Obsah (4)

§ 7422§ 7435§ 74§ 7415

Ärakiri 4-08-5423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5423 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbi

) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 500 krooni s.o 25 trahviühikut ja

§ 7422

lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Feodor Eksi, isikukood 38012060303, elukoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Feodor Eksi kaebus osaliselt.
2. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Feodor Eksi suhtes Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.
3. Karistuse mõistmisel jätta alusena välja Karistusseadustiku §63 lõige
5. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 15.05.
6. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,002211 Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel määratud lisakaristuse osas ja teha selles osas uus otsus - karistada Feodor Eksi Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema otsuse jõustumise päevast.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri F. Eksi'le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise 1 Ärakiri 4-08-5423 soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 15.05.
8. a otsusega väärteoasjas nr 2570,08,002211 karistati F. Eksi Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 ja § 127 rikkumise eest – 21.04.
9. a kell 23.20 Lääne maakonnas, Risti vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
10. km, liikudes Ääsmäe suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 95 +/- 3 km/h ning juhtis mootorsõidukit, millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. F. Eksi pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi

) § 7422 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest on F. Eksi'le Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 järgi määratud karistuseks

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahv 1 500 krooni s.o 25 trahviühikut ja

§ 7422lg 4 alusel karistatud lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kaebaja taotlus 29.05.2008 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Feodor Eksi kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,08,

1. Kaebuse esitaja ei nõustu otsusega tervikuna ning palub kohtul tühistada lisakaristus, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. F. Eksi on hetkel töötu ning ilma juhtimisõiguseta on tal pea võimatu leida tööd töödejuhatajana. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 03.06.
2. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 13.06.
3. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Menetlusalune isik, ületades kiirust olulisel määral, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud väärtegusid, millest üks on sarnane rikkumine ning mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma (tema seadusekuulekust iseloomustavad nii tema eelnevad kui ka järgnevad rikkumised). Arvestades kahetsust, teo ohtlikkust ja eelnevaid rikkumisi, valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 1 500 krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse peatamise 2 kuud. Seda kõike keskmises määras. Kaebuses märgib F. Eksi, et on töötu ning ilma juhtimisõiguseta on tal võimatu tööd leida töödejuhatajana. Kohtuväline menetleja leiab, et hr Eksi ei pea tingimata tööd leidma töödejuhatajana. On ka muid tänuväärseid ameteid ja karistus peab täitma oma eesmärki. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on põhi- kui ka lisakaristus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,08,002211 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1 500 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,002211 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega. Menetluse käik 25.06.
4. a edastas kohus kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja seisukoha. 2 Ärakiri 4-08-5423 08.08.
5. a saabus kohtusse F. Eksi vastus, milles ta jääb oma kaebuse juurde ja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtudes eeltoodud seadusesättest, leiab kohus, et kuna isik on esitanud kaebuse talle mõistetud karistuse peale ja ei nõustu otsusega täies ulatuses, peab kohus kontrollima kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid enne kui asub kontrollima, kas karistus on mõistetud vastavalt karistuse mõistmise alustele. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 oleva väärteoprotokolli kohaselt on F. Eksi poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – juhtis mootorsõidukit kiirusega 95 +/- 3 km/h, lubatud antud teelõigul 70 km/h, märk 351 „70“, ületades mitte vähem kui 22 km/h. Juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 7422

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 teostas Haapsalu politseijaoskonna nooremkonstaabel Arne Kallas riikliku järelevalve korras Feodor Eksi poolt juhitud mootorsõiduki BMV 5231, riikliku registreerimismärgiga 521 BAL, liikumiskiiruse mõõtmist 21.04.

1. a kell 23.20 Lääne maakonnas, Risti vallas, Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla 40,2 km, liikudes Ääsmäe suunas. Liiklusjärelvalve kasutas kiirusemõõteseadet Stalker II MDR S.N.: AS003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 21.04.
2. a kell 23.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademeteta ilmastikuga, kuiva teeoluga ja kattega teel. Sõiduradade arv 1, kahesuunaline tee, kus mõõtja sõiduk seisis vasakul teepeenral. Mõõtmine toimus paigal seistes, mootorsõiduki liikus 1 sõidurajal, pärisuunalisel teel, lähenes patrullautole ja liikus üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 95 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas F. Eksi poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. F. Eksi on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on F. Eksi 21.04.
3. a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Ei märganud 70 km/h märki. Kahetsen süüd.“ Eeltoodud tõendite alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 21.04.
4. a kell 23.20 Lääne maakonnas, Risti vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
5. km, liikudes Ääsmäe suunas, juhtis F. Eksi mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 22 3 Ärakiri 4-08-5423 km/h võrra, sõites kiirusega 95 +/- 3 km/h, seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. F. Eksi on rikkunud Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid (juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud kiirusest) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 7422

lg 2 järgi.

