4-08-10120\1

(5)4-08-10120 kaebus Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 08.10.2008.a määrusele. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja juhi määruse tühistamist, M. Purru` suhtes väärteoasjas nr 6-6/131 menetluse lõpetamist, M. Purru` suhtes koostatud sundtoomise määruse ning menetlusaluse isikuna ülekuulamisele kutsumise ja edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist ning isiku, so M. Purru`, õiguste rikkumise tunnistamist. Kaebuse põhjendused Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja juhi 08.10.2008.a määruse väärteoasjas nr 6-6/131 täies ulatuses ning viitab järgmisele. Kohtuvälise menetleja juht avaldas, et M. Purru oli kutsutud menetleja juurde kui menetlusaluse isiku seaduslik esindaja teo toimepanemise ajal ja seda tagavad toimingud olid seaduslikud. Samuti leidis kohtuvälise menetleja juht, et aegumise küsimust saab tõstatada üksnes menetleja lõpliku lahendi vaidlustamisel. Nendel kaalutlustel jättis kohtuvälise menetleja juht kaebaja kaebuse rahuldamata. VTMS § 18 lg 1,3 sätestab, et menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi. M. Purru ei olnud OÜ Eesti Mägi seaduslik esindaja kavandatava ülekuulamise ajal ning menetleja oli sellest teadlik. Järelikult ei olnud M. Purru` ütlustel seaduslikku jõudu ning juhul, kui teda kahtlustatakse väärteo toimepanemises, pidi teda üle kuulama menetlusaluse füüsilise isikuna. 10.10.2008.a toimunud ülekuulamisel, kuhu M. Purru ilmus vabatahtlikult, alustati väärteomenetlust ka tema kui füüsilise isiku suhtes. Seega möönab menetleja, et viidatud kaebaja seisukoht on sisuliselt õige. Menetlejal on õigus kuulata isik üle ainult seaduses sätestatud alustel ja korras, selleks ette nähtud juhtudel tagades talle ka õiguse keelduda ütluste andmisest ning õiguse kaitsja abile. Oma menetlusõiguste teostamisel ja menetluskohustuste täitmisel peab isik täpselt teadma oma menetlusrolli. Pealegi ei saa isik menetlusrolli teadmata ka kujundada seisukohta, milliseid ütlusi võidakse kasutada tema vastu. Sama tuleneb ka õigusriigi põhimõtetest. Õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline (vt Riigikohtu otsust nr 3-1-1-114-04 ja nr 3-1-1-97-06, p 31). Kaebaja leiab, et juba ainuüksi sellepärast on M. Purru` ülekuulamise katse ja selle tagamiseks tehtud toimingud täiesti ebaseaduslikud ja rikkuvad tema õigusi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhatuse liikme ametiaeg lõpeb kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest sõltumata äriregistri kande parandamata jätmisest (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-39-05) Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et see reegel kehtib erandita ka kriminaalmenetluses. Nimelt märkis kriminaalkolleegium, et osaühingu juhatuse liikme volituste tekkimise ja lõppemise aeg ei ole määratud mitte vastava kande tegemisega äriregistris, vaid osanike või osaühingu nõukogu otsusega isiku juhatuse liikmeks valimise või juhatusest tagasikutsumise kohta. Isikul, kes on osanike või nõukogu otsusega osaühingu juhatusest tagasi kutsutud, puuduvad volitused - ja seega ka võimalus - tegutseda osaühingu juhatuse liikmena, sõltumata sellest, kas ta on kantud 2

(5)4-08-10120 äriregistrisse osaühingu juhatuse liikmena või mitte. Samas tekivad osanike või nõukogu poolt osaühingu juhatuse liikmeks valitud isiku volitused hetkest, mis tuleneb osanike või nõukogu otsusest, sõltumata vastava kande tegemise ajast äriregistris. Sellepärast asus tolles asjas Riigikohus arvamusele, et isiku karistamiseks tuleb tuvastada, kellel olid maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval osaühingu siseselt volitused tegutseda selle juhatuse liikmena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-123-03). 2.

