Obsah (5)

§ 57§ 56§ 2§ 32§ 63

Ärakiri 4-08-6106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6106 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbi

) § 57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kaebuse esitaja palub tema poolt esitatud asjaolu võtta arvesse karistust kergendavana. Vastavalt

§ 57lg 1 p 3 on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks.

Kaebuse esitaja kahetseb oma süüd ning palub kohtul ka seda karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. LS § 7422 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul ületas kaebuse esitaja kiirust 28 km/h, mis asub väärteokoosseisu skaala alumises pooles, ometi on karistusena määratud maksimaalne rahatrahv. Riigikohus (edaspidi RK) leidis oma lahendis 3-1-1-14-07, et

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

§ 57

lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kaebuse esitaja palub kohtul arvestada rahatrahvi suuruse üle otsustamisel ka seda, et kaebuse esitaja on üliõpilane, kelle puudub püsiv sissetulek. Kaebuse esitaja märgib lisaks, et väärteootsuses toodud tsitaat on pärit RK otsusest nr 3-1-1-26-03 Janeks Sinijärve kohta, kes on alates

1. a üle 30 korra karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, sh 13 korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kaebuse esitaja nõustub sellega, et selliste isikute suhtes tuleb karistust täie rangusega kohaldada. Kaebuse esitaja kiiruse ületamine ei toonud kaasa kellegi vigastamist ega hukkumist, mistõttu on alusetu ja põhjendamatu rakendada tema suhtes niivõrd ranget lisakaristust. Kaebuse esitaja on eelnevalt väljatoodule tuginedes seisukohal, et temale mõistetud karistus ei vasta tema poolt toime pandud rikkumise raskusele ja kohtuväline menetleja otsus tuleb tühistada. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 132 p 2 palub kaebuse esitaja tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman'i 03.06.
2. a otsuse väärteoasjas nr 2570,08,002654 LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks - määramise osas ning tühistada LS § 7422 lg 2 alusel karistuse rahatrahvi 50 trahviühikut - osas ning määrata rikkumise raskusele vastav rahatrahv. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas 2 Ärakiri 4-08-6106 Kohus saatis 25.06.2008 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 18.07.2008 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavad/raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistab hr Eepäev, et ajas autos juttu ning märkas kiirusepiirangu märki 70 km/h ja ka järgnevat, kuid jutuajamise tõttu ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Seega rikkumine pandi toime tahtlikult. Kaebuses väidab aga Eespäev, et ei märganud märki, mis viitab sellele, et isik otsib vabandusi, et vastutusest vabaneda ise mäletamata oma eelmisi ütlusi. Menetlusalune isik, ületades kiirust teetöid teostataval värskelt pinnatud teelõigul, pani toime ühiskonnaohtliku teo (rataste alt lendavad kivid, kiirusest tingitud halb nähtavus), millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused, nii rahalised kui ka juhtimisõiguse peatamised, ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Arvestades teo ohtlikkust ja eelnevaid rikkumisi valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 3 000 krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse peatamise 2 kuuks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on põhi- kui ka lisakaristus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,08,002654 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 3 000 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,002654 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ja kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et käesolevat väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtudes eeltoodud seadusesättest, leiab kohus, et kuigi isik on esitanud kaebuse talle mõistetud karistuse peale, peab kohus kontrollima kõiki õiguslikke ja faktilisi asjaolusid enne kui asub kontrollima, kas karistus on mõistetud vastavalt karistuse mõistmise alustele. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 oleva väärteoprotokolli kohaselt on L. Eespäev poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (30 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 61 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. 3 Ärakiri 4-08-6106 Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 teostas Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K. Klipperg riikliku järelevalve korras Lauri Eespäev poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Auris, registreerimismärgiga 811 MKR, liikumiskiiruse mõõtmist 10.05.