§ 7435

lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise. Väärteoprotokolli /tl 1/ kohaselt F. Eksi juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Vastavalt väärteoprotokollile rikkus F. Eksi LE § 127, mille kohaselt õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav LE lisa 4 kohane õppesõidu-tunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk. Kohus leiab, et vääteoasjas ei ole eelkirjeldatud väärteo toimepanemine F.Eksi poolt tõendamist leidnud. Väärtegu on protokollis kirjeldatud, kuid selle kohta ei ole kogutud mitte ühtegi tõendit. Seetõttu leiab kohus, et VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada väärtoemenetlus F.Eks suhtes LE § 127 (teine lause) rikkumises, s.o.

§ 7435lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Kohus leiab, et F. Eksi pani

§ 74-22 lg 2 järgi kvlifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest.

F. Eksi on kinnitanud, et ta ei pannud kiirust piiravat märki tähele ja kahetseb seda. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas võimalik teo subjektiivne külg tuvastada läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Vastavalt KarS § 18 lg 1 on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama §-i lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohtusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleva väärteo toimepanemisel oli tegemist F. Eksi poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mille läbi F. Eksi tahtmatult realiseeris süüteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F. Eksi on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et F. Eksi on oma tegevusega täitnud

§-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

§ 7422

lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut.

7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on karsituse määranud KarS § 63 lg 1 alusel, mis käesoleval juhul langeb ära, kuna

§ 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu ei ole tõendmaist leidnud.

Kohtuväline menetleja on F. Eksi'le määranud põhikaristuseks

§ 7422

lg 2 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses s.o 1 500 krooni ja

§ 7422lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis F. Eksi puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Ärakiri 4-08-5423 KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. Väärteoasja otsusest ja kohtuvälise menetleja vastusest lähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud karistust kergendava asjaolu olemasoluga s.o menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Karistust kergendava asjaolu olemasolu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga tl 2, kus isik on omakäeliselt seda kinnitanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on vastuses kohtule märkinud, et menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud väärtegusid, millest üks on sarnane rikkumine ning mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5-6 oli F. Eksi'l käesoleva väärteo toimepanemise ajal liiklusalaste süütegude eest kehtivaid karistusi alljärgnevalt: 10.09.2006 Põhja PP poolt

7435 lg 1 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest) alusel rahatrahviga 600 krooni; 01.11.2006 Põhja PP poolt

§ 7415

(mootorsõiduki- või trammijuhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal) alusel rahatrahviga 600 krooni; 16.06.2007 Põhja PP poolt

§ 7435

lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni; 29.06.2007 Põhja PP poolt

§ 7435

lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni; 04.10.2007 Põhja PP poolt

§ 7435

lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni; 03.12.2007 Põhja PP poolt

§ 7415lg 1, § 7435 lg 1 alusel Kar

S § 63 lg 1 järgi rahatrahviga 900 krooni. Kohus leiab, et Karistusregistri teatis näitab, et F. Eksi on tõepoolest eelnevalt liiklusalaste süütegude eest karistatud ja see kinnitab, et kohtuvälise menetleja seisukoht, millest lähtudes on kohaldatud lisakaristust, on väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud asjaoluga, et eelnevalt toimepandud väärtegudest on üks sarnane rikkumine. F. Eksi on eelnevalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kuid need on olnud väiksemad liiklusalased süüteod, millede seas ei ole Karistusregistri andmetel ühtegi sarnast st

§ 7422järgi kvalifitseeritud rikkumist (lubatud sõidukiiruse ületamist).

Võimalik, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud karistusandmetest väärteoasjas nr 231808005363003, milles on Põhja Politseiprefektuur isikut karistanud 30.04.2008. a

§ 7422lg 1 järgi.

Siinkohal märgib kohus, et nimetatud väärtegu on küll kantud karistusregistri andmetesse, kuna otsus jõustus 16.05.