1. M. Purru valiti OÜ Eesti Mägi volituse liikmeks 12.
2. 2002.a ning kanti äriregistrisse 03.04.2002.a. Seega lõppesid M. Purru` volitused hiljemalt 12.03.2005.a (ÄS § 184 lg 2). Järelikult ka siis, kui nõustuda kohtuvälise menetleja juhiga osas, et maksualased väärteod aeguvad kolme aasta möödudes, aegusid kõik M. Purru` OÜ Eesti Mägi väidetavalt toimepandud väärteod hiljemalt 12.03.2008.a. 2.
3. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja arvamusega, et kaebajal ei ole õigust vaidlustada menetluse mittelõpetamist aegumise tõttu kuni menetleja lõpliku lahendi tegemiseni. Kohtuvälise menetleja juhi poolt viidatud Riigikohtu lahend ei käsitle aegumise tõttu väärteomenetluse mittelõpetamise vaidlustamist. Sellepärast, kui nõustuda kohtuvälise menetleja juhiga, et kaebeõiguse tekkimiseks peab kaebaja ära ootama lõpliku lahendi, siis tähendaks see menetleja suva menetleda aegunud väärteoasja otsust tegemata. Menetlusalusel isikul ei oleks selle vastu aga efektiivset kaitseõigust. Samuti oleks see vastuolus väärteomenetluse sujuva ja kiire läbiviimise põhimõttega. Kaebuse esitaja viitab oma seisukoha kujundamisel PS § §-dele 13, 14, 15 lg 1; Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-38-00; Euroopa Inimõiguste Kohtu 06.09.1978.a lahendile Klass jt vs. Saksamaa, 26.10.2000.a lahendile Kudla vs. Poola, 26.10.2000.a lahendile Hasan ja Chaush vs. Saksamaa ja Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-88-
4. Eelnevat arvestades leiab kaebaja, et eelistada tuleb VTMS tõlgendust, mille järgi on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada väärteo aegumise küsimust lõplikku otsust ootamata, seda eriti olukorras, kui aegumine on ilmne. 2.
5. Nimetatust tulenevalt puudub seaduslik alus M. Purru` OÜ Eesti Mägi juhatuse liikmena oleku ajal väidetavalt toimepandud väärtegude uurimiseks ja teda menetlusaluse isiku endise seadusliku esindajana, menetlusaluse isikuna või ka tunnistajana ülekuulamiseks. Seega olid M. Purru` ülekuulamine ja seonduvad toimingud ning menetlus ise täiesti õigusvastased. Maakohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Pärnu Maakohtule esitati 21.10.2008 a kaebus kohtuvälise menetleja juhi 08.10.2008 a määruse peale ning 24.10.2008 a esitas kaebuse esitaja veel kirjaliku tõendi. Kohus sai ülalnimetatud tõendi oma menetlusse 27.10.2008 a VTMS § 79 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 3

(5)4-08-10120 Väärteotoimiku materjalide kohaselt heidetakse OÜ-le Eesti Mägi ette maksude väärarvutamist maksustamisperioodidel 01.11.2004.a. kuni 31.12.2005.a. Samuti heidetakse OÜ-le Eesti Mägi ette maksude väärarvutamist 05.02.2007.a. tehtud müügitehingult. Äriregistri andmetel oli nimetatud ajal OÜ Eesti Mägi juhatuse liige Margo Purru, kes esindas äriühingut ka 05.02.2007.a. müügitehingu tegemisel, deklareerides notariaalselt tõestatud lepingus enda esindusõiguse olemasolu. Kaebaja põhiväide on, et M.Purru valiti OÜ Eesti Mägi juhatusse 2002.a. aprillis, vastav registrikanne tehti 03.04.2002.a., seega lõppesid tema volitused juhatuse liikmena hiljemalt 03.04.2005.a. ning tema suhtes aegusid kõik juhatuse liikmena toime pandud võimalikud väärteod hiljemalt 03.04.2008.a. Kohtu hinnangul on iseenesest õige kaebaja esindaja viide kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole osaühingu juhatuse liikme volituste tekkimise ja lõppemise aeg määratud mitte vastava kande tegemisega äriregistris, vaid osanike või osaühingu nõukogu otsusega isiku juhatuse liikmeks valimise või juhatusest tagasikutsumise kohta. Samas ei tähenda asjaolu, et M.Purru valiti OÜ Eesti Mägi juhatusse 2002.a. aprillis, et tema volitused juhatuse liikmena kindlasti ka lõppesid kolme aasta möödumisel, so hiljemalt 03.04.2005.a. Nii lubab Äriseadustik juhatuse liikmete korduvat tagasivalimist, millisel juhul tema volitused juhatuse liikmena ei lõppe kolme aasta möödumisel esimesest valimisest. Äriregistri kannet äriühingu juhatuse liikmete kohta tuleb ÄS § 34 lg.2 kohaselt lugeda kolmandate isikute jaoks õigeks ja kehtivaks. Kande ebaõigsust peab sellisel juhul tõendama huvitatud isik. Antud juhul huvitatud isik M.Purru seda teinud ei ole, vaid apelleerib asjaolule, nagu tuleks juhatuse liikme valimisest kolme aasta möödumisel aprioorselt eeldada juhatuse liikme volituste lõppemist ja vastava äriregistri kande ebaõigsust. Selline seisukoht on ekslik ega tulene seadusest. Eeltoodust tulenevalt oli M.Purru OÜ Eesti Mägi juhatuse liige kindlasti ajal mille eest heidetakse äriühingule ette maksude väärarvutamist maksustamisperioodidel 01.11.2004.a. kuni 03.04.2005.a. Esitatud materjalidest järeldub, et M.Purru jätkas OÜ Eesti Mägi juhatuse liikme kohustuste täitmist ka pärast nimetatud ajavahemiku möödumist, so. Peale 03.04.2005.a., millest järeldub, et tema volitused juhatuse liikmena ei lõppenud 03.04.2005.a. Juhatuse liikme volituste jätkuvat omamist peale 03.04.2005.a. tõendab asjaolu, et M.Purru esindas OÜ-d Eesti Mägi juhatuse liikmena 05.02.2007.a. müügitehingu tegemisel, deklareerides notariaalselt tõestatud lepingus enda esindusõiguse olemasolu. Sellest järeldub, et M.Purru oli jätkuvalt OÜ Eesti Mägi juhatuse liige ka viimasele etteheidetavate väärtegude toimepanemise ajal ajavahemikul 03.04.2005.a. kuni 31.12.2005.a. ja ka 05.02.2007.a. müügitehinguga seonduvate toimingute tegemise ajal. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et OÜ-le Eesti Mägi ette heidetavad maksude väärarvutamised maksustamisperioodidel 01.11.2004.a. kuni 31.12.2005.a. ja 05.02.2007.a. oleks käsitletavad jätkuva süüteona, kuivõrd toime pandud teod on olemuslikud sarnased ja ründavad sama õigushüve. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemates lahendites märkinud, et hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu 4