1. a kell 22.49 Lääne maakonnas, Risti vallas, Ääsmäe-Haapsalu
2. km, liikudes Haapsalu suunas. Liiklusjärelvalve kasutas kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr UXO 15109 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00078), mida testiti 10.05.
3. a kell 21.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademeteta ilmastikuga, kuiva teeoluga ja värskelt pinnatud teel. Sõiduradade arv 1, kahesuunaline tee, kus mõõtja sõiduk seisis paremal teepeenral. Mõõtmine toimus paigal seistes, mootorsõiduki liikus 2 sõidurajal, vastassuunalisel teel, lähenes patrullautole ja liikus üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 61 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 30 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas L. Eespäev poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. L. Eespäev on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on L. Eespäev 10.05.
4. a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Juhtides sõiduautot Toyota reg nr 811 MKR, ületasin lubatud sõidukiirust. Me rääkisime autos juttu, märkasin kiirusepiirangu „70“ märki ja ka järgnevat, kuid jutuajamise tõttu ei pööranud sellele erilist tähelepanu.“ L. Eespäev on omakäeliselt ja allkirjaga protokolli pöördel kinnitanud, et protokoll on koostatud tema ütluste järgi, tema poolt läbi loetud ja on õige. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et ainus vastuolu teo asjaolude suhtes on väärteo toimepanemise kellaaeg. Vastavalt väärteootsuses märgitud väärteo toimepanemise ajale on tegu toime pandud 10.05.
5. a kell 22.40, kuid kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on L. Eespäev poolt juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdetud 10.05.2008 kell 22.
6. Viimast kinnitab ka väärteoprotokollis olev väärteo kirjeldus, mille kohaselt on rikkumine toimunud kell 22.
7. Kohus leiab, et väärteootsusest toodud väärteo toimepanemise aja puhul on tegemist ilmselge eksimusega, kuna väärteoprotokollist on võimalik välja lugeda ka kellaaeg 22.40, kuid lähema uurimise korral osutub kellaaja viimane nr siiski 9-ks. Seega loeb kohus õigeks, et väärtegu on toime pandud 10.05.
8. a kell 22.
9. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 10.05.
10. a kell 22.49 Lääne maakonnas, Risti vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
11. km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis L. Eespäev mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 61 +/- 3 km/h, seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. L. Eespäev on rikkunud Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid (juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud kiirusest) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Kohus leiab, et L. Eespäev pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. L. Eespäev on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 andnud ütlusi, et ta märkas kiirusepiirangu „70“ märki ja ka järgnevat, kuid jutuajamise tõttu ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Kaebuses on L. Eespäev väitnud vastupidist ja selgitanud, et õigusrikkumise toimepanemise ajal (kell 22.40) oli juba hämar ning ta ei märganud kiiruspiirangu algust tähistavat liiklusmärki. Siinkohal märgib kohus, et liiklusmärgid on hämaral ja pimedal ajal valgusega kokkupuutes reflekteeruvad, seega kui L. Eespäev'a mootorsõidukil põlesid nõuetele vastavalt lähi- või kaugtuled, siis paistab liiklusmärk hämaras isegi paremini silma kui valgel ajal. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja annab kaebuses vastuolulisi ütlusi võrreldes kohtuvälises 4 Ärakiri 4-08-6106 menetluses antud ütlustega, otsides vabandusi oma teole ja ilmselt mäletamata eelnevalt antud ütlusi. Kohus leiab, et L. Eespäev poolt menetlusaluse isiku protokollis antud ütlustega on tõendamist leidnud, et isik märkas kiirusepiirangu märke ja eiras neid tahtlikult. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on L. Eespäev möönnud, et ta märkas liiklusmärki ja seega oli teadlik kiirusepiirangust ja lubatud sõidukiiruse ületamisest. Sellest tulenevalt on L. Eespäev realiseerinud süüteokoosseisu otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L. Eespäev on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et L. Eespäev on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on L. Eespäev'ale määranud põhikaristuseks LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o 3 000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.

Eespäev puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule esitatud kaebuses märgib kaebuse esitaja, et õigusrikkumise toimepanemise ajal kell 22.40 oli juba hämar ning kaebuse esitaja ei märganud kiiruspiirangu algust tähistavat liiklusmärki.

§ 57

lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kaebuse esitaja palub tema poolt eeltoodud esitatud asjaolu võtta arvesse karistust kergendavana. Kuna menetlusaluse isiku protokolliga on tõendatud, et L. Eespäev märkas kiirusepiirangu „70“ ja sellele järgnenud märki, siis on isiku kaebuses esitatud väide märgi mittemärkamise kohta on vale. Kohus märgib siinkohal, et ka liiklusmärgi mitte tähele panemise puhul ei ole tegemist õigusliku põhjendusega ega karistust kergendava asjaoluga

§ 57

lg 1 ja 2 näol, millest tulenevalt oleks väärteo toimepanemine isiku poolt vabandatav või karistust kergendav. Mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik, et täita kõiki talle, kui suurema ohu allika valdajale õigusaktidega pandud kohustusi, seega ei saa isik oma rikkumist kuidagi vabandada ega kergendavaks lugeda asjaoluga, et isik ei märganud liiklusmärki. Lisaks on kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses märkinud, et kahetseb oma süüd ning palub kohtul seda karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. 5 Ärakiri 4-08-6106

§ 57lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu.

Kohtule esitatud väärteomaterjalidest ei kajastu, et L. Eespäev menetlusaluse isikuna oleks kohtuvälises menetluses oma tegu kahetsenud, mistõttu ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik karistuse määramisel võtta arvesse karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust. Seega on kohtuvälise menetleja karistuse määramisel lähtunud õigesti karistuse kohaldamise alustest. Kuna isik on juba eelnevalt esitanud kaebuses vastukäivaid väiteid, leiab kohus, et L. Eespäev'a poolt kaebuses esitatud väidet, et ta kahetseb oma süüd, ei saa lugeda