1. a, kuid kuna see on toime pandud enne käesoleva väärteo toimepanemist, siis ei saa 21.04.
2. a toimepandud väärteo eest karistuse määramisel arvestada tulevikus toimepandud sarnast rikkumist. Ei saa väita, et tuleb mõista rangem karistus, kuna tulevikus mõistetav karistus ei ole isikut mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja poolt on väärteoasja materjalidesse lisatud ka Haapsalu politseijaoskonna õiend tl 7-8, mis kajastab samuti isiku rikkumisi, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest, millistel aga puuduvad jõustunud otsused. Seega on lubamatu ka nende väärtegude arvestamine käesolevas väärteoasjas karistuse määramisel. Kuna kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest lähtuvalt on aga kõnealloleva väärteo eest karistuse määramisel arvestatud ühe sarnase rikkumisega menetlusaluse isiku poolt, on kohtul põhjendatud alus olla seisukohal, et karistuse määramisel on lähtutud karistusandmetest, mille kohta puudus teo toimepanemise ajal jõustunud otsus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramise üks aluseid (eripreventiivne karistuse määramise eesmärk), s.o seisukoht, et F. Eksi on eelnevalt toime pannud samalaadse väärteo, ei ole tõendamist leidnud. Kohus nõustub küll kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. On tavaline ja üldteada asjaolu, et Eesti Vabariigi teedel on tihti kiiruse piirangud ka väljaspool asulaid, mistõttu ei tohi juht minetada hoolsuskohustust ning jätta tähelepanuta liikluskorraldusvahenditega pandud piiranguid, millede eesmärk ongi tagada ohutu ja sujuv liiklus teedel. Kohus leiab, et käesoleva karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud rikkumise ohtlikkusega. 5 Ärakiri 4-08-5423 Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist põhjustel, et ta on hetkel töötu ning ilma juhtimisõiguseta on tal pea võimatu tööd leida töödejuhatajana. Kohtuväline menetleja leidis, et hr Eksi ei pea tingimata tööd leidma töödejuhatajana. On ka muid tänuväärseid ameteid ning karistus peab täitma oma eesmärki. Nimetatud kohtuvälise menetleja seisukoht on tõene – karistuse mõistmisel ei pea kohtuväline menetleja arvestama, kas isik vajab juhtimisõigust seoses tööga või teatud kindla töö otsimisega. Menetlusalusele isikule oli ka väärteo toimepanemise ajal teada, et omale meelepärase töö iseloomust tulenevalt vajas ta mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud oma käitumise tagajärgedele mõtlema enne väärteo toimepanemist. Asjaolu, et kaebuse esitamise seisuga isik oli töötu ja vajas juhtimisõigust seoses uue töökoha otsimisega, ei ole põhjendatud alus lisakaristuse tühistamiseks. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukoha järgi on nii põhi- kui lisakaristus määratud keskmises määras, arvestades kahetsust, teo ohtlikkust ja eelnevaid rikkumisi. Kohus on seisukohal, et kui

§ 7422

lg 4 järgi on võimalik lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-3 kuuni, siis kindlasti ei saa 2 kuulist juhtimiseõiguse äravõtmist pidada keskmises määras lisakaristuseks, vaid siinkohal on kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse maksimummäärast määratud 2/3 (mitte keskmine määr). Lisakaristuse kohaldamise põhjendatust hinnates leiab kohus, et kuna eelnevad karistused väiksemate liiklusalaste süütegude eest rahatrahvide näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja põhjendatud. Samas on käesoleva rikkumise puhul menetlusaluse isiku poolt tegemist esmakordse lubatud sõidukiiruse ületamisega ja seda

§ 7422

lg-s 2 sätestatud alammäärale lähedases määras, kuna antud sätte järgi karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, varasemate rikkumiste korral on olnud tegemist väiksemate süütegudega, mille eest kohaldatud rahatrahvid on F. Eksi'l tasutud ning esineb karistust kergendav asjaolu – menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 15.05.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,002211 tuleb tühistada osaliselt – VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada menetlus F.Eksi suhtes

§ 7435lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, karistuse mõistmisel tuleb välja jätta alusena Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 74

-22 lg 4 alusel määratud lisakaristuse osas ja teha lisakaristuse osas uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda F. Eksi olukorda. Lisakaristuse algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 2, 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,

§§ 7422lg 2, 4 ja Kar

S § 56 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6