUldar Kinko kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Kuldar Kinko suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
§ 78
lg.2 alusel hakata Kuldar Kinko katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Kuldar Kinko karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuldar Kinko mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.03.2004a otsusega kriminaalasjas nr 1-672/2000
§ 2102
lg 2 p 1,2,4; § 17 lg 4- § 76 lg 3 p2; § 186; § 143 lg 1 järgi, ja mõisteti
§ 64
lg 1 alusel liitkaristuseks 6 aastat vangistust tingimisi, 3aastase katseajaga
§ 74
lg 1 alusel.
lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuseks 1aasta 3 kuud ja 8 päeva vangistust, kandmisele kuulub 4 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 27.06.2006a määrusega nr 1-06-8283 pöörati karistus 4 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 25.07.2006a. Vangistuse algust arvestada alates tema vahi alla võtmisest 24.11.2006a. Karistuse lõpp 15.08.2011a.
§ 76
lg.1 p 2 alusel määratav ½ karistusajast ( s.o.3 aastat, millest 1 aasta 3 kuud 8 päeva kantud ära kohtuotsuse tegemise ajaks ja 1 aasta 8 kuud 22 päeva kantud alates 24.11.2006) on Kuldar Kinkol kantud 15.08.2008a. Eelnevalt on Tartu Maakohtu 12.09.2007a määrusega nr 107-10349 Kuldar Kinko vabastamisest ennetähtaegselt tingimisi keeldutud. Tartu Vangla iseloomustusest Kuldar Kinko kohta nähtub, et vanglas viibides on kinnipeetav läbinud tislerite kursused ja on töötanud abitöölisena metallitöödel, eelnevalt omandatud kõrgharidus. Enne vangistust on omanud pidevat töökohta. Vabanemisel olemas kindel elukoht. Omab vabaduses sotsiaalset võrgustikku: abikaasa ja kaks alaealist last, kinnipeetava ema, ka sõpru ja tuttavaid. Minevikus on olnud pingelises olukorras raskusi negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks, mistõttu on soovitav käia psühholoogi nõustamisel. Vajab tulevikus vabaduses tugevat käitumiskontrolli. Alkoholi tarvitab harva ja vähestes kogustes. On varem olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, mõlemad korrad on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja karistus on pööratud täitmisele. Kerni elustiili küsimustiku põhjal on kinnipeetav väga nõudlik ja kaldub perfektsionismile. Tehtud kuritegude pärast esineb süütunne perekonna ees ja pidevad muremõtted pere toimetuleku pärast. On võimeline seadma reaalseid eesmärke ja kavandama tegevusi, mis aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele. On vangistuses olles distsiplinaarkorras karistatud. 2
(5)Kriminaalhooldaja oma ettekandes, arvestades kinnipeetava pikka kandmata karistuse aega ja varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldust, ei ole kindel kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otstarbekuses. Ametnik ei ole kindel Kuldar Kinko vähenenud kuritegevuseriskide muutuse püsivuses ja sügavuses. Ametniku hinnangul on Kuldar Kinko põhilised riskitegurid seotud majandusliku toimetuleku ja sotsiaalse staatusega. Lähtudes varasematest kuritegudest, võib oletada, et riskid tõusevad eriti kõrgeks siis, kui talle hakkab tunduma, et tema väärikus ühiskonna ja lähedaste silmis ei ole piisavalt kõrge. Võimaliku kriminaalhoolduse ajal tuleks K.Kinkol pöörduda psühholoogi poole parema leppimise saavutamiseks iseendaga. Kuldar Kinko kohtuistungil andis seletuse, et tal on kokkulepe abikaasaga, et asub elama esialgu ema juurde. Kohanemiseks ja eriti laste seisukohalt oleks see ehk õigem. Vanglast lubati teda väljasõidule lapse esimeseks koolipäevaks. On sõlmitud suuline kokkulepe, et asub tööle oma senise tööandja juurde. On töötanud vanglas, läbinud tislerikursuse. On vanglas üks distsipliinirikkumine, ilmselt ei süvenenud ta piisavalt põhjalikult sisekorraeeskirjadesse, et tekkis rikkumine. Perevälist suhtlusringkonda vabaduses enam ei olegi. Tookordsete kuriteokaaslastega suhtlemine lõppes juba ammu ära. Välisriigis on karistatud dokumendi võltsimise eest, see oli Rootsis, katseajal. Määrati vangistus ja ta kandis selle ära. Alkoholi – ja narkootikumiprobleemi endal ei tea olevat, vanglas on läbitud pereprogramm. K.Kinko arvates oleks ka abikaasal kergem kui Kinko vanglast nüüd vabaneks. Vabaduses tuleb teha tööd endaga ja perega. Kuritegu sai toime pandud enda rumalusest. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. K.Kinko on juba kriminaalhooldusele määratud, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu on karistus täitmisele pööratud. Ka vangistuses on olemas distsiplinaarkaristus, kui Kinko ei ole suutnud seaduskuulekas olla vangistuses ja järelevalve all, ei ole tõenäoline, et ta suudab seda vabaduses. Ka ei ole garanteeritud töökoha vabaduses. Kaitsja toetab K.Kinko ennetähtaegset vabastamist. Pärast karistuse täitmisele pööramist vanglas oldud aeg on kindlasti piisav järele mõtlemiseks ja järelduste tegemiseks. Kontaktid perega vabaduses minimeerivad uue kuriteo riske. Võimalik tööandja ei ole töölevõtmist välistanud ja Kinkol on ka muid erialasid, et tööd leida. Kriminaalhooldaja on koostanud Kinko kohta juba kaks ettekannet ja on märkinud, et võrreldes eelmise ettekande koostamise ajaga on Kinko suhtumine endasse muutnud tõsisemaks. Kohtu seisukohad
