Obsah (4)

§ 2§ 32§ 56§ 57

Ärakiri 4-08-7000 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-7000 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbi

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. 3 Ärakiri 4-08-7000 Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 teostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Oleg Staniglazov riikliku järelevalve korras Toomas Rohtmets poolt juhitud mootorsõiduki VW Golf, registreerimismärgiga 009 TGP, liikumiskiiruse mõõtmist 05.06.

1. a kell 15.53 Lääne maakonnas, Ridala vallas, HaapsaluLaiküla mnt
2. km, liikudes Haapsalu suunas. Liiklusjärelvalve kasutas kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr UX015109 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-07/00078), mida testiti 05.06.
3. a kell 13.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta ilmastikuga, kuiva teeoluga ja kattega teel. Mõõtmine toimus paigal seistes, mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, liikus üksinda ja sooritas möödasõitu. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 115 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas T. Rohtmets'a poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokollis on isik avaldanud, et oli eessõitvast sõidukist möödasõidul ja ei jõudnud kohe kiirust alla võtta. T. Rohtmets on allkirjaga kinnitanud eeltoodud avaldust ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile VTT tl 2 on T. Rohtmets 05.06.
4. a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Täna
5. juunil 2008 juhtisin mootorsõidukit Haapsalu-Laiküla mnt. Minu ees liikus rekka ning ma otsustasin sooritada möödasõitu. Minu kiirus oli lubatud kiirusest suurem. Kahetsen oma tegu ning palun kergemat karistust.“ VTT tl 2 pöördel on protokoll T. Rohtmets'a poolt allkirjastatud ning ta on omakäeliselt kinnitanud, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi, tema poolt läbi loetud ja õige. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et 05.06.
6. a kell 15.53 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Haapsalu-Laiküla mnt
7. km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis T. Rohtmets mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 115 +/- 4 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. T. Rohtmets on rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Kohus leiab, et T. Rohtmets pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. T. Rohtmets on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 andnud ütlusi, et tema ees liikus rekka ning ta otsustas sooritada möödasõidu, mille tulemusena oli tema kiirus lubatud kiirusest suurem. Seega on tõendatud, et isik oli teadlik, et möödasõidu sooritamisel ületas tema poolt juhitud mootorsõiduk lubatud sõidukiiruse, mis teostus T. Rohtmetsa tahtest tuleneva tegevuse läbi. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on T. Rohtmets möönnud, et ta oli teadlik kiirusepiirangust ja lubatud sõidukiiruse ületamisest. Sellest tulenevalt on T. Rohtmets realiseerinud süüteokoosseisu otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T. Rohtmets on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et T. Rohtmets on oma tegevusega täitnud LS §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. 4 Ärakiri 4-08-7000 Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. LS 7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleva väärteo eest on kohtuväline menetleja T. Rohtmets'ale määranud põhikaristuseks LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses s.o 2 400 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T.

Rohtmets'a puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 57lg 1 p 3 alusel on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu.