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks, mis sätestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Kaebusest ei kajastu, et isik oleks oma rikkumise raskusest aru saanud ja teinud sellest omad järeldused ning tõepooltest tehtut ka puhtsüdamlikult kahetseks. Pigem otsib kaebuse esitaja enda väärteole õigustusi ja leiab, et tema poolt mootorsõiduki kiiruse ületamine ei toonud kaasa kellegi vigastamist ega hukkumist, mistõttu on alusetu ja põhjendamatu rakendada tema suhtes niivõrd ranget lisakaristust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on nii väärteootsuses lisakaristuse määramise põhjenduses kui oma vastuses kohtule märkinud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused, nii rahalised kui ka juhtimisõiguse peatamised, ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Arvestades teo ohtlikkust ja eelnevaid rikkumisi valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 3 000 krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse peatamise 2 kuuks. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5-8 oli L. Eespäev käesoleva väärteo toimepanemise ajal liiklusalaste süütegude eest karistatud alljärgnevalt: 02.08.2005 Põhja PP poolt LS 7435 lg 1 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest) alusel rahatrahviga 600 krooni; 23.02.2007 Lõuna PP poolt LS 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni; 30.04.2007 Lõuna PP poolt LS § 7422 lg 2 (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h) alusel rahatrahviga 1 800 krooni; 26.05.2007 Lõuna PP poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 240 krooni; 01.06.2007 Ida PP poolt LS § 7426 (mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumise eest) alusel rahatrahviga 660 krooni; 24.08.2007 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 500 krooni, lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks; 18.12.2007 Lõuna PP poolt LS § 7422 lg 2, § 7435 lg 1 alusel

§ 63

lg 1 järgi rahatrahviga 2 400 krooni, lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohus leiab, et Karistusregistri teatis tõendab, et L. Eespäev on tõepoolest eelnevalt liiklusalaste väärtegude eest korduvalt karistatud, s.h kolmel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mille eest kahel korral on määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol. Ühtlasi kinnitab see kohtuvälise menetleja seisukohta, millest kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud, et nii rahalised kui ka juhtimisõiguse peatamised ei ole suutnud L. Eespäev'a mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesoleva väärteo puhul tegemist ohtliku teoga, sest isik ületas lubatud sõidukiirust teetöid teostataval värskelt pinnatud teelõigul (tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, mille mõõtmise tehiolude kohaselt toimus mõõtmine värskelt pinnatud teel). Sõites sellistes oludes kiirusega 61 km/h, pani L. Eespäev mitte niivõrd ohtu enda, vaid teised teel ja tee ääres liikuvad isikud ja sõidukid, mille puhul on tegemist äärmiselt vastutustundetu käitumisega liikluses. Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist ja rahatrahvi määramist vastavalt rikkumise raskusele, kuna leiab, et temale mõistetud karistus ei vasta tema poolt toime pandud rikkumise raskusele. Kaebuse esitaja leiab, et kiiruse ületamine 28 km/h asub väärteokoosseisu skaala alumises pooles, ometi on karistusena määratud maksimaalne rahatrahv. Seejuures viidates RK lahendile nr 31-1-14-07, mille kohaselt

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja 6 Ärakiri 4-08-6106 raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

§ 57

lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohus nõustub eeltoodud Riigikohtu seisukohaga ja leiab, et käesolevas väärteoasjas karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud igakülgselt isiku süü suurust. Kuna väärteomenetluses ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis ei olnud kohtuvälisel menetlejal ega ka kohtul käesolevaga võimalik olematuid asjaolusid karistuse kohaldamisel arvesse võtta. Küll on aga kohtuvälisel menetlejal õigus karistuse määramisel arvestada isiku eelnevat karistatust samaliigiliste väärtegude osas kooskõlas Karistusregistri seaduses sätestatuga. Kuna käesolevaga on tõendamist leidnud, et L. Eespäev’a on korduvalt karistatud LS § 7422 järgi, siis on järeldus, et eelmised karistused (nii rahatrahvide kui juhtimisõiguse äravõtmise näol) ei ole suutnud muuta isiku käitumismustrit, igati põhjendatud ja asjakohane. On küll tõene, et isiku poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine jääb LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu alumisesse poolde, kuid on ligilähedane sätte keskmisele määrale. Lisaks hinnates asjaolu, et E. Eespäev'a on sama sätte alusel karistatud 22.08.2007 rahatrahviga 1 500 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ning 18.12.2007 rahatrahviga 2 400 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, siis leiab kohus, et käesoleva väärteo eest määratud põhikaristus 3 000 krooni ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, on täielikult põhjendatud just asjaolu tõttu, et isik ei ole varasematest karistustest teinud oodatud järeldusi ja muutnud oma käitumismaneeri liikluses. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et L. Eespäev'ale mõistetud maksimaalne põhikaristus kui ka lisakaristus 2 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise näol vastab igati tema poolt toime pandud rikkumise raskusele. Kaebuse esitaja palub kohtul arvestada rahatrahvi suuruse üle otsustamisel ka seda, et kaebuse esitaja on üliõpilane, kelle puudub püsiv sissetulek. Seadus ei sea väärteomenetluses karistuse mõistmise aluseks inimese sissetulekute suurust. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 03.06.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,002654 tuleb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 2. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 7