§76
lg1 p2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ½, kuid mitte vähem, kui 6 kuud, mõistetud karistusajast. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuldar Kinko on karistusest ½ kantud 15.08.2008a., seisuga 20.10.2008 3 aastat 2 kuud 5 päeva. Kohus osutab siin sellele, et K.Kinko on süüdi tunnistatud märtsis 2004 kuriteo eest, mis on toime pandud aastal 1997. Kuriteo toimepanemise ajal kehtis KrK § 2102 lg.2 p.1,2,4 sanktsiooniga, mille järgi on tema poolt toimepandu teise astme kuritegu. Seetõttu tuleb tema puhul arvestada, et tema vabastamine saaks toimuda
§ lg.1 p.2 alusel ja arvestada, et kogu mõistetud karistus oli 6 aastat vangistust. Seega pool karistusajast on 3 aastat ja selle hulka tuleb arvestada ka aeg, mil K.Kinko oli eelvangistuses.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuldar Kinkole on määratud tingimuslik karistus, määrates ta kriminaalhooldusele. Karistus on kontrollnõuete rikkumise tõttu täitmisele pööratud. 01.12.2005a on Kuldar Kinko kohta Tartu 3
(5)Maakohtule esitatud erakorraline ettekanne. Kriminaalhooldaja ettepanek on Kuldar Kinkole 19.03.2004a Tartu Maakohtu otsusega määratud karistus täitmisele pöörata, kuna Kuldar Kinko ei ole ilmunud registreerimisele ja on välisriigis pannud toime uue süüteo. K.Kinko on karistuse kandmisele toimetatud sundtoomise korras 24.11.2006. Kohus on seisukohal, et Kuldar Kinko vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimisi on võimalik. Kuldar Kinkol on olemas vabaduses kõik eeldused, et tema ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt oleks tulemuslik: tal on olemas elukoht, potentsiaalne töökoht, ühiskondlikult aktsepteeritav sotsiaalvõrgustik. Seetõttu on siin olukord, kus õiguskuuleka eluviisi järgimine sõltub vabastatu sisemistest hoiakutest, sellest, kuidas ta suudab kohaneda eluga vabaduses ja saada üle võimalikest õiguskuulekust ohustavatest riskidest; välised takistused kohanemiseks puuduvad. Tartu Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja ettekandest nähtub ühetaoliselt, et suurimateks riskideks K.Kinko puhul on kõrge nõudlikkus enda suhtes, kõrged ootused (s.t. kõrge tunnustusvajadus). Kohus on seisukohal, et tegemist on sedalaadi spetsiifiliste riskidega, mis vangistuse kestes suurenevad. On õige, et selliste riskide vähendamine saab toimuda vaid ootuste ja tegelikkuse tasakaalustamise teel. Vangistus on sellise konflikti äärmuslikult terav näide (konflikt kõrgete ootuste ja tegelikkuse vahel). Seetõttu sellise riski vähendamise esmane tingimus on isiku panemine olukorda, kus on eeldusi tasakaalu loomiseks. Vabaduses saavad sellise riski vähendamisele kaasa aidata K.Kinko viibimine oma toetavate lähedaste ringis, ühiskonnas aktsepteeritav tegevusnäiteks lastega tegelemine. Samas peab kohus põhjendatuks psühholoogi poole pöördumist oskusliku abi saamiseks. Võttes arvesse K.Kinkol omandatud erialaseid oskusi ei loe ennetähtaegse vabastamise takistuseks garantiikirja puudumist töökoha saamiseks ja töökoha leidmiseks tuleb määrata fikseeritud aeg. Kohus on seisukohal, et varasem karistuse katseajal täitmisele pööramise fakt on K.Kinkole näidanud selgelt, et karistuse ärakandmine on vältimatu. See on oluline asjaolu, mis omab süüdimõistetu jaoks edasist toimet oma käitumise jälgimisel. Kuritegu, mille eest K.Kinko karistust kannab, on toime pandud rohkem kui 10 aastat tagasi, ajal, mil juba tema perekondlik olukord oli teistsugune. Juba selline pikk intervall toimepandud õigusvastase teo ja kantava karistuse vahel osutab, et isiku hoiakud ja motiivid on tänaseks muutunud. Arvestades K.Kinko perekondlikku olukorda, haridust, aga ka ärakantud karistusaega on kohus veendumusel, et tema vabastamine katseajale ärakantava karistusaja 2 aastat 9 kuud 25 päeva ulatuses on nii K.Kinko enda kui ka ühiskonna jaoks tulemuslikum kui jätkamine kinnipidamiskohas. Neil asjaoludel leiab kohus, et Kuldar Kinko tingimisi enne tähtaega vabastamine tingimisi, allutades ta kriminaalhooldusele, on põhjendatud. Elektroonilise järelevalve rakendamine on võimalik ka nende süüdimõistetute suhtes, kes vabanevad
§ 76lg.1 p.2 alusel.
Käesoleval juhul on kriminaalhooldaja sellist rakendamist pidanud põhjendatuks ja K.Kinko ja tema ema (elamispinnaomanik) on selleks nõusoleku andnud. Seetõttu kohus, võttes arvesse K.Kinko pikka kandmata karistusaega, rakendab ka elektroonilist järelevalvet. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76 lg.1, lg.3, lg.4, lg.41, § 751. Kohtunik Ülle Raag 4
(5)5
(5)