Väärteoasja otsusest ja kohtuvälise menetleja vastusest lähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud karistust kergendava asjaolu olemasoluga s.o menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Karistust kergendava asjaolu olemasolu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga tl 2 pöördel, kus isik on andnud ütlusi, et kahetseb oma tegu ja palub kergemat karistust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5-6 oli T. Rohtmets käesoleva väärteo toimepanemise ajal karistatud liiklusalaste väärtegude eest alljärgnevalt: 28.12.2006 Lääne PP poolt LS 7422 lg 2 (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis) alusel rahatrahviga 900 krooni ja 20.06.2007 Lääne PP poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 800 krooni. Kohus leiab, et Karistusregistri teatis näitab, et T. Rohtmets on tõepoolest eelnevalt samalaadsete liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ja seega on kohtuvälise menetleja seisukoht, millest lähtudes on kohaldatud põhi- ja lisakaristus, väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed ning paratamatult on möödasõidumanööver seotud riskidega, milliseid ei ole võimalik ette näha. Samas leiab kohus, et iga rikkumise puhul tuleb kõiki väärteos kogutud tõendeid ja asjaolusid hinnata kogumis ning sellest lähtuda ka karistuse määramisel. Käesolevaga leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole hinnanud objektiivselt kõiki tõendeid kogumis ja on karistuse määramisel lähtunud eelkõige isiku teo ohtlikkusest ja eelnevast karistatusest. Kohtuväline menetleja on määranud LS §-is 7422 lg 2 ja 4 sätestatud maksimumilähedase põhi- kui lisakaristuse, arvestamata järgmiste asjaoludega. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile tl 1 pöördel on tuvastatud, et T. Rohtmets ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, mis on LS § 7422 lg 2 regulatsiooni kohaselt antud sätte alammääraga, millest lähtuvalt tuleks eeltoodu aluseks võtta karistuse määramisel. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga tl 2 on tõendatud, et isik kahetseb toimepandud väärtegu, mis on karistust kergendav asjaolu. Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik avaldas nii kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et rikkumine toimus möödasõidul teisest sõidukist ja menetlusalune isik ei jõudnud kohe kiirust alla võtta. Seetõttu toimus kiiruse ületamine vaid lühiajaliselt. Eeltoodu alusel ei ole küll tegemist karistust kergendava asjaoluga

§ 57

mõttes, kuid karistuse määramisel tuleb arvestada kõiki rikkumise asjaolusid, sealhulgas menetlusaluse isiku poolt antud ütlusi toimepandud väärteo kohta. Menetlusaluse isiku poolt antud 5 Ärakiri 4-08-7000 ütlustest kujuneb selge arusaam, et isik on oma rikkumisest aru saanud ning samuti on ta kinnitanud, et peale möödasõitu liikus ta mootorsõidukiga edasi lubatud sõidukiirusel s.o 90 km/h. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid karistuse määramisel arvesse võttes ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud maksimumilähedane põhi- ja lisakaristus kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebuse esitaja palub kaebuses lisakaristuse tühistamist põhjustel, et juhtimisõiguse äravõtmise korral ta kaotaks oma töökoha, kuna töötab * montaažijuhina, kus juhendab põllumajandusseadmete montaažitöid üle terve vabariigi asuvates ettevõtetes ning monteeritavad seadmed peavad valmis olema viljakoristushooajaks. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule oli ka väärteo toimepanemise ajal teada, et tema töö iseloomust tulenevalt vajab ta mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud oma käitumise tagajärgedele mõtlema enne väärteo toimepanemist. Nimetatud asjaolu ei ole põhjendatud alus lisakaristuse tühistamiseks. Lisakaristuse kohaldamise põhjendatust hinnates leiab kohus, et toimepandud väärteo eest karistuse määramisel on olulisel kohal T. Rohtmets poolt eelnevalt toime pandud kaks samalaadset rikkumist, millede eest on isikule määratud karistuseks rahatrahvid. See annab piisava aluse põhjendada määratud lisakaristust sellega, et eelnevad karistused samalaadsete rikkumiste eest rahatrahvide näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma – seega on lisakaristuse kohaldamine vajalik ja põhjendatud, kuid mitte kohtuvälise menetleja poolt määratud ulatuses. Kohus leiab, et LS § 7422 lg 2 alusel määratud põhikaristust ja LS § 7422 lg 4 alusel määratud lisakaristust tuleb vähendada eelkõige asjaolude tõttu, et T. Rohtmets'a poolt toime pandud rikkumine on LS § 7422 lg-s 2 sätestatud alammääras ning esineb karistust kergendav asjaolu – menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et isik on eelnevalt toime pannud kaks samalaadset rikkumist (mille eest määratud rahatrahvid on isikul tasutud), õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada T. Rohtmets'a edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtudes karistuse mõistmise alustest ja eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 30.06.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,003099 tuleb tühistada osaliselt määratud põhi- ja lisakaristuse osas ning teha uus otsus vastavalt VTMS § 132 punktile 2, mis ei raskenda T. Rohtmets olukorda. Lisakaristuse algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 7422 lg 2, 4 ja

§ 56lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6