(5)4-08-10120 olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04 - RT III 2004, 28, 306, p 10.4 ja
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72, p 5). Kohtu hinnangul on maksustamisperioodidel 01.11.2004.a. kuni 31.12.2005.a. ja 05.02.2007.a. toimepandud väärteod ajalis-ruumilise eristatuse tõttu üksteisest sellisel määral lahutatud, et kogu käitumine ei ole kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Seega on nimetatud teod eraldiseisvad, korduvad rikkumised, mitte üks jätkuv süütegu, sõltumata sellest, et erineval ajal toime pandud teod on olemuslikud sarnased ja ründavad sama õigushüve. Vastasel korral oleks näiteks mootorsõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamine 31.12.2005.a. ja 05.02.2007.a. samuti käsitletav ühe jätkuva süüteona, kuivõrd teod on olemuslikud sarnased ja ründavad sama õigushüve. Selline seisukord oleks aga ilmselgelt nihilistlik ning hälbiks väljakujunenud õigusarusaamast. Eeltoodust tulenevalt aegub kohtu hinnangul menetlusalusele isikule ajavahemikul 01.11.2004.a. kuni 31.12.2005.a. toimepanduna etteheidetav väärtegu 3 aasta möödumisel selle teo toimepanemisest ja 05.02.2007.a. toimepandud väärtegu 3 aasta möödumisel selle teo toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei piisa siiski asjaolust, et M.Purru oli OÜ-le Eesti Mägi etteheidetavate väärtegude toimepanemise ajal nimetatud äriühingu juhatuse liige, selleks, et temale füüsilise isikuna omistada aprioorselt süü OÜ Eesti Mägi tegevuse eest. Juriidilise isiku suhtes vastutuse kohaldamiseks on juriidilise isiku sisene tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse ja teiste juhtivtöötajate vahel väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 - RT III 2005, 18, 184, p 19.) Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja. Juriidilise isiku suhtes vastutuse kohaldamiseks on eeltoodust tulenevalt vajalik välja selgitada isik, kes juhatuse liikme või muu juhtivtöötajana vastutas konkreetse kohustuse täitmise eest. Kuivõrd sellise kohustuse täitmise eest ei pea kindlasti vastutama juhatuse liige ainuisikuliselt, ei saa ka viimase süüd eeldada. Juhatuse liikme süü eeldamine ilma konkreetseid asjaolusid tuvastamata ei oleks kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega (PS § 22, KrMS § 7 lg.3, VTMS § 2). Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval ajal OÜ-le Eesti Mägi etteheidetavad väärteod täielikult aegunud, millest tulenevalt puudub õiguslik takistus nendes menetluse lõpetamiseks. Sellest tulenevalt on põhjendamatud ka kaebuse esitaja taotlused. Kooskõlas VTMS § 79 lg.3 p.1 jätab kohus eeltoodud põhjustel kaebuse täielikult rahuldamata. Igor Pütsep Kohtunik 5